Kriminaalasi nr 1-24-2217 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2024. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2217 (22278001160) Kohtuni

§ 414

lg 1 saadab kohus Janar Kondelile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 3. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414lg 3.

4. Rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu W.F-i tsiviilhagi ja mõista Janar Kondelilt varalise kahju katteks välja 12 163 (kaksteist tuhat ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti W.F-i kasuks (arveldusarve XXXXXXXXXXX, AS SEB Pank). 5.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Janar Kondelilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1230 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 285,48 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1050,90 eurot ja kannatanul kohtumenetluses tekkinud kulud 60,01 eurot, s.o kokku 2626 (kaks tuhat kuussada kakskümmend kuus) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) senti. 6.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „1-24-2217, menetluskulud, Janar Kondel“. Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
2. Janar Kondelit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, Jõgeva linnas 21.05.–27.06.
3. a jätkuva teona varalise kasu saamise eesmärgil lõi W.F-ile teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, et ta on naisterahvas, kes soovib W.F-iga edaspidi kokku saada, suhtesse astuda ja koos elama hakata ning kavatseb tagasi maksta W.F-ilt küsitud raha, kuigi tegelikult tal sellist kavatsust ei olnud. Janar Kondel lõi W.F-ile ebaõige ettekujutuse enda isikust ja suhtlemise motiividest, kui ta saatis W.F-ile sõnumeid suhtlusrakenduses Messenger ja mobiiltelefoni sõnumite kaudu ning esines kasutajanime „preili N.H-na“ ja „N.H-na “ all, samuti saatis enda fotode asemel tundmatu naisterahva fotosid. Naisterahvana suheldes lubas Janar Kondel W.F-iga edaspidi kokku saada, suhtesse asuda ja koos elama hakata ning selliseid valesid kasutades küsis W.F-ilt erinevatel ettekäänetel telefoni kõneaja eest tasumist ja raha, mille hiljem lubas tagasi maksta. Seetõttu eksitusse viidud W.F: - kandis 21.05.2022-10.06.2022 kokku 48 korral väiksemate summade kaupa Janar Kondeli xxxxxxxx N.H SEB Panga pangakontole kokku 12 129 eurot, mille Janar Kondel pööras enda kasuks ja tekitas nii W.F-ile koos panga ülekandetasudega kahju 12 136,84 eurot; - tegi 23.05.2022-27.06.2022 neljal korral ülekande Telia Eesti ASile, et lisada kõneaega Janar Kondeli SIM-kaardile. Selliselt tekitas Janar Kondel W.F-ile varalist kahju 27 eurot. Oma tahtliku jätkuva tegevusega põhjustas Janar Kondel W.F-ile varalist kahju kokku 12 163,84 eurot. 2 Janar Kondel on varem toime pannud kelmused, mille eest on teda karistatud Tartu Maakohtu otsustega nr 1-17-9106, 1-19-9922 ja 1-20-
4. Sellega pani Janar Kondel toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamise. II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele
5. Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas kannatanu W.F-ile tekitati varalist kahju ja millises ulatuses. Teiseks analüüsib kohus, kas varaline kahju tekitati tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kolmandaks võtab kohus seisukoha, kas süüdistuses kirjeldatud teo pani toime J. Kondel. Varaline kahju
6. Süüdistuse kohaselt on kannatanu W.F-ile tekkinud varaline kahju summas 12 163,84 eurot. See summa koosneb ülekannetest J. Kondeli tolleaegse xxxxxx N.H SEB Panga kontole ning ülekannetest Telia Eesti ASile kõneaja lisamiseks J. Kondeli SIM-kaardile.
7. W.F kandis perioodil 21.05.
8. a kuni 10.06.
9. a kokku 48 korral väiksemate summade kaupa N.H pangakontole kokku 12 129 eurot. Kannatanu W.F-i SEB Panga pangakonto vaatlusest (tl 68-69) on näha N.H-le tehtud maksed kokku summas 12 129 eurot. Tunnistaja N.H SEB Panga pangakonto vaatlusest (tl 70-71) on näha vastavad laekumised W.F-ilt .
10. W.F-il on maksetega kaasnenud ka teenustasud kokku summas 7,84 eurot. Kuigi neid summasid ei ole välja toodud asitõendi vaatlusprotokollis, kajastuvad need W.F-i konto väljavõttel, mis on talletatud CD-plaadile kriminaaltoimiku juures (tl 76).
11. Lisaks N.H kontodele tehtud ülekannetele tegi W.F vahemikus 23.05.
12. a kuni 27.06.
13. a ka neljal korral ülekande Telia Eesti ASile kõneaja lisamiseks J. Kondeli SIM-kaardile kokku summas 27 eurot (tl 69).
14. Ülekannete tegemist on kannatanu W.F selgitanud kohtuistungil, samuti on vastavad selgitused ülekannete saamise kohta andnud tunnistaja N.H . Kannatanu ja tunnistaja ütlused haakuvad pangakontode väljavõtetelt nähtuvaga.
15. Seega on tõendatud, et W.F-ile 163,84 eurot. on kokku tekkinud otsene varaline kahju summas 12 Ebaõige ettekujutuse loomine varalise kasu saamise eesmärgil
16. Kannatanu W.F-ile loodi ettekujutus, et ta suhtleb naisterahvaga, kes soovib astuda temaga püsivasse armusuhtesse. See ei vastanud tõele, sest tegelikkuses suhtles W.F J. Kondeliga.
17. Ettekujutus, et tegemist on naisterahvaga, tekkis W.F-ile nii vestluspartneri Facebook Messengeri kasutajanimest „Preili N.H-na“, naisterahvast kujutavast profiilipildist kui vestluse jooksul saadetud fotodest, mis kujutasid kena noort naist. Eelnev on näha W.F-i poolt tehtud Messengeri vestluste kuvatõmmistest, mis on jäädvustatud CD-plaadile kriminaalasja juures (tl 62). Samuti nähtub W.F-i ja Preili N.H-na vahelise vestluse sisust, et viimane presenteeris ennast naisena, täpsemalt noore üksikemana. W.F on ka ristküsitlusel avaldanud, et ta pidas oma vestluspartnerit naisterahvaks.
18. W.F-ile loodi arusaam, et tema ja Preili N.H-na on romantilises suhtes. Nendevahelisest Messengeri vestlustest nähtub, et Preili N.H-na pöördub W.F-i poole kui „kallis“ ja väljendab igatsust W.F-i järele. Preili N.H-na tunneb sõnumites W.F-i elu ja tegemiste vastu huvi, küsides tema tööpäeva kohta, söögi ja joogi kohta jne. Preili N.H-na annab W.F3 ile otseselt mõista, et nad on paar, kirjutades näiteks „Sul pere nüüd“ ja kui W.F nendib, et poissmehe elu on nüüd läbi, siis Preili N.H-na nõustub sellega. W.F on ka kohtuistungil selgitanud, et temapoolne huvi Preili N.H-ga suhelda oli ajendatud soovist leida endale elukaaslane.
19. Terve suhtluse vältel küsib Preili N.H-na W.F-ilt pidevalt raha. Põhjused, miks ta raha vajab, on erinevad: arvete maksmiseks, lapsele vajalike asjade ostmiseks, pensionärist emale puude ostmiseks jne. Vajadust suuremate summade järele on Preili N.H-na põhjendanud oma tervisemuredega, nimelt on tal vaja raha operatsiooni, analüüside ja rohtude jaoks. Ülekandeid palus Preili N.H-na teha oma sõbranna N.H kontole. W.F on kohtuistungil väitnud, et ta ei oleks kindlasti raha üle kandnud, kui oleks teadnud, et suhtleb tegelikult mehega.
20. Preili N.H-na väljendab W.F-ile korduvalt kiitust ja tänu, kirjutades näiteks „oled hoidev ja hooliv“. Samuti rõhub Preili N.H-na W.F-i inimlikule kaastundele. Ta on kirjutanud näiteks seda, et peab tervise pärast olema rahulik ja puhkama, vihjates, et raha andmisega aitab W.F tema tervenemisele kaasa.
21. Kordadel, mil W.F avaldab vestluses kahtlusi Preili N.H-na isiku ja eesmärkide osas, väljendab Preili N.H-na solvumist ja pahameelt ning loeb isegi moraali selle kohta, kui olulised on suhtes ausus ja usaldus. Järjepidevalt annab Preili N.H-na mõista, et teda ootab W.F-iga ühine tulevik. Näiteks kui W.F väljendab vestluses oma hirmu, et äkki pärast selgub, et polegi pruuti, lükkab Preili N.H-na selle hirmu ümber. Kui W.F soovis naisterahvaga kohtuda või suhelda telefoni või videokõne teel, leidis Preili N.H-na alati vabanduse, miks ta seda teha ei saa.
22. Kohtuistungil on W.F selgitanud, et kuigi tal tasapisi tekkis kahtlus, et teda tüssatakse, lootis ta siiski parimat. Kindla arusaamani, et temalt on raha välja petetud, jõudis W.F
23. juunil
24. a. Sel päeval lõppes tema suhtlus Preili N.H-ga Messengeris ning jätkus vaid SMSide teel. W.F on SMSid üles pildistatud, mis on jäädvustatud CD-plaadile kriminaalasja juures (tl 62). Nendest nähtub, et
25. juunil on N.H-na SMSi teel palunud ülekannet J. Kondeli kontole. W.F on kohtuistungil andnud ülevaate, kuidas ta seda nime teada saades hakkas omaalgatuslikult asja uurima. Ta otsis Facebookis üles J. Kondeli xx B.K , kes avaldas talle, et J. Kondel tegeleb selliste pettustega. B. Ki käest sai ta N.H telefoninumbri. W.F helistas N.H-le , kes väitis, et ta ei tea, et tema pangakontot on sellisel eesmärgil kasutatud. Telefonikõne toimumise ja sisu osas riimuvad W.F-i ütlused N.H omadega.
26. juulil
27. a esitas W.F politseile avalduse (tl 77-79).
28. Pärast
29. juunit
30. a tegi W.F J. Kondeli heaks vaid ühe ülekande. Ta kandis
31. juunil
32. a ASile Telia Eesti 3 eurot kõneaja lisamiseks. W.F-i eesmärk oli vestluse jätkamine, et saada teada, kes on pettuse taga. Kuna seda ülekannet tehes ei olnud W.F-il enam ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest, mõistab kohus selle ülekande osas J. Kondeli KarS 209 lg 2 p 1 järgi õigeks. Teo toimepanemine Janar Kondeli poolt
33. J. Kondeli kaitsja on välja toonud, et vestluste väljavõte ei tõenda kuidagi, et Preili N.Hna konto oleks loonud ja seda kasutanud just J. Kondel. Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et J. Kondeli elukohas ei ole läbiotsimist teostatud, samuti ei ole vaadeldud J. Kondeli tehnikaseadmeid. Kohus nõustub eeltooduga, kuid leiab, et teo toimepanemine J. Kondeli poolt on ilma vähimagi kahtluseta tõendatud muude asjas uuritud tõenditega.
34. Põhiliseks süüstavaks tõendiks on tunnistaja N.H ütlused. N.H on süüdistatava J. Kondeli xxxxxxxx. Nad elasid koos
35. aasta sügisest kuni
36. aasta jaanuarini.
37. aasta juunis läksid nad küll lahku, kuid sügisel hakkasid uuesti koos elama. Nad elasid kuriteo toimepanemise ajal koos Jxxxxx N.H-le kuuluvas korteris koos N.H nelja lapse ja emaga. N.H avaldas ristküsitlusel, et nende suhte ajal tarvitas J. Kondel palju alkoholi ning oli 4 vaimselt vägivaldne, mis väljendus N.H kontrollimises ja truudusetuses kahtlustamises. J. Kondelil oli
38. aasta mais ja juunis ligipääs N.H Swedbanki ja SEB Panga kontodele internetipangas ning Swedbanki pangakaardile. N.H põhjendas sellist praktikat usaldusega. J. Kondel käis aeg-ajalt poes, mistõttu oli tal vaja pangakaardi PIN-koodi ja internetipanka sai ta selleks, et internetikasiinos mängida. Kui N.H kontole hakkasid laekuma ülekanded W.Filt , väitis J. Kondel, et need on ülekanded sõbralt, kellega tal on omad tehingud. Osa saadud rahast kanti edasi N.H Swedbanki kontole ja see võeti välja sularahas nii N.H kui J. Kondeli poolt, osa rahast kandis J. Kondel edasi enda kontodele, mingite summade eest tegi J. Kondel tellimusi. Ühel õhtul juunis alkoholijoobes olles tunnistas J. Kondel N.H-le , et tema kontolt läbi käinud rahad ei ole puhtad ja ta läheb vangi. Seda, et need rahad ei ole puhtad, kirjutas J. Kondel N.H-le ka nendevahelises Messengeri vestluses (tl 66-67). Messengeri vestlus toimus
39. juunil ning N.H mäletamist mööda leidis näost näkku vestlus aset eelmisel päeval ehk
40. juunil. Mõned päevad hiljem läksid süüdistatav ja tunnistaja lahku. Kui N.H sai W.F-i käest teada, millega J. Kondel on tegelenud, esitas N.H
41. juulil
42. a politseile süüteoteate (tl 63-65).
43. Kohtul ei ole tekkinud vähimatki kahtlust tunnistaja N.H ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused on loogilised ja ilma sisemiste vastuoludeta. Samuti haakuvad N.H ütlused ülejäänud kriminaalasjas kogutud teabega.
44. N.H ütlused on kooskõlas ka kannatanu W.F-i ütlustega nende omavahelise suhtluse kohta
45. aasta suvel.
46. Tunnistaja ütlused selle kohta, mis saadud rahast edasi sai, on kooskõlas tema pangakonto väljavõttega. Osad summad kanti N.H SEB Panga kontolt edasi tema Swedbanki kontole. Osad summad kanti edasi J. Kondeli Leedu pangakontole. Osad summad on kantud edasi xxxxxx xxxx AB kontole, mis avalikult teadaoleva info põhjal on internetimaksete vahendusfirma. Siinkohal puudutab kohus kaitsja väljatoodut, et menetluses ei ole üheselt tuvastatud, et nimetatud Leedu pangakonto kuulus J. Kondelile, samuti ei saa xxxxx xxxx AB-le tehtud ülekandeid seostada J. Kondeliga. Kohus möönab, et seosed Leedu pangakontodele, xxxxxxxxx AB-le ja ka kontode vaatluses välja toodud Paysafe Payment Solutionsile tehtud ülekannete kohta saab teha vaid kaudselt. Menetleja ei ole saanud välispankadelt kinnitust J. Kondeli nimele kuuluva Leedu pangakonto kohta, kuhu N.H kontolt ülekandeid tehti, ega selle konto väljavõtet. Samas ei ole see kelmuse toimepanemise üle otsustades ka oluline. W.F on teinud ülekanded N.H pangakontole ja kandnud seeläbi varalist kahju. N.H kontol olevad rahalised vahendid olid muuhulgas ka J. Kondeli valduses ja tal oli voli otsustada, mida nende vahenditega teha. Mis N.H kontole W.F-i poolt ülekantud rahast edasi sai, ei ole määrava tähtsusega.
47. N.H avaldatu on kooskõlas ka W.F-i ja Preili N.H-na omavahelises suhtluses toimunuga. Nimelt on J. Kondel N.H-le rahade päritolu osas südant puistanud
48. juuni õhtul. W.F-i ja Preili N.H-na vahelisest vestlusest nähtub, et
49. juunil on W.F nõudnud Preili N.Hna ID-kaardi numbrit või isikukoodi ning on ähvardanud politseisse pöördumisega. Selline ähvardus võis tekitada J. Kondelis hirmu ja viia oma tegude ülestunnistamiseni. Samuti on oluline, et N.H ja J. Kondel läksid lahku
50. aasta juunis. Paralleelselt lõpetas Preili N.Hna ülekannete küsimise N.H kontole ja saatis W.F-ile hoopis J. Kondeli konto numbri. Eelnevast saab teha ainult ühe loogilise järelduse: Preili N.H-na nime all esinenud J. Kondel, olles kaotanud ligipääsu N.H kontole, oli sunnitud W.F-ile andma enda konto numbri.
51. Ülaltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et Preili N.H-na nime all esinenud isik oli J. Kondel. Vihjeid sellele, et Preili N.H-na nime all võis tegutseda hoopis N.H , kes osavalt veeretas süü J. Kondeli peale, ei pea kohus vajalikuks käsitleda. Prokurör on selle versiooni oma süüdistuskõnes veenvalt ümber lükanud ning kohus nõustub, et selline kaitseversioon kuulub ilukirjanduse valdkonda. 5
52. J. Kondelit on varasemalt karistatud kelmuse toimepanemise eest Tartu Maakohtu 05.10.
53. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9106, Tartu Maakohtu 10.01.
54. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9922 ja Tartu Maakohtu 01.07.
55. a otsusega kriminaalasjas nr 120-4104 (tl 110-111).
56. Järelikult on J. Kondel täitnud KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.
57. Kohus leiab, et J. Kondel on talle etteheidetava teo pannud toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. J. Kondeli eesmärk vale identiteedi alt W.F-iga mesijuttu rääkides oli vaid üks – saada W.F-ilt võimalikult suures summas raha. Tema tegevus oli sihikindel ja läbimõeldud ning rajatud inimlikule kaastundele.
58. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
59. J. Kondel tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. III Karistus
60. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistatakse isikut ühe- kuni viieaastase vangistusega.
61. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
62. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 03.04.
63. a otsus nr 1-18-2232, p 71).
64. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Hinnates J. Kondeli toimepandud tegu, peab kohus nentima, et tema kasutatud skeem oli võrdlemisi lihtsakoeline ning kannatanu vajas ülekannete tegemiseks vaid vähest veenmist. W.F-ile tekitatud kahju on küll oluline KarS § 121 p 1 tähenduses, kuid ei ületa suure ulatuse piiri sama sätte p 2 mõistes.
65. Sellegipoolest ei ole võimalik J. Kondelile mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedases määras. Teda on kelmuse toimepanemise eest karistatud kolmel korral, viimati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Täitmaks karistuse eripreventiivset eesmärki, peab praegu mõistetav karistus olema mõnevõrra pikem.
66. Eeltoodud kaalutlustel mõistab kohus J. Kondelile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. IV Tsiviilhagi
67. Kannatanu W.F on esitanud J. Kondeli vastu tsiviilhagi (tl 153-154), mõistmaks varalise kahju katteks välja 12 163,84 senti. Kohus on ülal tuvastanud, et sellises summas varaline kahju on W.F-ile tekitatud.
68. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju 6 tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
69. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
70. J. Kondel on W.F-ile õigusvastaselt kahju tekitanud ning ta on kahju tekitamises süüdi. Seetõttu tuleb W.F-i esitatud tsiviilhagi rahuldada. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, sh VÕS § 128 lg-st 3 lähtudes ka osas, milles J. Kondel kelmuse toimepanemises õigeks mõistetakse. V Menetluskulud
71. Vastavalt

§ 180

lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 40.

§ 175

lg 1 p 2, 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kannatanul kohtumenetluses tekkinud kulud 60,01 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 285,48 eurot ja kohtumenetluses 1050,90 eurot ja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 1230 eurot, s.o kokku 2626,39 eurot. See summa tuleb

§ 180lg 1 kohaselt J.

Kondelilt välja mõista. 41.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sellisel juhul on lootust, et J. Kondel asub kasvõi mingil määral temalt väljamõistetud menetluskulusid tasuma. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 7