Obsah (6)

§ 68§ 28§ 23§ 6§ 10§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 27. May 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1366 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 15 lg 1 alusel 48-tunniks kinni ning tema suhtes alustati ebaseadusliku riigis viibimise tõttu väärteomenetlust. Kiirmenetluse otsusega määrati talle rahatrahv 800 eurot. Lisaks koostati puudutatud isikule 07.05.2025 uus lahkumisettekirjutus nr 1052287938 ning kohaldati sissesõidukeeld Eestisse viieks aastaks. 4. PPA esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuna tema väljasaatmine Poola ei ole 48 tunni jooksul võimalik. Taotluse põhjendused on järgmised:  puudutatud isiku suhtes esineb

§ 68punktides 6 ja 7 sätestatud põgenemisohu alus.

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult kehtiva sissesõidukeelu alusel ning tema käitumisest ja hoiakutest võib järeldada, et ta ei kavatse iseseisvalt lahkumiskohustust täita;  on alust arvata, et puudutatud isiku soov viibida ebaseaduslikult Eestis on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust. Isiku varasemat käitumist hinnates on tõenäoline, et ta võib hakata väljasaatmist Poola takistama, jättes koostöö PPA-ga tegemata ja asudes end varjama;  puudub usaldus, et isik lahkuks vabatahtlikult Poola või Usbekistani ning tal on motivatsioon, vahendid ja oskused liikuda ebaseaduslikult Schengeni alas. Kuigi ainuüksi isiku varasem käitumismuster ei pruugi näidata isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et isiku varem toime pandud rikkumised näitavad suhtumist ümbritsevatesse inimestesse ja ametivõimudesse ning Eestis kehtivatesse seadustesse; 

§ 28

lg 32 sätestab, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse kinni ja korraldatakse viivitamata tema väljasaatmine;  leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohust tingitult võimalik.

1. PPA jäi 08.05.2025 kohtuistungil esitatud taotluse juurde.
2. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et nõustub PPA taotlusega. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Võttes aluseks

§ 28

lg 32,

§ 23

lg-d 1 ja 1 1 ning

§ 68

punkti 7, siis tuleb PPA taotlus rahuldata ning anda nõusolek puudutatud isiku kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Poola. 8. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saabus teadlikult Eestisse sissesõidukeelu kehtivuse jooksul ning ilma reisidokumentideta.

§ 23

lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks ning on oht, et välismaalane põgeneb (punkt 1). Kinnipidamine on võimalik, kui

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 1 1).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 23lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud.

Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)

1. 1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi 2
2. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb

§ 68

punktis 7 sätestatud põgenemisohu alus – välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Selle üle vaidlust olla ei saa. Mis puudutab aga

§ 6

8 punktis 6 sätestatud alust, siis tuleb möönda, et kaebaja on avaldanud koostöötahet ning astunud samme enda reisidokumendi Eestisse saamiseks. Samas nähtub isiku ütlustest, et tal on valmisolek lahkuda Eestist, kuid tema esmane soov ei ole lahkuda Poola. Seega möönab kohus, et puudutatud isikul võib puududa motivatsioon lahkuda lahkumisettekirjutuses märgitud riiki.

1. Kohus nõustub, et puudutatud isik võib püüda vältida enda väljasaatmist Poola ning välistatud ei ole soov jääda tööle Eestisse või mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saabus teadlikult Eestisse ajal, mil tema suhtes kehtis sissesõidukeeld ning enne tabamist viibis ta siin pea ühe kuu ning ta ei lahkunud siit pärast hambaraviteenuse saamist kohaselt. Nimelt saabus isik Eestisse 12.04.2025, tema väidetav hambaravi toimus 04.05.2025 ja PPA pidas ta kinni 06.05.
2. Ehkki puudutatud isiku sõnul töötab ta Poolas, siis kinnitas ta PPA-le, et tema tööandajal pole olnud võimalust talle tööd pakkuda. See võib viidata sellele, et raha puudusel võib puudutatud isik olla tööotsinguil teistes Schengeni viisaruumi riikides, sh Eestis, kus temale kehtib sissesõidukeeld. Ka aastal 2024, kui isik Eestis esimest korda ebaseadusliku viibimise tõttu kinni peeti ja talle lahkumisettekirjutus tehti, siis töötas ta ebaseaduslikult Eestis. Arvestades puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid, siis nõustub kohus PPA-ga, et tema usaldusväärsus on sedavõrd madal, et Poola väljasaatmise tagamiseks tuleb ta kinni pidada. Isikuga
3. aastal peetud intervjuust nähtub, et sõltuvalt sellest, kas tal Poolas tööd oli või ei olnud, liikus ta töötamise eesmärgil Eesti ja Poola vahet. Isikul on Eestis sõpru, kes võiksid asuda teda varjama ning võimaldada tal seeläbi ka ebaseaduslikult töötada, kuna eeldatavasti Poolas talle täna tööd pakkuda ei ole. Seega arvestades isiku käitumist, sh teadlikku ebaseaduslikku Eestisse saabumist ja tutvusringkonda, on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Ka nt
4. aastal sõitis puudutatud isik Bolti platvormi kasutades taksot, kuid seda mitte enda nime alt.
5. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku kinnipidamine

§ 23

lg 1 punkti 1 alusel põhjendatud, sest esineb

§ 68

punktis 7 sätestatud põgenemisohu alus ning välistada ei saa, et isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoida. 12. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu.

13. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine. Samuti ei saa kinnipidamise eesmärki arvestades pidada lühiajalist kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 08.06.2025 (kaasa arvatud). Euroopa Komisjoni
2. a tagasisaatmise käsiraamat), punkt 1.
3. 3
4. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 1¹).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

16. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4