Obsah (7)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 484§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-117379 Tsiviilasi AS PlusPlus Ca

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 28.04.2023 sõlmitud sideteenuste liitumisleping nr
2. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei täitnud kohustusi kokkuleppe kohaselt ja jättis tasumata arved (juuni, juuli ja augustikuu 2023 eest) alates maksetähtajaga 01.07.2023 kuni 01.09.
3. Tele 2 Eesti AS luges 14.09.2023 lepingu ülesöelduks ning loovutas võlgnevuse hagejale 19.04.
4. Hageja esitas Harju Maakohtule 03.09.2024 hagiavalduse.
5. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

1. Hagiavalduse kohaselt piirab Tele 2 lepingutingimuste p 3 alusel kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. 01.07.2023 ja 01.08.2023 arvete järgi on kuutasu 20 eurot terve kuu eest, 01.09.2023 arve järgi kuutasu on 8,39 eurot 13 päeva eest. Seega oli sideteenus kostja jaoks piiratud 14.08.
2. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 14.09.
4. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 195 lg 1 kohaselt saab lepingu üles öelda ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Lepingut ei ole võimalik lihtsalt lugeda üles öelduks (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13, p 15). Hageja ei ole kohtule esitanud kostjale saadetud ülesütlemisavaldust, mille kohaselt saab lugeda Tele2 Eesti AS sõlmitud lepingu kostjaga 14.09.2023 ülesöelduks. Ülesütlemise hoiatust ega teatist ei 2 nähtu ka esitatud arvetelt. Kohus asub seisukohale, et leping tarbijaga ei olnud kehtivalt üles öeldud.
5. Kuivõrd hageja nõue tugineb tähtajaks tasumata jäetud arvetele, mis on sissenõutavaks muutunud, on siiski põhjendatud põhivõlgnevuse 108,52 eurot (arved summas 20+2068,42 eurot). Kuna hageja viivisenõue on esitatud arvestusega iga arve (arve nr 15117551411, arve nr 15117778835 ja arve nr 15118005377) sissenõutavaks muutumise hetkest (st maksetähtajast järgneval päeval), on kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuded ning edasiulatuva viivise nõue.
6. Hageja tugineb hagiavalduse punktis 4.1 võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113² lg 2 p 1, mille järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuivõrd Tele2 ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud, ei saa hageja nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. Kohus märgib veel, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud lisaks tasulistele meeldetuletuskirjadele ka tasuta meeldetuletuskirjade saatmist, ei ole põhjendatud rahuldada sissenõudmiskulude nõuet VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise lepingu kehtivuse ajal.
7. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil rainislo.gls@gmail.com ning postiaadressil Päevalille tn 8-80, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13517, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistri aadressi Päevalille tn 8-80, Tallinn omaniku esindaja vastuse kohaselt 15.08.2024, elas antud isik selles asukohas kuni 2023 aasta suveni, hetkel ei ole tema elukohast teadlik.
8. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega 21.11.2024 kostjale eposti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis kohus dokumendid tähitud postiga elukohajärgsel aadressil xxx, kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 16.12.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 01.01.2025 Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 22.01.
9. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. 10.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 11.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3 12.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

1. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.
2. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. 15. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4