RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-607 Määruse kuupäev Tartu, 28. mai 2025. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Kohtuasi Alicia Siverini

) § 32 lg 5). Kohtutäituril õnnestus kahes täiteasjas sisse nõuda kokku 1114 eurot 67 senti. Kohtutäituri tasuotsused, nõudeavaldus ja õiend annavad aluse järeldada, et nendes täiteasjades arvestas kohtutäitur endale põhitasu proportsionaalselt võlgnikult laekunud rahaga. Täitemenetlustes, milles laekumisi ei toimunud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda poolt põhitasu. Kohtutäitur on arvestanud põhitasu sisse nõudmata jäänud summalt, kuid

§ 32

lg 5 kohaselt oleks tal õigus saada põhitasu arvestatuna üksnes sissenõutud summalt. Kuna kohtule ei ole teada, kui palju on nendes täitemenetlustes võlgnikult laekunud rahast kohtutäituri põhitasu katteks kinni peetud, ei ole võimalik välja arvutada, kas või millises ulatuses on kohtutäituril õigust saada täiendavat põhitasu. 3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse kohtutäituri nõude tunnustamata jätmise osas ning saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue määruse, millega tunnustada kohtutäituri nõuet 7313 euro 84 sendi ulatuses. Kuigi mitmes täitemenetluses ei ole laekumisi toimunud, on kohtutäituril õigus saada põhitasu kohtutäituri ametitoimingu tasulisuse põhimõtte alusel. Justiitsministeerium on välja pakkunud lahenduse võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja otsestele täitekuludele ka pool kohtutäituri põhitasust teise järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena. Kuni seadusandja ei ole kehtestanud normi, mis annaks selge aluse tunnustada kohtutäituri vähendatud põhitasu võlgniku pankrotimenetluses, tuleb kohtutäituri põhitasu nõudeid tunnustada seaduse analoogia alusel (

§ 28lg 1, § 30 lg-d 1 ja 2, § 32 lg-d 1 ja 2 ning § 41).

Lisaks ei arvestanud maakohus kohtutäituri täitetoimingute arvu ja mahtu. Pankrotimenetlus ei tohi tuua kaasa olukorda, kus kohtutäitur jääb pikaaegse töö eest tasustamata ja peab kandma võlgniku maksejõuetuse riski.

1. Võlausaldaja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. detsembri
5. a määrusega kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid kohtutäituri kanda. 2

§ 32

lg 5 kohaselt õigus saada põhitasu üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud. Praegusel juhul lõppesid võlgniku vastu algatatud viis täitemenetlust pankroti väljakuulutamise tõttu enne, kui nõudeid jõuti rahuldada. Seetõttu ei ole kohtutäituril alust nende asjade eest põhitasu nõuda. Ülejäänud kahes täitemenetluses arvestas kohtutäitur endale põhitasu proportsionaalselt võlgnikult laekunud rahaga. Kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine ja selle suurus ei sõltu täitemenetluses tehtud täitetoimingute mahust. Kohtutäituril ei teki õigust saada põhitasu vaatamata sellele, et ta tegi täitemenetluses erinevaid täitetoiminguid. Vastupidisel juhul satuks kohtutäitur, kes teeb täitemenetluses nõude sissenõudmiseks kõik võimalikud ja vajalikud täitetoimingud, mille tagajärjel õnnestub enne sundtäitmisele esitatud nõude aegumist see mingis marginaalses osas sisse nõuda, halvemasse olukorda kui kohtutäitur, kelle täitetoimingute tegemise tagajärjel nõuet üldse ei rahuldata. Kuivõrd kohtutäituril ei õnnestunud viies täitemenetluses sundtäitmisele esitatud nõuet enne võlgniku pankroti väljakuulutamist täita, ei tekkinud tal õigust saada põhitasu.

§ 28

lg 2 esimese lause järgi peab kohtutäituri tasu saamise õiguslik alus tulenema seadusest. Seaduses ei ole reguleeritud, kas ja millises ulatuses on kohtutäituril õigus saada põhitasu võlgniku pankroti väljakuulutamise korral. Seega on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud (

§ 32lg 5).

Kuigi Justiitsministeerium on täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses pakkunud välja lahenduse võtta pankrotimenetluses lisaks täitemenetluse alustamise tasule ja otsestele täitekuludele arvesse ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses teise järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena, ei näe seadus sellist võimalust ette. Asjas ei ole võimalik kohaldada seaduse analoogiat ka

§ 28lg 1, § 30 lg-te 1 ja 2, § 32 lg-te 1 ja 2 ning § 41 alusel.

Tegemist ei ole olukorraga, kus võlgnik on nõude nõuetekohaselt täitnud, ega olukorraga, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne, kui kohtutäitur on nõude täielikult sisse nõudnud, ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, ega olukorraga, kus võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, või sellele sarnase olukorraga. Kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 Riigikohtu väljendatud seisukohad põhinevad varem kehtinud kohtutäituri seadusel ega kohaldu praeguses asjas. Kohtuasjas nr 2-21-327 pidas Riigikohus võimalikuks kohaldada analoogia korras

§ 41

lg-t 2 olukorras, kus täitemenetlus lõpetati täitedokumendi tühistamise tõttu, kuid praegu ei ole tegemist sarnase olukorraga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles jäeti tema määruskaebus rahuldamata, ning teha uue määruse, millega tunnustada tema põhitasu nõuet 7313 euro 84 sendi ulatuses või saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kuna kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine ja täitemenetlused lõppesid pankroti väljakuulutamise tõttu enne, kui nõudeid jõuti rahuldada, ei ole kohtutäituril õigust põhitasu saada. Täitemenetluses kehtib ametitoimingu tasulisuse põhimõte (

§ 28

lg 1) ning asjaolu, et seaduses ei ole reguleeritud, kas ja millises ulatuses on kohtutäituril õigus saada põhitasu võlgniku pankroti väljakuulutamise korral, ei saa tuua kaasa pikaaegse töö tasustamata jätmist. Kohtutel oli võimalik kohaldada analoogiat

§ 28lg 1, § 30 lg-te 1 ja 2, § 32 lg-te 1 ja 2 ning § 41 alusel. Varasemas kohtupraktikas on sarnases olukorras tunnustatud kohtutäituri 3

§ 28ja § 32 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks.

1. Võlausaldaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 4, § 695 ja § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada kohtutäituri nõude osaliselt tunnustamata jätmise ja võlausaldajate tunnustatud nõuete jaotiste osas. Ringkonnakohtu määrus tuleb lisaks tühistada kohtutäituri määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
3. TsMS § 688 lg 1 ja § 695 alusel kontrollitakse alama astme kohtute lahendeid üksnes vaidlustatud ulatuses. Kohtutäitur esitas määruskaebuse maa- ja ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ei tunnustatud kohtutäituri nõuet 203 eurot 80 senti ületavas osas. Kohtutäituri nõude tunnustamise ulatusest sõltuvad võlausaldajate nimekirja märgitud jaotised, samuti kohtutäituri määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotus. Ülejäänud osas ei ole kohtute lahendeid vaidlustatud, mistõttu on need jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause, § 463 lg 2, § 639 lg 1 ja § 659).
4. Kohtud on õigesti märkinud, et

§ 28

lg-te 1 ja 2 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning tal on õigus saada tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Iseenesest on seega õige ringkonnakohtu seisukoht, et õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema seadusest. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et seaduse lünki ei ole võimalik täita. Eelkõige on seadusandja ülesanne tagada, et õiguskorras oleks lünki võimalikult vähe, kuid kohtutel on kohtuasjade lahendamisel kohustus seadust tõlgendada ning õiguskorras esinevate lünkade korral võimaluse korral need tõlgendusega ületada (RKTKm 01.06.2022, 2-21-327/24, p 14.2). 12. Asjas kohalduvas kohtutäituri seaduses ei ole normi, mis annab kohtutäiturile õiguse nõuda põhitasu olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel. Samas näeb

§ 29

lg 1 ette, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Seejuures annab seadus kohtutäiturile mitmel juhul õiguse saada põhitasu, kui kohtutäitur on teinud sundtäidetava nõude täitmiseks toiminguid ja täitemenetlus lõpetatakse kohtutäiturist sõltumatul põhjusel. Näiteks on kohtutäituril õigus saada sisse nõudmata jäänud summalt arvutatud menetluse põhitasu pooles ulatuses

§ 41

lg 2 järgi olukorras, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne, kui kohtutäitur on nõude täielikult sisse nõudnud, ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Kui täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, on kohtutäituril

§ 412

esimese lause järgi samuti õigus nõuda võlgnikult põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Lisaks põhitasule on kohtutäituril üldjuhul õigus saada ka menetluse alustamise tasu (vt nt

§ 32lg-te 4, 5 ja 6, § 37, § 401 lg 1 ja § 41 lg 2).

13. Arvestades, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, kuid seadus ei reguleeri, kuidas tuleb kohtutäiturile põhitasu maksta, kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, on tegemist lüngaga, mis tuleb ületada analoogia alusel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4). Kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei ole kooskõlas, et kohtutäitur ei saa üldse põhitasu olukorras, mil kohtutäitur on alustanud täitemenetluse ja teinud täitetoiminguid, kuid 4

-i kohta RKTKo 13.10.2009, 3-2-1-88-09, p-d 9 ja 10). 14. Praegune juhtum sarnaneb kõige enam olukorrale, mil täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu ning kohaldub

§ 412

. Sellest tulenevalt asub Riigikohus seisukohale, et täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on kohtutäituril analoogia alusel

§ 412

esimeses lauses sätestatuga õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Kohtutäituri ametitoimingu tasulisuse põhimõtet ja kohtutäituri tasustamise aluseid arvestades ei ole vaidlusaluses olukorras põhjendatud kohaldada analoogia korras

§ 412

teist lauset, mis välistab täitemenetluse alustamise tasu nõude olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu. Nõude täitmise aegumise avalduse läbivaatamise ja sel põhjusel täitemenetluse lõpetamise korral on kohtutäitur saanud

§ 411lg 1 alusel avalduse läbivaatamise tasu.

Sarnast tasu ei ole ettenähtud juhuks, kui täitemenetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Lisaks tuleneb

§ 32

lg-st 1, et menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Järelikult ei ole olukorras, kus kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ja teinud täitetoiminguid, kuid menetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, põhjendatud jätta kohtutäiturit ilma menetluse alustamise tasust. 15. Kuna

§ 412

esimese lause rakendamine eeldab põhitasu suuruse kaalumist vaidlusalustes täiteasjades kohtutäituri töö mahu ja täitemenetluse keerukuse alusel, s.o mh sundtäitmisele esitatud nõuete sissenõudmise kohta esitatud tõendite hindamist, tuleb asi saata selles osas kaebeõiguse tagamiseks uueks lahendamiseks maakohtule. Asja uuel lahendamisel peab maakohus eeltoodut arvestades otsustama, kas kohtutäituri nõuet on põhjendatud tunnustada rohkem kui 203 euro 80 sendi ulatuses, ning määrama mh kindlaks võlausaldajate teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete jaotised. 16. Maakohus jättis menetluskulud pankrotiseaduse § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Selles osas ei ole alust maakohtu määrust tühistada. Küll aga tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti kohtutäituri määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluse kulud jäävad TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5