) § 88 lg 5 ja § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.
lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata
lg-s 1 loetletud alustel (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks –
lg 1 punkt 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda.
lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt RKHKo 10.05.2016 nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus. Selle piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes tingimusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Niisiis tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse. Esitatud videosalvestiste kaebajale näitamine võib aidata tal saada teada vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine võib soodustada õigusrikkumiste toimepanemist. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Samuti sisaldavad mh turvakaamerate salvestised kinni peetavat isikut mitte puudutavat informatsiooni, sh teavet teiste kinnipeetavate paiknemiste ning vanglasiseste liikumiste, vanglaametnike teenistusülesannetega seonduvate toimingute jmt kohta, mille teadmiseks kinni peetavatel isikutel puudub vajadus (vt nt TrtRnKm 16.02.2023 nr 3-21-1938, p 11). Lisaks kohustab avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 9 teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kuigi asjaolust, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ei järeldu vahetult juurdepääsu piiramise vajadust, on juurdepääsu piiramisel praegusel juhul eelnimetatult kaalukas eesmärk. Kaebaja õiguste riivet asjas esitatud tõendiga tutvumise osas samas vähendab see, et kaebajal on võimalik tutvuda videosalvestise vaatlusprotokolliga ja seega on videosalvestise kirjeldus kaebajale teada. Vaatlusprotokollis kirjeldatu teave vastab salvestisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 8. mai 2025. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamist. Määrusest ei nähtu, miks oli vaja videosalvestis asja materjalide hulka võtta. Videosalvestist pole vaja asja materjalide juurde võtta. Asjaolusid saab tõendada teiste tõenditega, nt teiste kinnipeetavate selgitused. Kohtuotsusega on tuvastatud põhilised faktilised asjaolud. Halduskohtu määrus on põhjendamata ja ebaseaduslik. 2
lg 1) Seetõttu tuleb määruskaebus selles osas tagastada (
5. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õiguspäraselt
lg 1 p 1 ja § 88 lg-d 1–3 alusel rahuldanud vastustaja taotluse ja ei korda neid põhjendusi (
Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.