4-25-409/15

(915024000031)Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Väärteoasi I Land Sound Festival OÜ kaebus Päästeameti 16.01.2025 otsusele väärteoasjas nr 915024000031 Kaebuse esitaja I Land Sound Festival OÜ, registrikood 16740199, aadress XXX-i , seaduslik esindaja juhatuse liige B.K Kohtuväline menetleja Päästeamet, volitatud esindaja N.V Kaebuse läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Päästeameti
2. jaanuari
3. a otsus väärteoasjas nr 915024000031 kogu ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Kohtuotsus toimetada kätte kaebuse esitajale ning saata kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates
5. aprillist
6. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuvälise menetleja otsus
7. Päästeameti 16.01.2025 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 915024000031 karistati I Land Sound Festival OÜ-d rahatrahviga 2000 eurot tuleohutuse seaduse (TuOS) § 49 lg 2 järgi. Väärteosüüdistuse järgi korraldas I Land Sound Festival OÜ 18.–21.07.2024 avaliku ürituse asukohas Sadama 19 ja Sadama 17, Orissaare, XXX, üle 300 osalisega, ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Lisaks jättis ürituse ohutuse tagamiseks paigaldamata vajaliku evakuatsioonivalgustuse Sadama 17, Orissaare rajatisele ja jättis suitsuanduri nõuetekohaselt paigaldamata. Samuti ei olnud Sadama 19, Orissaare hoones tagatud tulekahjuteavitus kogu hoones.
8. Vastavalt 16.01.2025 väärtootsusele toimus 18.–21.07.2024 I Land Sound Festival menetlusaluse isiku ütluste kohaselt Sadama 19 hoones ja Sadama 17 kuppeltelgis – kuigi oldi teadlikud, et üritus kooskõlastati väliüritusena ja nende hoonete kasutamine oli Päästeameti kooskõlastuseta, s.t korraldati üritus selleks otstarbeks mitte ettenähtud ruumides –, kuna menetlusalune isik sai teada alles 03.07.2024 Sadama 19 ja Sadama 17 hoonete mitte kooskõlastamisest alates 15.07.2024 ning kirjalikult sai isik avaliku ürituse loaotsuse 16.07.2024, mistõttu nii lühikese etteteatamise ajaga ei olnud neil võimalik kahte lava ümber paigutada, arvestades inimeste turvalisust ja ka majanduslikku kaalutlust. Samuti kuivõrd Saaremaa Vald oli väljastanud loa varasemalt juunis ja juulis toimunud sündmustele, tekkis menetlusalusel isikul õigustatud ootus hoonete kasutamise osas ka I Land Sound Festivalil.
9. Päästeamet on otsuses toonud välja, et TuOS § 22 lg 1 р 2 alusel tuleb Päästeametiga kooskõlastada üle 300 osalejaga avaliku ürituse ajutises ehitises või atraktsioonidel, kui on tagatud ohutu evakuatsioon, ning sama seaduse § 22 lg 2 p 2, 4 alusel on enne avaliku ürituse korraldamist selleks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamisel avaliku ürituse korraldaja kohustatud kontrollima evakuatsiooni- või hädaväljapääsu ning evakuatsioonitee tähistatust tuleohutusmärgiga ja ettenähtud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja nende korrasolekut. Täidetud on objektiivne koosseis, mis seisneb festivali korraldajate teadlikult siseruumides ürituse korraldamises, ürituse korraldamine loata on menetlusalusele isikule subjektiivselt omistatav. I Land Sound Festival OÜ tegu on õigusvastane ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud raskendava asjaoluna omakasu (KarS § 58 p 1) ja kergendava asjaoluna seaduses loetlemata asjaolu, mis seisneb konkreetsetes tegevustes hoonete nõuetekohaseks muutmisel (nt ehitusloa taotluse esitamine). Kaebus
10. I Land Sound Festival OÜ esindaja juhatuse liige B.K esitas Pärnu Maakohtule 31.01.2025 kaebuse, millega taotleb väärteootsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebaja palub VTMS § 132 p 3 alusel kooskõlas VTMS § 30 lg 1 p-ga 11 ja VTMS § 31 lg 3 p-ga 1 tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus Sadama 17 kinnistule püsitatud kuppeltelgi osas ning Sadama 19 kinnistu hoone ehk töökoja osas otstarbekuse kaalutlusel.
11. Kaebuse kohaselt on P P MTÜ-l (registrikood xxx) Saaremaal I laiul aadressidel XXX, Sadama 17 ja XXX, Sadama 19 kinnistute hoonestusõigus. Sadama 17 kinnistul asuva hoone näol on tegemist kuppeltelgiga (kuppeltelk) ning Sadama 19 kinnistul asuva hoone on kantud ehitisregistrisse kui tööstushoone (töökoda). I Land Sound Festival OÜ korraldab Illiku laiul muusikafestivali I Land Sound ning eelnimetatud hooneid on P ja menetlusalune isik varasematel aastatel kasutanud avalike ürituste läbiviimisel ning Päästeamet ja XXX on hoonete kasutamist sel eesmärgil aktsepteerinud. Päästeamet on kõigil varasematel aastatel kooskõlastanud avaliku ürituse loa ürituste korraldamiseks viidatud hoonetes. Menetlusalune isik kasutas neid hooneid ka ajavahemikul 18.07.– 21.07.2024 I Land Sound Festivali korraldamiseks.
12. Analoogselt varasematele aastatele alustas P koos menetlusaluse isikuga suviseks hooajaks ettevalmistuste tegemist ning avalike ürituste loa taotlemist
13. aasta mais. 17.05.2024 esitas menetlusalune isik Päästeametile taotluse kooskõlastuse saamiseks 2

(10)avalike ürituste korraldamiseks hoones ajavahemikul 01.06–30.09.2024 ning 20.05.2024 kirjaga nr 7.2-2.4/3048-1 teavitas Päästeamet, et kuppeltelgis avalike ürituste korraldamine ei vaja eraldi kooskõlastust ürituste korraldamiseks, kuna sellele on väljastatud kasutusluba

1. aastal, kuid tööstushoone osas märkis Päästeamet, et kuna hoone ehitisregistrijärgne kasutusviis on tööstushoone ning kooskõlastust avaliku ürituse läbiviimiseks on küsitud suveperioodiks juba seitsmendat aastat järjest, siis ei saa Päästeamet seda hoonet enam käsitleda ajutise ürituse korraldamise hooneks. 22.05.2024 e-kirjaga vastas P ja menetlusaluse isiku seaduslik esindaja B.K Päästeametile, et seisukoht töökoja kasutusotstarbe kohta on üllatuslik, kuna varasemalt ei ole Päästeamet kordagi sellist nõuet esitanud, paludes selgitust, millisel õiguslikul alusel Päästeamet vastava nõude esitanud on, kuivõrd hoone ehituslik olukord ei ole muutnud ning varasematel aastatel täidetud tuleohutusnõuded on endiselt täidetud, ning mh kinnitas B.K , et mõistab kasutusotstarbe muutmise vajadust ja selgitas, et hoone seadustamisprotsess käib ning selle käigus saab muuta hoone kasutusotstarvet, kuid mitte enne
2. aasta suvehooaja algust, kuna selleks jääks liiga vähe aega. 24.05.2024 e-kirjas selgitas I. L Päästeametist järgmist: „Ajaliselt ei ütle seadus, mitu korda või kui pika aja jooksul võib üritusi korraldada selleks mitte ettenähtud hoonetes. Teie poolt korraldatavad üritusi on Päästeamet kooskõlastanud eelnevalt väga pikal perioodil, mistõttu ei ole enam tegemist ajutiste ega ühekordsete üritustega, vaid hoone Sadama 19 on kasutuses kogunemishoonena. Hoone kasutamiseks suve perioodil on vajalik hoone kasutusviis ja tuleohutusnõuded viia vastavusse kogunemishoonetele esitatud nõuetele. Tunnistame, et oleks olnud õige Teid teavitada sellest eelmisel aastal kooskõlastust andes.“ I. L kinnitas mh menetlusalusele isikule: „Päästeamet on nõus oma otsuse üle vaatama, kui esitada tõendid, et hoone kasutusviis on muutmisel, ja prognoositav aeg, millal ehitustegevus lõpeb. Nende tõendite alusel saame kooskõlastamisest keeldumise otsuse ümber vaadata ja
3. aasta suveperioodi ürituste korraldamisel leida kompromisslahenduse.“
4. 28.05.2024 esitas P koostööpartnerist projekteerija Päästeameti esindajale I. L-le e-kirjaga kirjelduse tegevustest ja tõendid töökoja juurde ehitatud välilava projekteerimistingimuste andmise menetluse algatamise kohta ning
5. aasta juunis andis XXX P-le avalike ürituste korraldamise load, esitamata ühtegi märkust, järgmiselt: 1) 30.05.2024 luba ürituse „Suvaalguspidu“ korraldamiseks 01.06.2024, 2) 05.06.2024 luba ürituse „Talgupidu“ korraldamiseks 08.06.2024, 3) 18.06.2024 luba ürituse „Lõke!“ korraldamiseks 21.06.2024, 4) 18.06.2024 luba ürituse „Jaanipäev Illiku laiul 22.06 Dagö Kontsert“ korraldamiseks 22.06.2024, 5) 26.06.2024 luba ürituse „Tjuun In Minifestival - Esimene päev“ korraldamiseks 28.06.2024, 6) 26.06.2024 luba avaliku ürituse „Tjuun In Minifestival - Teine päev“ korraldamiseks 29.06.
6. 19.06.2024 viis Päästeameti vanemspetsialist M. V kuppeltelgis ja töökojas läbi paikvaatluse, mille eesmärgiks oli hinnata hoonete tuleohutusalaseid nõudeid, et otsustada Päästeameti kooskõlastuse andmine nimetatud hoonetes avalike ürituste korraldamiseks suve lõpuni.
7. 03.07.2024 edastas Päästeameti ametnik M. V P-le Päästeameti ametniku I. L e-kirja, millest ilmnes, et Päästeamet andis kooskõlastuste ürituste läbiviimiseks vaidlusalustes ehitistes kuni 15.07.
8. I. L 30.05.2024 e-kiri oli adresseeritud Saaremaa vallale ning P ega menetlusalune isik ei olnud Päästeameti 30.05.2024 e-kirja sisust kuni 03.07.2024 teadlikud. Selleks ajaks oli menetlusalune isik teinud olulisi ettevalmistusi I Land Sound festivali korraldamiseks ajavahemikul 18.–21.07.
10. 08.07.2024 esitas Päästeamet vastuse Saaremaa Vallavalitsuse 17.05.2024 esitatud avaliku ürituse kooskõlastuse taotlusele, keeldudes kuppeltelgile ja töökoja hoonele kooskõlastuse andmisest, põhjendades keeldumist järgnevalt: „Kuppeltelk – kuppeltelk ei vasta 3

(10)kogunemishoonele esitatud nõuetele. Kuppeltelgi tuleohutusalane audit oli koostatud arvestusega, et telgi kasutamise aeg on 5 aastat. Töökoda – asjaolu, et Saaremaa Vallavalitsus taotleb Päästeameti kooskõlastust juba seitsmendat aastat järjest, näitab, et töökoda ei ole võimalik käsitleda ajutise peopidamise hoonena, kuivõrd toimuvad peod suveperioodil hoones pidevalt.“ Kuigi menetlusalune isik oli kasutanud töökoja kontorining laoruume juba eelneval seitsmel kooskõlastuse aastal, tõi Päästeamet lisanduva aspektina välja, et töökoja kontori- ja laoruumide kasutus ei võimalda antud taotlust kooskõlastada ning käsitleda töökoda enam üksnes ajutise peoruumina.

1. 10.07.2024 esitas menetlusalune isik Saaremaa Vallavalitsusele taotluse festivali „I Land Sound 2024“ korraldamiseks ajavahemikul 18.–21.07.2024 ning lisaks teistele Illiku laiul asuvatele hoonetele soovis menetlusalune isik festivali teenindamiseks kasutada siiski ka kuppeltelki ja töökoda. 16.07.2024 ehk kaks päeva enne I Land Sound festivali algust andis Saaremaa Vallavalitsus otsusega 2.12.2/116 menetlusalusele isikule loa „I Land Sound“ festivali korraldamiseks Illiku laiul asuvates hoonetes, kuid ei väljastanud luba festivali korraldamiseks kuppeltelgis ja töökoja hoones Päästeameti kooskõlastuse puudumise tõttu.
2. 18.–21.07.2024 toimus „I Land Sound 2024“ festival. Kuna asjaolu, et Päästeamet ei kooskõlasta kuppeltelgi ja töökoja ruumides ürituste korraldamist, sai menetlusalusele isikule teatavaks vaid kaks päeva enne ürituse algust, ei olnud menetlusalusel isikul enam võimalik tegevust ümber korraldada ning menetlusalune isik oli sunnitud kasutama ruume ürituse korraldamiseks, kuna kuppeltelgi ja töökoja näol oli tegemist festivali ainukeste siseruumidega, mida külaliste teenindamiseks kasutati, ning tänu siseruumidele oli võimalik sündmuse toimimine selleks ettenähtud kellaaegadel, tagades lahkuvate külaliste sujuv ja vaiksem liikumine alevi ja piirkonna majutusasutustesse öötundidel. Samuti märgib menetlusalune isik, et siseruumide kasutamist on pidanud heaks strateegiliseks otsuseks nii Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, kohalikud kui ka paljud Saaremaa Vallavalitsuse ametnikud ning juhul, kui menetlusalune isik kasutanuks festivali teenindamiseks vaid välisruumi, rikutaks ümbruskonna öörahu ning festivali ligi 3000 külastajat liiguksid festivali igal päeval korraga kella 02.00 või 04.00 ajal festivalialalt välja, mistõttu oli siseruumide kasutamine hädavajalik festivali toimumise sujuvuse tagamiseks.
3. 15.08.2024 toimunud kohtumisel menetlusaluse isiku esindajate ja Päästeameti esindajate vahel teavitas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut väärteomenetluse algatamisest tuleohutusseaduse (TuOS) § 49 lg 2 alusel. 16.01.2025 tegi kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes väärteoasjas nr 915024000031 väärteootsuse, mille kohaselt on menetlusalune isik pannud toime TuOS § 49 lg-s 2 sätestatud väärteo ning väärteokaristuseks määrati rahatrahv 2000 eurot.
4. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et kasutas nii kuppeltelki kui ka töökoja hoonet festivali „I Land Sound 2024“ käigus. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja jätnud menetlusalusele isikule avaliku ürituse korraldamiseks kooskõlastuse andmata ilma õigusliku aluseta. Lähtuvalt eeltoodust oleks kohtuväline menetleja pidanud trahviotsuse tegemisel arvestama kergendavate asjaoludega KarS § 56 tähenduses. Nimelt kumbki hoone ei kujutanud ohtu nende kasutajatele, Päästeamet kooskõlastas varasemal seitsmel aastal nii kuppeltelgi kui ka tööstushoone kasutamise avaliku ürituse korraldamise kohana, ühelgi varasemal aastal ei nõudnud Päästeamet töökoja hoone kasutusotstarbe 4

(10)muutmist, õigus sellist nõuet esitada Päästeametil seadusest tulenevalt ei ole ning Päästeamet esitas selle nõude vahetult enne suvehooaega selliselt, et menetlusalusel isikul ega P-l ei olnud mõistlikult võimalik Päästeameti nõuet täita. Eeltoodust tulenevalt leiab menetlusalune isik, et selline käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga, ning ka Päästeamet ise on möönnud, et oleks pidanud kasutusotstarbe muutmise vajadusest teavitama

1. aastale eelnenud hooajal ehk
2. aasta kevadel, kuid sellest hoolimata tegi menetlusalune isik omaltpoolt kõik mõistlikult võimaliku, et järgida Päästeameti juhiseid töökoja hoone kasutusviisi muutmiseks tööstushoonest kogunemishooneks. Samuti toob kaebaja välja, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluse käigus rikkunud mitmeid väärteoõiguslikke nõudeid ega ole eeltooduga otsuse tegemisel arvestanud. Sellest tulenevalt palub menetlusalune isik kohtul VTMS § 132 p-i 3 kooskõlas VTMS § 30 lg 1 p-ga 11 tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus.
3. Tuleohutusnõuete täidetuse osas toob kaebaja välja, et kuppeltelk täidab ajutisele ehitisele määratud tuleohutusnõudeid, samuti täidab tuleohutusnõudeid ka töökoda. Kaebaja toob välja lisaks, et tegi Päästeameti juhiseid järgides pärast Päästeameti poolt töökoja ruumides paikvaatluse teostamist
4. aastal töökoja hoones olulisi parendusi tuleohutuse tagamiseks ning jätkas Päästeameti esitatud nõuete täitmist ka
5. ja
6. aastal. Samuti ei ole Päästeamet nii kontori- ja laoruumide kasutamisele, hoone kasutusviisi muutmise vajadusele ega ka tulekahjuteavituse puudusele kui taotluse kooskõlastamisest keeldumise alusele varasemalt menetlusaluse isiku tähelepanu juhtinud. Samuti toob kaebaja välja, et ei ole pärast Päästeameti paikvaatlusi
7. ja
8. aastal töökoja hoone ruumides teostanud ehitusprojekti nõuetekohast ehitustegevust, menetlusalune isik renoveeris vaid töökoja siseruume, sealhulgas vahetas aknad, siseuksed, põrandakatte, tööpinnad ning värvis seinad, ning EhS § 4 lg 3 alusel ei käsitleta ümberehitamisena olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, mistõttu ei ole õige Päästeameti seisukoht, et menetlusalune isik on töökoja hoones pärast paikvaatluste toimumisi teinud ümberehitustöid EhS § 4 lg 3 mõistes.
9. Kaebaja toob välja ka, et kohtuväline menetleja on teinud väärtoemenetluses suures mahus menetluslikke vigu, sh Saaremaa Vallavalitsuse otsuse vaidlustamine haldusmenetluses ning väärteo toimepanemisest hoidumine oleks olnud võimalik vaid „I Land Sound 2024“ festivali ära jätmise/edasilükkamisega. Arvestades, et Saaremaa Vallavalitsus otsus, millega ei antud luba „I Land Sound 2024“ festivali korraldamiseks, tehti vaid 2 päeva enne festivali algust, ei oleks antud loa vaidlustamine haldusmenetluses andnud menetlusaluse isiku jaoks soovitud tulemusi ning festivali planeeritud mahus toimumisega oleks menetlusalune isik siiski väärteo objektiivse koosseisu täitnud. Arvestades, et „I Land Sound“ festival on tuntud suvefestival, mis toimus sellel suvel juba seitsmendat korda, oleks festivali ärajäämise, selle edasilükkumise või selle väiksemal määral korraldamisega kaasnenud menetlusalusele isikule tõenäoliselt negatiivne meediakajastus ning õigusvastane kahju juba kantud kulutuste ja saamata jäänud tulu osas (sh kuivõrd Päästeameti kooskõlastuse ajutisest iseloomust teadasaamise hetkeks oli menetlusalune isik teinud kulutusi festivali siseruumides korraldamiseks, siis kahe siseruumi sulgemine oleks kaebajale tinginud eelduslikult kahju kogusummas 97 400 eurot). Samuti oleks menetlusaluse isiku väliskommunikatsioon olnud selgusetu, kuivõrd ei olnud menetlusalusele isikule arusaadavad Päästeameti otsuse õiguslikud alused ja selgitused. Lisaks rõhutab kaebaja, et tühistas „I Land Sound 2024“ festivalile järgnevad
10. augustis kuppeltelgis ja töökojas toimuma pidanud avalikud üritused selleks, et järgida Päästeameti kehtestatud nõudeid. 5

(10)18.

1. I Land Sound Festival OÜ korraldas 18.–21.07.2024 avaliku ürituse Sadama 17, Orissaare üle 300 osalisega ilma Päästeameti kooskõlastuseta; 18.
2. I Land Sound Festival OÜ jättis ürituse ohutuse tagamiseks paigaldamata vajaliku evakuatsioonivalgustuse Sadama tn 17, Orissaare rajatisele ja jättis suitsuanduri nõuetekohaselt paigaldamata; 18.
3. I Land Sound Festival OÜ ei olnud Sadama 19, Orissaare hoones taganud tulekahjuteavitust kogu hoones.
4. Ülejäänud osas, mis puudutab I Land Sound Festival OÜ poolt 18.–21.07.2024 avaliku ürituse korraldamist Sadama 19, Orissaare üle 300 osalisega ilma Päästeameti kooskõlastuseta, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.
5. Päästeameti hinnangul puudub vaidlus, et menetlusalune isik kasutas tööstushoonet aadressil Sadama 19, Orissaare „I Land Sound 2024“ festivali korraldamiseks ajavahemikul 18.–21.07.2024 ning menetlusalune isik oli teadlik Saaremaa Vallavalitsuse 16.07.2024 otsusest, mille kohaselt polnud festivali korraldamiseks lubatud kasutada töökoja hoonet Päästeameti kooskõlastuse puudumise tõttu. Päästeamet juhib tähelepanu, et avaliku ürituse loa ja seda puudutavate kooskõlastuste vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse, väärteoasja arutatakse ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ning sellest tulenevalt ei kuulu avaliku ürituse loa kooskõlastamisel esitatud põhjendused käesolevas asjas arutamisele.
6. Päästeamet toob välja, et väärteomenetluse algatamine on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsus ning tulenevalt asjaolust, et menetlusalune isik korraldas ligi 3000 külastajaga avaliku ürituse, hoolimata sellest, et Päästeamet ei lubanud külastajate ohutust silmas pidades ürituse tarbeks kasutada tööstushoonet, ei saa sellist rikkumist pidada vähetähtsaks väärteoks. Päästeamet juhib tähelepanu ka asjaolule, et juba 20.05.2024 saatis Päästeamet esimese keelduva kooskõlastuse, mille kohaselt ei lubatud festivali korraldamiseks kasutada Sadama 19 asuvat tööstushoonet. Päästeameti uuesti ülevaadatud kooskõlastusest, mille kohaselt anti luba korraldada üritusi Sadama 19 tööstushoones kuni 15.07.2024, sai menetlusalune isik teada 03.07.
7. Eelnevast tulenevalt oli kaebuse esitaja juba alates 20.05.2024 teadlik, et ürituse kooskõlastamisega on probleeme, mistõttu ei ole ka asjakohane viidata, et väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks vältimatu. Ühtlasi on kohtuväline menetleja seisukohal, et võimalike varaliste kahjude tekkimine on menetlusaluse isiku äririsk.
8. Päästeameti ametniku puhkusel viibimine ei oma mingit seost menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemisega, kuna menetlusalune isik oli teadlik Saaremaa Vallavalitsuse poolt väljastatud avaliku ürituse loa tingimustest ning selles sisalduvast keelust kasutada ürituse korraldamiseks tööstushoonet, ühtlasi oli kaebusele lisatud ametniku M. V automaatvastusesse viide, et kiiretes küsimustes võtta ühendust laane@rescue.ee.
9. Kaebaja etteheited kohtuvälise menetleja keeldumisele tagada menetlusalusele isikule õigus kirjutada ütlused omakäeliselt ning menetlusaluse isiku esindajatele suunavate küsimuste esitamisest, mis takistas neil anda ütlusi vaba jutustuse kaudu, on Päästeameti hinnangul paljasõnalised ning tõendamata. Menetlusaluse isiku seaduslikud esindajad on ülekuulamisel andnud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud õigusest kirjutada ütlused omakäeliselt, ühtlasi on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja M.K kasutanud õigust ütlused omakäeliselt kirjutada ning samuti juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik võtab ka kaebuses omaks ega vaidlusta asjaolu, et 18.– 7

(10)21.07.2024 korraldati avalik üritus Sadama 19, XXX-i, Saaremaa tööstushoones, omamata selleks Päästeameti kooskõlastust.

1. Lisaks viitab Päästeamet sellele, et menetlusalune isik oli teadlik, et Päästeamet, olles hinnanud Sadama 19, Orissaare tööstushoone tuleohutust, ei andnud kooskõlastust avaliku ürituse korraldamiseks 18.–21.07.2024, kuid sellest hoolimata korraldas menetlusalune isik avaliku ürituse eelnimetatud hoones. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest oli põhjendatud ja proportsionaalne määrata karistuseks rahatrahv.
2. Kokkuvõtteks toob kohtuväline menetleja välja, et TuOS § 22 lg 1 p 1 kohaselt võib Päästeametiga kooskõlastatult korraldada üle 150 osalejaga avaliku ürituse selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides, kui on tagatud ohutu evakuatsioon, ning Sadama 19, Orissaare ehitise puhul on tegemist tööstushoonega ja Päästeamet ei kooskõlastanud avaliku ürituse korraldamist selles. Kuna menetlusalune isik kinnitas avaliku ürituse korraldamist Sadama 19, Orissaare tööstushoones ilma Päästeameti kooskõlastuseta, siis pani I Land Sound Festival OÜ toime TuOS § 49 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo. Eelnevast tulenevalt on väärteomenetlus läbi viidud menetlusvigadeta, väärteoprotokollis väärteo toimepanemine I Land Sound Festival OÜ poolt on tõendatud, määratud karistuse kujunemine on kohtuvälise menetleja otsuses jälgitav ning karistus vastab toimepandud teo iseloomule ja ulatusele, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub kohtuvälise menetleja hinnangul alus. KOHTU SEISUKOHT
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s
4. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega, ning kohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-71- 13, p 7; 417-4621, p 16).
5. Kohtuvälise menetleja poolt 16.12.2024 koostatud väärteoprotokollis on väärteo lühikirjeldus esitatud järgmiselt: „Tuginedes eeltoodule ja asjas kogutud tõenditele ning tunnistajate ütlustele, korraldas I Land Sound Festival OÜ 18.07.2024–21.07.2024 Sadama 19 ja Sadama 17, Orissaare, XXX, Saaremaa avaliku ürituse üle 300 osalisega ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Lisaks jättis ürituse ohutuse tagamiseks paigaldamata vajaliku evakuatsiooni valgustuse Sadama tn 17, Orissaare rajatisele ja jättis suitsuanduri nõuetekohaselt paigaldamata. Samuti ei olnud Sadama 19, Orissaare, XXX, Saaremaa hoones tagatud tulekahjuteavitus kogu hoones.“ Menetlusalusele isikule on ette heidetud TuOS § 22 lg 1 p 2 ja TuOS § 22 lg 2 p-de 2 ja 4 rikkumisi ning väärtegu on kvalifitseeritud TuOS § 49 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli koostamise juures on viibinud I Land Sound Festival OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige B.K (esindusõigus tõendatud väärteotoimikusse lisatud äriregistri väljavõttega), kes on väärteoprotokolli kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud.
6. Kohtule 12.03.2025 esitatud seisukohtades on kohtuväline menetleja loobunud enamikes etteheidetud tegudes kaebajat süüdistamast, v.a teos, et I Land Sound Festival OÜ 8

(10)korraldas 18.–21.07.2024 Sadama 19, Orissaare töökojas ehk tööstushoones avaliku ürituse üle 300 osalisega ilma Päästeameti kooskõlastuseta.

1. 16.01.2025 väärteootsuses on väärteo aega, kohta ja sisu kirjeldav informatsioon täpselt sama, mis on väärteoprotokollis. Otsuse sissejuhatavas osas on menetlusaluse isiku seaduslike esindajatena märgitud niisamuti B.K , aga ka X.U ja M.K ning otsuse põhjendustes on viidatud väärteotoimiku materjalide põhjal arusaadavalt ka kõigi menetlusaluse isiku esindajate ütlustele, et üritus toimus Sadama 19 ja Sadama 17 hoonetes ning nad olid teadlikud sellest, et üritus kooskõlastati väliüritusena ja nende hoonete kasutamine oli Päästeameti kooskõlastuseta. Samuti on otsuses üldsõnaliselt viidatud juriidilise isiku vastutusele, et ürituse korraldamine siseruumides teadlikult ilma loata on menetlusalusele isikule ehk juriidilisele isikule omistatav.
2. Kohus märgib, et KarS § 14 lg 1 p 1 alusel saab I Land Sound Festival OÜ kui juriidilise isiku vastutus antud juhul kujuneda läbi juhatuse liikme tegevuse, mis peab olema toime pandud osaühingu huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. Seejuures on Riigikohtu praktikas läbivalt viidatud, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist (või kiirmenetluses väärteootsusest) nähtuma konkreetse füüsilise isiku tegevus, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt näiteks
3. oktoobri
4. a otsus 4-18-6507, p 26–29 või
5. märtsi
6. a otsus 4-19-2526, p 10–11), ning viimane tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt nt Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus 3-1- 1-100-11, p 14). Juriidilise isiku derivatiivset vastutust ei kitsenda ka
9. novembril 2023 jõustunud KarS § 14 muudatused. Jätkuvalt on vaja KarS § 14 lg 1 p 1 kohaldamisel tuvastada füüsiline isik (juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja), kelle tegu juriidilisele isikule omistada. Kuigi käesoleval juhul ei ole vastavalt väärteoprotokollis ja -otsuses etteheidetule tegemist tegevusetusega, vaid tegevusega (ürituse korraldamine ilma Päästeameti loata), siis märgib kohus, et juhul, kui etteheidetavad teod on toimepandud tegevusetusega, tuleb väärteoprotokollis osundada konkreetse füüsilise isiku (juhatuse liikme) seadusest tulenevale tegutsemiskohustustele ja et tema tegevuse saaks koheselt omistada juriidilisele isikule ning lisaks tuleb väärteoprotokollis ära näidata ka see, milline oli nõutav tegu, mille isik tegemata jättis, ja millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (vt nt Riigikohtu
10. märtsi
11. a otsus 3-1-1-84-16, p 28).
12. Kohtu hinnangul ei ole nii kohtuvälise menetleja 16.12.2024 väärteoprotokolli ankeetandmetest, 16.01.2025 väärteootsuse ankeetandmetest kui ka väärteotoimiku materjalidest kogumis võimalik jõuda järelduseni ka selles, millise I Land Sound OÜ juhatuse liikme tegevuse läbi on kohtuväline menetleja omistanud vastutust I Land Sound OÜ-le (sh on andmetes välja toodud kõik piiramatu esindusõigusega juhatuse liikmed X.U , M.K ja B.K ). Väärteoprotokollis (ega ka väärteootsuses) pole kordagi viidatud osaühingu organile või konkreetsele füüsilisele isikule ega tema käitumisaktidele. Ei ole viidatud isegi mitte näiteks „juhatuse liikmele“. Ehk väärteokirjeldusest ei nähtu, kes üldse füüsilise isikuna I Land Sound OÜ-le etteheidetava teo toime pani ning milles tema käitumine seisnes, rääkimata sellest, kuidas tema tegevus oleks toime pandud osaühingu huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. See, et juhatuse liikmed olid teadlikud, et üritus toimus Sadama 19 ja Sadama 17 hoonetes ning üritus kooskõlastati väliüritusena ja nende hoonete kasutamine oli Päästeameti kooskõlastuseta, ei oma tähtsust ega kõrvalda eelnimetatud puudust, kuna sellele ei eelne ega järgne ühtegi kohtuvälise menetleja väidet 9

(10)või argumenti, kas üldse ja kuidas nimetatud teadlikkus on seotud füüsilise isiku sellise tegevuse või tegevusetusega, mis tooks kaasa juriidilise isiku vastutuse etteheidetud väärteos. Järelikult ei sisalda väärteoprotokoll faktiliste asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada KarS § 14 lg 1 p 1 järgi juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Seejuures tuleb märkida, et kuigi käesolevas väärteoasjas kaebuse on esitanud, taotlusi ürituste korraldamiseks vajaliku kooskõlastuse saamiseks esitanud ning Päästeametiga suhtluses on olnud I Land Sound OÜ juhatuse liige B.K , ei ole temale mitte midagi ette heidetud ega sisustatud mitte kuidagi, kas ja kuidas nt B.K näol oleks tegemist sellise füüsilise isikuga, kelle tegevus (mis mh peab olema koosseisupärane, õigusvastane ja süüline) tõi kaasa juriidilise isiku vastutuse ehk oleks menetlusalusele isikule omistatav ning selline tegevus oleks ka toime pandud osaühingu huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. Samuti ei olnud ta ka väärteoprotokollis etteheidetud teo toimepanemise ajal ka ainus osaühingu juhatuse liige. Väärteotoimikusse lisatud registriväljavõtte järgi on juhatuse liikmeid kolm ja kõigil neist on piiramatu esindusõigus, nagu kohus eelpool juba ka osutanud.

1. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole korrektselt ning juriidilise isiku materiaalõigusliku vastutuse kujunemiseks vajalikul määral kirjeldanud väärteosüüdistuses füüsilise isiku tegevust, mis KarS § 14 lg 1 p 1 alusel oleks juriidilisele isikule omistatav, esineb väärteomenetlust välistav asjaolu VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes – etteheidetud teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ning kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimust kohtumenetluses enam kõrvaldada ei saa.
2. Kuivõrd kohus on tuvastanud VTMS § 133 p-s 1 nimetatud väärteomenetlust välistava asjaolu, ei ole väärteootsuse ega ka kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtade edasine analüüs vajalik, kuna Päästeameti 16.01.2025 otsus väärteoasjas nr 915024000031 tuleb tühistada kogu ulatuses ning väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 10