) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis kohtutäiturilt välja puudutatud isiku II menetluskulud, ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulude suuruseks null eurot. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles vaidlustati avalduse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus esitab käesolevas määruses
2 2-23-13722 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 9.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (lg 2).
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 10. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177⁴ lg 6 järgi saab kaevata üksnes määruse peale, millega võlgniku õigus ja loa kehtivus peatatakse ning keelatakse temale õiguse ja loa andmine, st määrust saab vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks (RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 14). Seega ei olnud kohtutäituril võimalik maakohtu lahendit ringkonnakohtus vaidlustada, sest maakohus jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta seetõttu avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas läbi vaatamata. 11.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd maakohtu määrus ei ole vaidlustatav avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei saa kohtutäitur vaidlustada maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas, mistõttu määruskaebus jääb läbi vaatamata ka selles osas. 12.
lg-st 2 tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna maakohtu määrusega määrati kindlaks puudutatud isiku II menetluskulud 435 eurot, on maakohtu määrus kulude kindlaksmääramise osas vaidlustatav. 13.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku II menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud, mistõttu on alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 14. Kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgnikult järgnevate õiguste peatamiseks või nende andmise keelamiseks: Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, pagulase reisidokument, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus ja diplomaatiline pass. Puudutatud isik II on oma menetlusdokumentides keskendunud juhtimisõiguse peatamisele, mida kohtutäitur kohtule esitatud avalduses ei taotlenud. Seega käsitlevad puudutatud isiku II esitatud seisukohad nõuet, mida menetluses ei ole esitatud. Sellises olukorras ei saa puudutatud isiku II menetluskulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks
Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku II menetluskulude suuruseks tuleb määrata null eurot. 15.
Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta määruskaebemenetluse menetluskulud
Nimetatud sätte kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni punktidele jääb kaebeõiguse tõttu läbivaatamata, kuid menetluskulude kindlaksmääramise peale esitatud määruskaebus rahuldatakse, on kaebus rahuldatud osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise menetluskulusid
Tulenevalt kaebuse osalisest rahuldamisest on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust. 16. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib
lg 4 järgi koosmõjus
§-ga 659 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab
lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg-st 2 tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.