Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 01.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL
) § 403 4 lg 7 järgne nõude ümberarvestus ning hoiatas, et kui hageja ei esita kohtu määratud tähtajaks ümberarvestust, siis jätab kohus hagi põhjendamata osas rahuldamata. Kohus selgitas, et põhivõla jäägi jagamine vastavalt esialgse maksegraafiku maksetähtaegadele, kuhu on lisatud ka viivisearvestus, ei ole kohane nõude ümberarvestus. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada laenulepingu nr BL2129441 maksegraafikus (dtl 136–138) välja toodud põhiosa summade sissenõutavaks muutumise aja alusel ümberarvestus, kus on toodud välja, millise osamakseni on põhiosa katteks tasutud 2443,83 eurot arvestatud. Pärast seda on hagejal võimalik kontrollida, kas leping on nõuetekohaselt üles öeldud ning kui ei ole, siis esitada nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas kohtule taotlus need kostjalt välja mõista. 2 2-24-116567
) § 402 mõistes.
näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija 4 krediidivõimelisust.
lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt
lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks oleva krediidilepingu sõlmimisel 3 2-24-116567 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses ja selle täpsustuses toonud välja, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1100 eurot. Bondora AS leidis, et kostjal on piisav sissetulek kohustuste täitmiseks, sest kuumakse ei olnud niivõrd kõrge. Bondora AS tegi päringu ka Krediidiinfo andmetesse ja kostjal puudusid aktiivsed maksehäired. Hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 34–98), millest nähtub, et kuus kuud enne laenulepingu sõlmimist (01.12.2020) on kostja saanud sissetulekutena Töötukassalt töövõimetoetust
lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral peab krediidiandja esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas Bondora AS kostjale 4000 eurot ja kostja on tasunud laenu katteks kokku 2443,83 eurot. Kohtul ei ole võimalik esitatud andmete pinnalt kontrollida, kas laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv ning millises osas on põhivõlg ümberarvestuse järgi sissenõutavaks muutunud. Kohus on segitanud hagejale, et viimasel tuleb esitada kohtule nõuetekohane nõude ümberarvestus, millest nähtub, millise osamakseni on põhiosa katteks tasutud 2443,83 eurot arvestatud. Hagejal tuli esitada laenulepingu maksegraafikus välja toodud põhisoa summade ja sissenõutavaks muutumise aja alusel nõude ümberarvestus, kuid kostja esitas kohtule kahel korral maksegraafiku, milles oli põhivõla jääk jagatud 60 osamakseks. Kohus selgitas hagejale, et viidatud maksegraafik ei ole nõuetekohane nõude ümberarvestus, kuid hageja ei muutnud oma ümberarvestust. Seega ei ole hageja toonud kohtule välja asjaolusid, mille järgi saaks kohus kontrollida, kas laenuleping on 4 2-24-116567 üles öeldud, millest omakorda sõltub see, kas ja mis summas on laenulepingu põhivõlg sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 10. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 11. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.