← Eesti

2-24-15266/22

Obsah (4)§ 477§ 172§ 138§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-15266 Menetlustoiming Tsiviilasi Avalduse lahend

) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 2 kohaselt, kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus võib siinses vaidluses

§ 477lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (

III komm

(2018), § 477, p 3.4.2.b). Kohus ei pea antud asjas istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud võimaluse oma seisukohad esitada kirjalikult.
  1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab et, avaldus tuleb rahuldada. 4
  2. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 järgi kohustatud võimaldama teistel isikutel eriomandi eset kasutada, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Kohus võttis

§ 477lg 7 ls 2 alusel tõendina käesoleva tsiviilasja juurde avaldaja põhikirja.

Põhikirja p 2.2.

  1. kohaselt on omanik kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu otsuseid ja juhatuse ettekirjutusi. Punkti 2.2.
  2. järgi on omanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme seisukorra kontrollimiseks ja/või korrashoiuks.
  3. Puudutatud isik on TALLINN, XXX, Tallinn omanik (dtl 7-8) ja seega korteriühistu liige.
  4. Kohus tuvastas, et 20.09.2018 korteriomanike üldkoosoleku päevakorras oli küsimus kanalisatsioonipüstikute väljavahetusest uute vastu (dtl 9). Otsustati kinnitada remonditööd. Kanalisatsioonipüstikute vahetuseks sõlmis avaldaja töövõtulepingu Xxx OÜ-ga. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidid tööd toimuma ajavahemikus 11.02.2019 kuni 30.03.2019 (dtl 14-17). 11.03.2019 koostasid avaldaja juhatuse liikmed ja korteri X omanik I.H protokolli, mille kohaselt puudutatud isik ei avanud ust püstikute vahetamise tööde tegemiseks (dtl 18).
  5. Kohus tuvastas, et 30.04.2024 korteriomanike korduva üldkoosoleku päevakorras (p 5) oli remonditööde plaani kinnitamine
  6. aastaks mh otsustati küttesüsteemi renoveerimine (dtl 20). Küttesüsteemi renoveerimiseks sõlmiti küttesüsteemi renoveerimise leping OÜ-ga V E. Lepingu punkti 3.1 järgi tuli töödega alustada 22.07.2024 ja tööd tuli lõpetada 30.09.2024 (dtl 31-42). Majaelanikke on tööde teostamise graafikust teavitatud (dtl 48-51). 01.08.2024 teatas puudutatud isik juhatuse liikmele M.K-le kirjaliku teatega, et ta ei soovi oma korteris küttesüsteemi, ta on üle läinud elektriradiaatoritele (dtl 44-45). Samasisuline teade on esitatud korduvalt (dtl 4647). 26.08.2024 teavitas OÜ V E avaldajat sellest, et 13.08.2024 ei lubanud puudutatud isik töömehi oma korterisse uute radiaatorite panemiseks. Kuna puudutatud isik ei lubanud töömehi oma korterisse, siis ei ole küttesüsteemi renoveerimise tööd lõpetatud ka korteris X (dtl 52, 53).
  7. Puudutatud isik pole kohtule esitanud ühegi vastuväidet seoses eelmärgitud ühistu üldkoosoleku otsustega.
  8. Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKo 03.12.2014 nr 3-2-1-117-14, p 12).
  9. Praegusel juhul on korteriühistu võtnud vastu otsused kanalisatsioonipüstikute väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks. Tööde teostamiseks on ühistu sõlminud lepingud ja nende tööde teostamiseks on vajalik juurdepääs eriomandi esemele. Kuivõrd ühistu otsuste täitmiseks ning kaasomandi eseme korrashoiuks (so kanalisatsioonipüstikute väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks) oli vajalik juurdepääs puudutatud isiku eriomandi esemel (so korterile nr x), oli puudutatud isikul KrtS § 31 lg 1 p-st 3 tulenevalt kohustus võimaldada õigustatud isikutel eriomandi eset kasutada.
  10. Avaldaja on teavitanud puudutatud isikut tööde toimumise aegadest, kuid puudutatud isik ei ole võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks. Puudutatud isik on teatanud ühistule, et ta ei soovi veekütet ja on ise üle läinud elektriküttele.
  11. Puudutatud isikul on tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja § 12 lg-st 2 kohustus tagada juurdepääs korterisisesele kanalisatsioonipüstikutele nende väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks. Kuna puudutatud isik ei ole võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult KrtS § 31 5 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustuse täitmist, mistõttu tuleb esitatud avaldus selles nõudes rahuldada. Taotletavad tingimused ligipääsu võimaldamiseks on piisavalt konkreetsed.
  12. Avaldaja soovib, et puudutatud isik hüvitaks kahjuna lisakulud, mis tekivad seoses puudutatud isiku korteris nende tööde läbiviimisega. 16.10.2024 avalduse täienduses (dtl 63) palub avaldaja välja mõista puudutatud isikult kanalisatsioonipüstikute vahetamise lisakulud summas 195,60 eurot ja küttesüsteemi paigaldamise lisakulud summas 439,20 eurot. 02.04.2025 selgitas avaldaja, et mõlemad tööd teeb V E OÜ ja küttesüsteemi renoveerimise lisatööde hinnaks kujuneb 360 eurot lisaks käibemaks s.o. 439,20 eurot ja kanalisatsioonipüstikute vahetamise lisakulud summas 195,60 eurot (hinnapakkumine dtl 69-71).
  13. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka avaldaja nõue kahju hüvitamiseks. Kuna puudutatud isik ei ole lubanud enda korterisse eelmärgitud tööde teostamiseks, tekivad sellega seoses lisakulud tegevustega, mis on vajalikud tööde teostamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja seal viidatud praktika). Puudutatud isik oleks saanud nende kulude tekkimist vältida, kui ta oleks lubanud tööde teostamiseks korterisse korteriühistu teatatud ajal ja tööd oleks saadud läbi viia plaanipäraselt. Kohus leiab, et tööde teostaja kirjeldatud tegevused tööde läbiviimiseks on põhjendatud ja nendega seonduvad lisakulud mõistlikud (dtl 69-71). Puudutatud isikult tuleb avaldajale välja mõista 634,80 eurot.
  14. Kohus märgib avaldaja nõude punktide 1.3 ja 1.4 (dtl 63) kohta järgmist. Avaldaja on palunud vähendada summat 195,60 eurot puudutatud isikule kanalisatsiooni vahetusega tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma ning vähendada summat 439,20 eurot küttesüsteemi demonteerimise ja uue küttesüsteemi paigaldamisega, vähendada summat 439,20 eurot tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma. Kuivõrd need asjaolud (võimalikud puudutatud isikule kahju tekkimise asjaolud) ei ole käesoleval hetkel teada, siis ei ole võimalik ennetavalt teostada taarvestust võimaliku puudutatud isikule tekkiva kahjuga. Tasaarvestus on avaldajal võimalus teha kahju tekkimisel kohtu vahenduseta. Kohus jätab vastavas osas nõude rahuldamata. Menetluskulud 28.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

  1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
  2. 29.10.2024 taotluse järgi on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 894 eurot (6 tunni õigusabi eest, hinnaga 149 eurot tund). Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane.
  3. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu

§ 138kohaselt ja tuleb puudutatud isikul hüvitada.

  1. Kohus, hinnanud avaldaja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et avaldajale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 6 tundi. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 80 eurot. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise 6 mahukusega, samuti, et avaldaja on pidanud avaldust korduvalt täpsustama, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p
  2. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada menetluskulud summas 530 eurot (50+480). 33.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.