4-25-864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2025. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-864 (kohtueelses menetluses 2100,25,000335) Kohtukoossei

§ 224lg 2 järgi Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Urmas Rohumäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.03.

1. a otsusele väärteoasjas nr 2100,25,
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.03.
4. a otsus väärteoasjas nr 2100,25,000335 osaliselt, s.t Urmas Rohumäele

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi kandmise viisi ning lisakaristuse mõistmise osas. 3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1) KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 1200 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 100 eurot. 2) Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. 3) Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

1. Jätta lisakaristus kohaldamata.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.
4. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale. 1 4-25-864 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21.05.2025.a. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond koostas 10.02.2025 Urmas Rohumäele väärteoprotokolli AB 1660282 selle eest, et tema 10.02.2025 kella 06.07 ajal Harjumaal Harku vallas Uus tn 6 juures Timuti tee ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee suunas, juhtis mootorsõidukit, Audi A4, riikliku registreerimismärgiga xxxx, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus Urmas Rohumäe

§ 69

lg 3 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. karistas 3.03.
2. a koostatud otsusega Urmas Rohumäed

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 euroga ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. 5.03.2025 Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub Urmas Rohumäe võimalusel mitte rakendada juhtimisõiguse peatamist või lühendada karistuse aega.
2. 10.03.2025.a Harju Maakohtu määrusega jäeti kaebus käiguta.
3. 17.03.2025 kõrvaldas kaebuse esitaja puudused. Kaebusest nähtuvalt palub Urmas Rohumäe jätta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Tal on oht kaotada töö. On nõus kirjaliku menetlusega. Kaebusele on lisatud tööleping.
4. 9.04.2025 saabus Harju Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust teo toimepanemise üle. Urmas Rohumäe vaidlustab kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristust. Oluline on, et Urmas Rohumäe omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Seega oli kaebuse esitajale juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma Arvestades asjaolu, et käesolev rikkumine on toime pandud tahtlikult ja on ajaliselt lähedane eelnevatele rikkumistele, kohaldas kohtuväline menetleja põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud Urmas Rohumäed edaspidi liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ning tema teod muutuvad ajas ohtlikumaks, pidas kohtuväline menetleja vajalikuks määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine alammääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada väärteo toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja on seisukohal et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärke ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi olla mootorsõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 2 4-25-864 8.

§ 224

lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. Urmas Rohumäe on tunnistanud joobes juhtimist nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui enda kaebuses. Urmas Rohumäe on mõlemas avaldanud kahetsust toimepandu suhtes.
2. Väärteoprotokollis on toimepanemise kohana märgitud Harjumaa Harku vald Uus tn 6 Timuti tee ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee suunas. Tuleb tõdeda, et Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisu kuulub kaks alevikku ja 22 küla (https://www.harku.ee/harkuvald). Seega ei ole väärteoprotokollis märgitud koht õige, puudub väiksem, asulat märkiv süüteo toimepanemise asukoht.
3. Samas nähtub väärteo toimepanemise koht piisava selgusega nii tunnistaja K. S. ütlustest- sõiduk peeti kinni Harku vallas, Harku alevikus Uus tn 6 juures- ning menetlusaluse isiku ütlustestpolitsei peatas ta 10.
4. Harkus. Menetlusosalised ei ole esitanud väärteo toimepanemise koha osas vastuväiteid.
5. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht.
6. Kohtupraktikas on leitud, et väärteoprotokolli piiridest väljumisega ei ole tegemist juhul, kui kohus, tuginedes teokirjelduses märgitud asjaoludele, annab teo toimepanemise koha kohta uut õiguslikku hinnangut (Riigikohtu kriminaalkolleegium 4-17-3969 p 8.1, 8.2).
7. Seega eeltoodud ebatäpsus toimepanemise koha osas ei takista väärteoasja lahendamist. Kohus kõrvaldab selle ebatäpsuse ja märgib väärteo toimepanemise kohaks Harjumaa Harku vald Harku alevik Uus tn 6 Timuti tee ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee suunas.
8. Urmas Rohumäe poolt mootorsõiduki Audi A4 riikliku registreerimismärgiga xxxx joobeseisundis juhtimine 10.02.2025 kella 06.07 ajal Harku vallas Harkus Uus tn 6 juures Timuti tee ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee suunas, tuleneb tunnistaja K. S. ütlusest, mille kohaselt olles teenistuses peatas ta kontrolliks mootorsõiduki Audi A4 registreerimisnumbriga xxxx, kuna numbrituli ei põlenud. Juhiks oli Urmas Rohumäe. Isiku suust oli tunda alkoholilõhna ja silmad olid punased. Kontrollis isiku alkoholi joovet indikaatorvahendiga A433108 sai tulemuseks oli 0,46 mg/l. Isik tunnistas, et jõi eelneval õhtul õlut. Tema ütlusi kinnitab tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille lõplikuks lugemiseks peale laiendmääramatuse arvestamist oli 0,31 mg/l. Toimingule allutatud isikuks oli Urmas Rohumäe.
9. Et sündmuskohal justnimelt Urmas Rohumäe sõidukit juhtis ja kinni peeti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (esitatud on Eesti Vabariigi juhiluba), kuid ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest.
10. Eelnevatest andmetest tulenevalt juhtis Urmas Rohumäe mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0, 31 mg/l kohta. Esitatud tõendite kohaselt oli alkomeeter taadeldud ja mõõtja läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Rauno Kangur, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.
11. Arvestades asjas kogutud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Urmas Rohumäe juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,31 mg/l. Sellega rikkus Urmas Rohumäe

§ 69lg 3.

1. Urmas Rohumäe on tunnistanud alkoholi (õlu) tarvitamist eelmisel õhtul, uneaega jäi napiks ja ta ei olnud päris kaine. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0, 31 mg/l) teadis menetlusalune isik juba üksnes elukogemusele tuginedes, et tal on sõiduki juhtimine keelatud. Samuti pidas kaebuse esitaja enda enesetunde järgi võimalikuks, et tema terviseseisund ei pruukinud olla lubatav mootorsõiduki juhtimiseks. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 3 4-25-864
2. Urmas Rohumäe teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Eeltoodu alusel on Urmas Rohumäe oma tegevusega täitnud

§ 224lg 2 sätestatud väärteokoosseisu.

Karistus 22.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 23. Kohtuväline menetleja on isikut karistanud

§ 224

lg 2 alusel 150 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 1200 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks 24. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 25.

§ 224

lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25-0,74 milligrammi ja Urmas Rohumäel tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,31 milligrammi, mis on vahemiku keskpaigast tunduvalt madalam (keskmine 0,495 mg/l). Joobes juhtimise pani ta toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades rikkumise kohta asulas sees (Harku alevikus) varahommikul (kell 6.07), kui liiklustihedus ei ole suur, saab lugeda tema teosüü alla keskmise määra, kuid mitte alammääras.

1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.
2. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus nõustub sellega.
3. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Seega esineb jätkuvalt kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad.
4. Urmas Rohumäe karistusregistri andmetest nähtuvalt on tal kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste nõuete rikkumiste eest 10.06.2024 ja 16.12.
5. Määratud rahatrahvid on tasutud. Karistusregistrist nähtuvalt on tegemist väärtegudega, mis seotud veoseveo nõuete rikkumisega, sõidumeeriku kasutamisega, mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumisega. Seega on need rikkumised toime pandud Urmas Rohumäe poolt töökohustuste täitmisel. Käesolev süütegu on toime pandud kõigest kaks kuud peale eelmist rikkumist ehk 10.02.
6. Varasemad liiklusalaste nõuete rikkumised omakorda eripreventiivsetel kaalutlustel on tema süüd suurendavad.
7. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele joobeseisundis mootorsõiduki juhid. Urmas Rohumäe on ise tunnistanud, et uneaega jäi napiks peale eelmisel päeval alkoholi tarvitamist ning ei olnud päris kaine. Vaatamata ilmnenud olukorrale läks ta siiski sõiduki rooli. Juhil on ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seega kaitsmaks liikluskorda tuleb anda avalikkusele signaal, et eriti korduvalt liiklusnõudeid rikkunud mootorsõidukit juhtinud isikud saavad rangelt karistada, mistõttu üldpreventiivsetel kaalutlustel on tema süüd suurendavad.
8. Eelneva põhjal peab kohus Urmas Rohumäele kohaseks karistuseks keskmääras karistust, nagu on hinnanud ka kohtuväline menetleja. Seega nõustub kohus Urmas Rohumäele määratud karistuse määraga, see on seaduslik ja põhjendatud.
9. Urmas Rohumäe ei ole taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist. Arvestades, et määratud rahatrahv 1200 eurot, on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks, peab kohus kaebaja olukorra 4 4-25-864 leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumist pikemale ajale, see on maksimaalsele 12 kuud. Rahatrahvi tasumine enne määratud tähtaega, sh ühekorraga, on samuti lubatud.
10. Tähele tuleb panna, et rahatrahv tuled tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. Lisakaristus
11. Kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse kohaldamata jätmist või selle kestvuse vähendamist.
12. Esmalt märgib kohus, et kaebuse esitaja taotlus vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega ei kuulu kohaldamisele. Kohtuväline menetleja on juba määranud lisakaristuse

§ 224lg 3 p 1 sätestatud miinimummääras- seda ei ole võimalik vähendada.

1. Lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse kohaldamata jätmise taotlust on Urmas Rohumäe põhjendanud töökoha kaotusega. Kohtule esitatud töölepingust nähtuvalt töötab Urmas Rohumäe AS- s H xxxx ametikohal üle 18 aasta.
2. Riigikohus on üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (RKKK 4-24-1237, p 14; 3-1-1-6-17, p 17-19).
3. Urmas Rohumäe ei ole KarS § 50 lg- s 2 märgitud isikuks, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
4. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsuse 31-1-122-13 p 9).
5. Seega juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.
6. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.
7. Urmas Rohumäed ei ole varem karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest, vastupidiseid andmeid kohtuväline menetleja kohtule esitanud ei ole.
8. Kuigi Urmas Rohumäe poolt sooritatud väärtegu saab pidada raskeks liiklusalaseks rikkumiseks, mis nõuab asjakohast sekkumist ning vajalikku karistusõiguslikku reageerimist, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistetud põhikaristusest. Kohus arvestab ka kaebuses osundatuga, mille kohaselt on juhtimisõigus kaebuse esitajale vajalik seoses töökohustuste täitmisega, samuti igapäevase liikumise ja vajalike toimingute tegemiseks, kuna tema töökoht on seotud ka välisriigiga. Seega leiab kohus, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaelu stabiilsuse, samuti sissetuleku ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures Urmas Rohumäe süü suurust, mida kohus on hinnanud keskmisena. Kohus arvestab ka sellega, et 18 aastase liikluses osalemise aja jooksul on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise süüdistus esmakordne, mistõttu ei saa rääkida korduvatest samaliigiliste süütegude toimepanemisest ja vajadusest nendele reageerida.
9. Arvestades Urmas Rohumäe isikut, tema süü suurust ning kahetsust on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad temale põhikaristusena keskmises määras rahatrahvi määramisega. Kohus leiab, et see on piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, sh alkoholi piirmäära ületades mootorsõidukit juhtimisest. Eeltoodu alusel tühistab kohus lisakaristuse.
10. Urmas Rohumäe tuleb aga mõista, et juhul kui ta peaks korduvalt toime panema rikkumisi, siis on ühel hetkel vältimatuks tagajärjeks juhtimisõiguse äravõtmine, ning kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu teadmine teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. 5 4-25-864
11. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Urmas Rohumäe kaebuse ja jätab kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ning annab võimaluse määratud rahatrahvi tasumiseks ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6