) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et
lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 27.09.2023.a kuni 25.03.2024.a nähtub, et kostja on sattunud nö laenuorjusesse (Riigikohtu 19. veebruari 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt 21). Kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi (k.a hageja juures). Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25.03.2024.a laenulepingu nr TL4070113 alusel võlgnevus 1577,74 eurot (laenusumma 2375 - tagasimaksed kogusummas 797,26) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid tõendeid vastavalt 19.02.2025.a kohtumääruse resolutsiooni punktile 9 (dtl 142), mille põhjal saaks 2
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on tasunud asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.