← Eesti

4-18-6549/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6549 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi I.H väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi (väärteoasjad nr 2316,18,003245 ja 2316,18,003702) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus, millega I.H tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik (ik. XXX), elukoht: XXX Istungi toimumise aeg
  4. märts 2019, Tallinn Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik I.H I.H RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus väärteoasjas nr 4-18-6549 I.H-le (I.H, ik. XXX) mõistetud karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Mõista
  8. I.H-le KarS § 218 lg 1 toimepandud süüteo eest rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot.
  9. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  10. veebruari
  11. a otsus väärteoasjas nr 4-18-6549 muutmata.
  12. Menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldada. 1

(4)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Politsei- ja Piirivalveameti ( PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna poolt koostati
  2. novembril
  3. a väärteoprotokollid selle kohta, et I.H tekitas 06.07.2018 XX- le varalist kahju 20 euro ulatuses, pakkudes internetiportaalis vale kasutajanime alt kasutatud laste asju, kuid nende eest raha saades asju ei saatnud ega tagastanud ka saadud raha. Samuti tekitas ta 10.07.2018 varalist kahju KK-le 70 euro ulatuses, pakkudes ka temale internetiportaalis vale kasutajanime alt lapsevankrit, kuid raha saades ei saatnud lapsevankrit ega tagastanud raha. Seega rikkus menetlusalune isik KarS § 218 lg 1 nõudeid pannes toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu.
  4. Kohtuväline menetleja palus karistada G.-H. I.H väärteoprotokollides kirjeldatud tegude eest 5-päevase arestiga.
  5. Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsusega tunnistas kohus G.-H. I.H süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning mõistis temale karistuseks 5 päeva aresti. Kohus asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 218 lg 1 järgi, õigusrikkumised on tõendamist leidnud, isik on teod toime pannud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid, s üüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puudusid, karistust kergendavate asjaoludena tuvastas kohus süü tunnistamise ja kahetsuse. Kohus leidis, et kuigi G.-H. I.H ei ole varasemalt karistatud, ei ole tema karistamine rahatrahviga otstarbekas. Kuigi ta hetkel töötab, ei ole kohtuvälise menetleja andmetel ta kannatanutele tekitatud kahju tasunud ning seega on välistatud tema karistamine rahatrahviga. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ei olnud kohtul alust kaaluda ka üldkasuliku tööga aresti asendamist, kuna puudus selleks vajalik menetlusaluse isiku nõusolek. Kohus määras aresti ärakandmise tähtajaks
  8. mai
  9. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse G. -H. I.H, kes palub temale mõistetud arest asendada rahatrahviga. Menetlusalune isik selgitab, et tal on uus töökoht, mis ei võimalda tal viis päeva puududa ning seega võib ta aresti kandmise tõttu töökoha kaotada. Samas vajab ta laps süüa ja arved maksmist. Lisaks lubab ta märtsikuu palg ast kannatanutele ära tasuda tekitatud kahju.
  10. Kuivõrd apellatsioon oli esitatud puudustega, jättis Tallinna Ringkonnakohus
  11. veebruari
  12. a määrusega apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  13. veebruaril 2019 kõrvaldas I.H esialgses apellatsioonis olevad puudused, taotledes endiselt temale mõistetud 5-päevase aresti asendamist rahatrahviga. Apellant soovis osaleda tema apellatsiooni arutaval kohtuistungil.
  14. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseiosakonna vanemväärteomenetleja TL märgib ringkonnakohtule 11.03.2019 esitatud vastuskirjas, et jääb Harju Maakohtu istungil avaldatud seisukoha juurde. 2
(4)
  1. Ringkonnakohtu 12 . märtsi
  2. a istungil osales menetlusalune isik I.H, kes jäi oma apellatsiooni juurde. Ta lisas, et tal on kannatanutele kahjud tasutud, ta töötab Q AS-is ning saab igakuiselt töötasu, mistõttu on tal võimalik rahatrahv ära tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, maakohtu määruse, selle peale esitatud apellatsiooniga ning kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku selgitused, leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusalusele isikule mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele või menetlusalusele isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust.
  4. Käesoleval juhul on maakohus motiveerinud I.H-le mõistetud karistuse liigi valikut. Maakohus on asunud seisukohale, et rahatrahviga ei ole otstarbekas I.H karistada, kuivõrd ta ei ole tasunud kannatanutele tekitatud kahju. I.H lubas juba 14.11.
  5. a ülekuulamise protokollist (tl 17 -19) nähtuvalt kannatanutele detsembrikuu palgast kahjud hüvitada. Juba siis töötas ta XXX teenindajana. 19.02.
  6. a toimunud maakohtu istungil märkis kohtuväline menetle ja, et senini ei ole I.H kahjusid kannatanutele hüvitanud. I.H maakohtu istungist osa ei võtnud. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtuga, et rahatrahvi ei olnud I.H-le maakohtule teadaolevate andmete pinnalt otstarbekas karistuseks määrata, kuivõrd tema käitumine viitas sellele, et ta ilmselt ei suuda seda ära tasuda.
  7. Apellatsioonis vaidlustab menetlusalune isik maakohtu otsust karistuse osas ning taotleb selle kergendamist, s.o rahatrahvi määramist I.H põhjendab taotlust sellega, et tal on väike laps ja töökoht ning aresti all viibimine tekitaks tema jaoks keerulise olukorra ja raskendaks oluliselt tema toimetulekut. Menetlusalune isik esitas ringkonnakohtule kannatanutele KK -le ja XX-le tasutud summade maksekorraldused ning Q AS palgatõendi, kinnituseks, et ta on kahjud hüvitanud ning töötab ametlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt I.H-le mõistetud karistusliigi muutmiseks esineb alus, kuivõrd karistuse liik ei vasta käesoleval juhul menetlusalusele isikule. Kuigi maakohus on kohtule teadaolevaid asjaolusid arvestades põhjendatult leidnud, et rahatrahvi menetlusalusele isikule mõista ei saa , on menetlusalune isik ringkonnakohtus tõendanud, et rahatrahvi mitte mõistmiseks maakohtu poolt väljatoodud põhjendustel alust enam ei ole. Ringkonnakohus peab vajalikuks arvestada asjaoluga, et I.H ei ole varasemalt karistatud ning seega võib eeldada, et ta on eelnevalt elanud seaduskuulekalt. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus tuvastanud süü tunnistamise ja kahetsuse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ja arvestades eripreventiivset eesmärki, ei ole põhjendatud antud juhul isikut esmakordse rikkumise eest koheselt arestiga karistada. Tema puhul on võimalik karistuse eesmärgi saavutamine esmalt rahatrahvi määramisega. Seda enam, et isik on toimepandut kahetsenud, tasunud kannatanutele kahju. Seega eeldused, et ta suudab rahatrahvi tasuda, on olemas. 3
(4)Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt I.H-le mõistetud karistusliigi muutmiseks on alus, arvestades menetlusalust isikut, mistõttu maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades G. -H. I.H süü suurust ning kergendavate asjaolude olemasolu on põhjendatud mõista talle karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot. 12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 3 p 3 rahuldab ringkonnakohus menetlusaluse isiku G. -H. I.H apellatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu 19.02.2019. a otsuse temale mõistetud karistuse osas . Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.