2-24-13692/15

2-24-13692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.

1. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-13692 Tsiviilasi F.F hagi C.M vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: F.F (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja: C.M (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) Kohtuistungi aeg 01.04.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada F.F (isikukood XXX) ja C.M (isikukood XXX) abielu.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. F.F esitas 11.09.
8. a Tartu Maakohtule hagiavalduse C.M vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. a. Hageja väitel ei ole poolte abielu toiminud viimased 40 aastat. Pooled ei sobinud ja kostja käitus jõhkralt. Nüüd on ka poolte kooselu lõppenud. Kostja viidi politsei ja kiirabiga psühhiaatriahaiglasse ja tal diagnoositi psüühikahäire. Hageja ei soovi kooselu taastada ja palub kohtul abielu lahutada. Abielu lahutamise järel soovib hageja säilitada perekonnanime F.F.
9. Kohus võttis hagi 23.09.
10. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
11. Kostja, C.M, esitas 17.02.
12. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei soovi abielu lahutamise asja lahendada kohtu kaudu ja soovib lahendada hageja lahutamise soovi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
13. 01.04.
14. a pidas kohus poolte osavõtul kohtuistungi. Hageja, F.F, jäi istungil abielu lahutamise nõude juurde. Hageja põhjendas täiendavalt, et kostjal on juba abielu algusest saati olnud suhteid teiste naistega ja poolte tegelikud abielulised suhted lõppesid juba XXX. aastal. Pooled elasid vahelduva eduga koos hagejale kuuluvas korteris XXX linnas XXX. Alates
15. aasta juunist kostja aga enam hageja juures ei ela ja ka kooselu on lõppenud. Hageja ei soovi kostjaga leppida ega kooselu taastada. Hageja ei ole sellega nõus, et kostja tuleb tagasi tema korterisse elama. Kostja, C.M, avaldas, et ta ei soovi abielu lahutada. Kostja põhjendas, et praegu on ta XXX ja tal ei ole sealt kuhugi minna. Ta soovib, et ta saaks edasi elada hageja korteris. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus leiab, et F.F hagi C.M vastu abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja, F.F, ja kostja, C.M, abielu sõlmiti XXX. a. Kohus leiab, et poolte esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja on õigeks võtnud ega ole esitanud vastuväiteid sellele, et poolte kooselu lõppes
17. aasta juunis ja poolte vahel enam abielulisi suhteid ei ole. Hageja väitel ei toiminud poolte abielulised suhted juba viimased 40 aastat. Hageja ei soovi kostjaga leppida ega ole nõus kooselu taastama. Kostja abielu lahutada ei soovi, aga kohtu hinnangul ei anna kostja põhjendus selle kohta, et tal ei ole kusagil elada, alust jätta abielu lahutamata. Arvestades asjaolusid, on kohus seisukohal, et puudub vajadus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Kuna hageja abielusuhete taastamist ega leppimist võimalikuks ei pea, oleks kohtu hinnangul pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik ega oleks tulemuslik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus 2
18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3