Obsah (4)

§ 230§ 436§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4534 Tsiviilasi E. V. hagi E. G. ja S. G. vastu e

) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 436

lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 2 järgi on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul ülalpidamist lähema astme sugulane enne kaugema astme sugulast. Juhul, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, annab lapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel ülalpidamist isik, kes seda on kohustatud tegema järgmisena. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus, kuid eelkõige peavad last ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus tuleb kõne alla siis, kui vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Muuhulgas võib vanavanemal tekkida kohustus last ülal pidada siis, kui vanema vastu esitatud elatisnõue on kohtus rahuldatud ja temalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p-d 15 ja 18).
2. Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjate lapselaps. Hageja isa on R. G., kelle vanemad on kostjad. Harju Maakohtu 01.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxxx on R. G. mõistetud hageja kasuks välja elatisvõlg 1172 eurot ning alates 01.05.2020 lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis 262 eurot, kuid mitte vähem kui 89,72% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus (dtl 170). Viidatud otsuse alusel on algatatud täitemenetlus nr xxxx (dtl 176).
3. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selle üle, kas R. G. hageja kasuks väljamõistetud elatise kättesaamine on võimatu ning kas hageja on elatise kättesaamiseks kasutanud ammendavalt kõiki võimalusi. 16.
4. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli hageja isal täitemenetlusest tulenev nõude jääk koos täitekuludega 10917,60 eurot (dtl 176). Kohtutäitur E. V. 22.03.2023 koostatud tõendist (dtl 176) nähtuvalt leidis kohtutäitur, et hageja isal puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu pidas kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi täitemenetluses väikseks ja ebatõenäoliseks. Kohtutäitur on samas tõendis toonud välja, et hageja isa ei oma kinnisvara ega ehitisregistri andmetel vallasvara. Hageja isale kuulub
5. aastal registreeritud Honda CR-V, mille seisukord ja asukoht on teadmata. Maksu- ja Tolliameti andmetel hageja isa ametlikult ei tööta ning talle kuuluvad pangakontod on küll arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad (dtl 176). 16.
6. Hageja esitas kohtule ka kohtutäitur E. V. samas täiteasjas 07.03.2025 koostatud vastuse (dtl 341-342). Kohtutäituri vastusest nähtub, et 07.03.2025 seisuga moodustab täitemenetluses sissenõutav summa kokku 6095,61 eurot, millest sissenõudja nõue on 5560,64 eurot. Kohtutäituri menetluses on üksnes elatise võlgnevus perioodi 01.11.2019–06.06.2024 eest. Kohtutäituri selgitustest nähtuvalt ei ole hageja nõudnud isalt täitemenetluses perioodilist elatist, mistõttu ei ole kohtutäituril võimalik sissenõudmisel rakendada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 1 sätestatud meedet, samuti pole hageja avaldanud soovi kordusenampakkumise läbiviimiseks, et müüa hageja isale kuuluv sõiduk. Kuna hageja ei ole esitanud perioodilise elatise nõuet, ei ole võimalik sundtäitmise meetmena kasutada mootorsõiduki juhtimisõiguse või dokumentide kehtivuse peatamist. 16.
7. Kohtutäituri vastustest nähtuvalt ei ole hageja kasutanud kõiki võimalusi R. G. elatise sissenõudmiseks. Eelkõige ei ole need võimalused ammendunud põhjusel, et hageja ei ole taotlenud isalt täitemenetluses perioodilise elatisnõude täitmist, vaid nõudnud sisse üksnes tekkinud elatisevõlga. TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 11 näeb ette aga sissetuleku arestimisel erisuse, kui sissenõue pööratakse täitmisele lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisele suunatud menetluses. TMS § 132 lg 11 lubab kohtutäituril arestida ka kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust või kui sissetulek jääb alla selle, kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Ka kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus menetluse ajal ülalpidamist andma kohustatud vanema suhtes on toimunud täitemenetluses elatisvõlg otsuse tegemise ajaks suuremas osas tasutud ning hageja seaduslik esindaja ei ole astunud kõiki samme, et survestada teist vanemat elatist tasuma, puudub alus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks (TlnRnKo 28.08.2024, 2-23-8376, p 41). 16.
8. Kohtu hinnangul on kostjad menetluses tõendanud, et hageja isa on asunud enda ülalpidamiskohustust hageja ees täitma. Kostjad esitasid kohtule tõendi (dtl 190-196), mille kohaselt on hageja isa sõlminud töölepingu S OÜ-ga. Töölepingu kohaselt on hageja isa alustanud S OÜ-s täiskohaga tööd alates 15.02.2024, brutotöötasu suuruseks on 7 eurot tunnis. Kohtule esitatud hageja isa R. G.i kontoväljavõttest nähtub, et R. G.i kontole on
9. aastal laekunud igakuine töötasu keskmiselt 1135,4 eurot (dtl 231-232). Kohtutäituri võlaarvestusest nähtuvalt on hageja isa alates
10. aasta augustikuust enamasti järjepidevalt hageja ees tekkinud elatisvõlga tasunud (dtl 343). See, et hageja isal on käimas veel teisi täitemenetlusi, ei ole kohtu hinnangul antud juhul määrav, kuna elatisnõue täidetakse TMS § 8 lg 2 kohaselt täitemenetluses eelisjärjekorras enne teisi nõudeid. Hageja esitatud R. G.i teise lapse ema selgitus selle kohta, et R. G. on väga halb kohustuste täitja (dtl 356) ei tõenda, et R. G. kohustusi hageja ees täita ei suuda.
11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et hagejal on enda isalt ülemäära raske või võimatu ülalpidamist saada. Samuti ei ole hageja kasutanud ammendavalt võimalusi enda isalt elatise sissenõudmiseks. Kui hageja esitab kohtutäiturile igakuise elatise väljamõistmiseks täiendava täitmisavalduse, on kohtutäituril võimalik rakendada TMS § 132 lg 11 sätestatud meedet ning arestida isa sissetulek suuremas ulatuses, mis võimaldaks katta ka hageja perioodilisi ülalpidamiskulusid. Kuna eeldus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata väited ja tõendeid kostjate majandusliku seisundi kohta. Menetluskulud 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist ning hagi rahuldamata jätmise tõttu kulude lapse kanda jätmist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik