Obsah (6)

§ 100§ 770§ 762§ 188§ 772§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Viimase istungi aeg Harju Maakohus Aleksandr Ko

) § 758 lg 1 järgi. Viidatud säte näeb ette, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

1. Kostja osutas hagejale hambaravi valmistades ja paigaldades uue proteesi. Hageja selgitas, et ta ei saanud uut proteesi kasutada, mistõttu tagastas ta proteesi kostjale ja praegu nõuab hageja kostjalt proteesi eest makstud tasu tagastamist. Hageja on küll väitnud, et enne uue proteesi pakkumist ei tuvastanud arst igeme põletiku põhjust ega ravinud põletikku ning et uue proteesi jaoks jäljendi võtmisel põhjustas arst hagejale valu, kuid hageja ei ole seoses eeltoodud väidetega nõudeid esitanud. Seetõttu jätab kohus viidatud väited tähelepanuta.
2. Selleks, et patsient saaks tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevalt nõuded esitada peab tervishoiuteenuse osutaja olema lepingut süüliselt rikkunud (

§ 100, § 770 lg 1).

Seejuures on

§ 770

lg 3 järgi patsiendil kohustus tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu rikkumist (eelkõige diagnoosi- ja raviviga) ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju vahel (RKTKo 27.02.2019, 2-17-12477, p 14). Tõendamiskoormis on eeltooduga võrreldes teistsugune siis, kui tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata

§-st 769 tuleneva kohustuse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida. Praegu ei ole hageja väitnud ja kohus ei ole esitatud asjaolude alusel tuvastanud, et kostja oleks rikkunud kohustust tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida. Seega peab hageja tõendama, et kostja on lepingut rikkunud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist ka

§ 770

lg-s 4 sätestatud olukorraga, et saaks eeldada, et kahju tekkis tervishoiuteenuse osutaja vea tagajärjel. Seetõttu ei rakendu hageja suhtes tõendamiskoormise kergendamine.

1. Kostja esitatud ravikaart tõendab, et kui hageja pöördus 26.10.2020 arsti poole vana proteesi reguleerimiseks, soovitas arst hagejal uus protees valmistada. Hagejat teavitati luu vähesusest ja proteesi püsivuse küsitavusest, hagejal soovitati proteesiliimi kasutada. Hageja nõustus uut proteesi tegema ja see paigaldati 27.11.
2. Tervishoiuteenuse osutamisel alates sellest hetkest, kui hageja avaldas soovi uus protees valmistada ja kuni proteesi paigaldamiseni, oli hageja proteesiga rahul. Ta oli sellega rahul ka paigaldamisele järgnenud visiitidel (08.12.2020 ja 30.12.2020), kus toimus proteesi reguleerimine. Alates esimesest pöördumisest 26.10.2020 kuni 30.12.2020 visiidini ei tuvastatud hagejal igeme põletikku ega muid kaebusi. Hageja pöördus 14.01.2021 ja 03.02.2021 vastuvõtule seoses igeme valuga. Arst soovitas hagejal proteese mitte kasutada enne kui igemed on paranenud, kuigi arst ei tuvastanud 14.01.2021 visiidil igemete vigastamist. 03.02.2021 visiidi ajal soovitati hagejal proteesiliimi kasutada (dtl 34-36).
3. Hageja esitas hambaarst X poolt 22.10.2021 koostatud hinnangu, kus märgitakse järgmist: „Patsiendil alalõua alveolaarhari on väga madal, ees vestiibulumi piirkonnas on näha paranenud dekubitaalne haavand. Samas piirkonnas vestiibulumi limaskest kinnitub peaaegualveolaarluu harjale. Patsient kasutab vana proteesi. Hetkel puuduvad kaebused ja patsient on rahul oma 3 vanade proteesidega. Objektiivselt vajaks alumine protees eesmises piirkonnas reguleerimist, et vähendada edaspidist haavandi tekkimise võimalust. Patsient ei soovinud reguleerimist. Alalõua alveolaarhari on täies ulatuses väga madal. Uute proteeside valmistamine ja nendega harjumine on väga keeruline. Patsiendile valmistatud uus alumine protees vajab istuvuse täpsustamist ja hambumuse kõrguse määramist sarnaselt vanadele proteesidele. Samuti peaks kaare kuju ja hammaste ladumine olema võimalikult sarnane vanadele proteesidele. Hetkel ei ole patsiendil võimalik uut alumist proteesi kasutada, sest alumine protees ei sobi alveolaarharjale. Tõenäoliselt on haavandi olemasolu raskendanud funktsionaalset jäljendamist. Otstarbekam oleks valmistada uus alumine protees (dtl 6). Hambaarst X selgitas 10.05.2022 kirjas järgmist: „Hageja viibis korduval konsultatsioonil. Patsient tõi näidata temale
4. a. valmistatud alumise totaalproteesi, mille kohta on antud arvamus 22.10.
5. Patsient ei ole saanud proteesi kasutada. Protees ei sobi alveolaarharjale ja hambumusse, mille tõttu ei ole võimalik proteesi kanda. Vajalik on uue alumise totaalproteesi valmistamine“ (dtl 5). Kohtu hinnangul ei tõenda X 22.10.2021 ja 10.05.2022 hinnangud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist kostja poolt. X 22.10.2021 hinnang on kohtu hinnangul vastuoluline. Esmalt toob arst välja, et patsiendile valmistatud uus alumine protees vajab istuvuse täpsustamist ja hambumuse kõrguse määramist sarnaselt vanadele proteesidele. Samuti peaks kaare kuju ja hammaste ladumine olema võimalikult sarnane vanadele proteesidele. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et hagejal on võimalik uut proteesi kasutada, kuid seda tuleks reguleerida selliselt, et uus proteesi oleks võimalikult sarnane vana proteesiga. Järgnevalt toob arst välja, et hetkel ei ole patsiendil võimalik uut alumist proteesi kasutada, sest alumine protees ei sobi alveolaarharjale. Otstarbekam oleks valmistada uus alumine protees. Ebaselgeks jääb, miks arst peab uut proteesi ebasobivaks, kui tema hinnangul saab uut proteesi kasutada siis, kui reguleerida seda võimalikult sarnaselt vanale proteesile. X hinnangutes sisalduvad järeldused seab kahtluse alla ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsused, mida kohus käsitleb allpool.
6. Hageja esitas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.01.2022 otsuse kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenuse kohta. Komisjon selgitas, et totaalprotees kinnitub alveolaarharjale limaskesta ja proteesi vahele tekkiva vaakumiga. Kui alveolaarluu on tugevalt kõhetunud (atrofeerunud), siis vaakumi tekkeks vajalikku pinda on vähe ja proteesi püsivust ei ole võimalik saavutada. Liikuv protees on patsiendile ebamugav ja võib limaskesta hõõrudes tekitada valulikke haavandeid. Kui proteesiliimi kasutamine tulemust ei anna, jääb ainukeseks võimaluseks fikseerida proteesimplantaatide abil. Uue samasuguse konstruktsiooni valmistamisest ei tarvitse abi olla. Komisjon leidis, et proteesi valmistanud hambaarsti ei ole alust süüdistada ebarahuldavas tulemuses (dtl 3-4). Ekspertkomisjon andis 29.09.2022 teistkordse hinnangu hagejale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Korduva hinnangu andmisel arvestas komisjon X 22.10.2021 ja 10.05.2022 seisukohti. Vaatamata sellele jäi komisjon kindlaks oma 27.01.2022 hinnangule (dtl 39-40). Ekspertkomisjon ei ole tuvastanud lepingu rikkumist kostja poolt. Seejuures arvestas komisjon hageja esitatud X 22.10.2021 ja 10.05.2022 seisukohti. Komisjoni järeldus, et proteesi valmistanud hambaarsti ei ole alust süüdistada ebarahuldavas tulemuses näitab seda, et kostja osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja seda osutati tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
7. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul ei võrdu patsiendi hinnangul ebarahuldav tulemus lepingu rikkumisega. Õiguskirjanduses selgitatakse, et lepingu täitmise hindamisel tagantjärele ei saa aluseks võtta tervishoiuteenuse osutamise lõpptulemust. Asjaolu, et tervishoiuteenuse osutamisega kaasnesid patsiendile negatiivsed tagajärjed, ei ole absoluutne argument väitmaks, et tegemist oli mittenõuetekohaselt osutatud teenusega (P. Varul jt. Võlaõigus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2020, § 762 komm. 3.1). Asjaolu, et uus protees 4 ei sobi nii nagu patsient on harjunud, on uue proteesiga kaasnev risk, millest hagejat enne proteesi valmistamist teavitati. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud. Kohus leiab, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust vähemalt arstiteaduse üldisel tasemel ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolsusega (

§ 762

). Kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt proteesi eest makstud tasu tagastamist. Järelikult tuleb hagi rahuldamata jätta. 12. Seonduvalt hageja nõudega mõista kostjalt välja tasu (325 eurot) proteesi valmistamise eest märgib kohus ka järgmist. Hageja käitumine – kostja poolt valmistatud proteesi kostjale tagastamine ja proteesi eest makstud tasu tagasinõudmine – viitab hageja soovile lepingust taganeda (

§ 188ja 189).

Samas näeb

§ 772

tervishoiuteenuse lepingu lõppemise erisused ja selle sätte järgi ei ole patsiendil võimalik tervishoiuteenuse lepingust taganeda. Seega on hageja taganemine tagajärjetu ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt proteesi eest makstud tasu tagastamist. Kui käsitleda hageja käitumist lepingu ülesütlemisena, siis ka see ei anna alust hagi rahuldada. Patsiendil on õigus tervishoiuteenuse osutamise leping igal ajal põhjust avaldamata üles öelda (

§ 772lg 2).

Samas lepingu ühepoolne lõpetamine ei mõjuta juba tekkinud kohustuste täitmist, st nõuetekohane tasu tuleb patsiendil ikkagi tasuda (

§ 195lg 2).

Seega ei ole hagejal õigust nõuda juba osutatud teenuse eest tasu tagastamist. Hagis esitatud asjaolud ja nõuded ei näita, et hageja oleks soovinud kostjalt kahjuhüvitist nõuda või muid õiguskaitsevahendeid kasutada. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ka sellepärast, et hageja valitud õiguskaitsevahend on olnud tagajärjetu.

1. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja selgitas 12.03.2025 istungil, et ta ei soovi menetluskulude nimekirja esitada (dtl 81-82). Asja materjalide järgi ei ole kohtul võimalik kostja menetluskulude suurust kindlaks määrata. Kohus jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
3. Kohus selgitas 14.03.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 19-22). TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5