KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14922 Kohtuasi

§ 5621lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

Määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Ema esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määratud suhtluskorra osas, millega maakohus määras isa ja lapse korralise suhtlemise alates 01.10.2023 (p 4.4), suhtlemise jõulupühade ajal (p 4.9), suhtlemise suvekuudel alates 2025 (p 4.10) ning teise vanema nõusolekuta reisimise (p-d 4.11–4.12). Samuti vaidlustas ema maakohtu määruses osas, milles maakohus märkis, et suhtluskorda puudutav määrus on viivitamata täidetav ning palus peatada määruse viivitamata täitmise. 15.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus suhtluskorda määrates tähelepanuta ema seisukohad ning määruse põhjendamata. 15.1.
3. Isa ja lapse suhtlemises kord alates 01.10.2023 (p 4.4) ei ole põhjendatud ega arvesta ema tehtud ettepanekuid. Paaris nädala kohtumine peaks algama teisipäeva asemel kolmapäeval kell 9.00 ja paaritul nädalal neljapäeva asemel reedel. Ebavajalik on paaritul nädalal esmaspäeval toimuv kohtumine. See tekitab lapsele ja vanematele täiendava üleandmise. Niivõrd tihe suhtluskord on lapsele koormav ega arvesta lapse ühe kodu põhimõttega. Samuti ei ole lapsele tagatud harjumispärane ja stabiilne elukorraldus. Selline suhtlemise kord tekitab ka olukorra, kus kahe nädala vältel on laps isaga nii palju päevi, mis vastab vahelduva elukohaga suhtluskorrale, kuid maakohus leidis, et lapse huvides ei ole vahelduva elukohaga suhtluskorra kehtestamine. Lapse huvidele vastaksid kohtumised isaga paaris nädalal kolmapäeval kuni neljapäevani ning paaritul nädalal reedest pühapäevani. Lisaks on isa töökoht võrreldes avalduse esitamise muutunud, mistõttu on ei ole isal ilmselt võimalik lapsega keset tööpäeva toimuvat suhtlemiskorda täita. Lapse huvides on aga isaga isiklikult aega veeta, mitte jätta teda kolmandate isikutega. 15.1.
4. Maakohus jättis jõuluaegset suhtlust reguleerides (p 4.9) põhjendamatult arvestamata ema ettepanekud jõuluaegseks suhtlemiseks selliselt, et reguleeritud oleks üksnes 24.12– 25.
5. Samuti ei ole põhjendatud lapse transportimise erinev kord jõuluajal. 15.1.
6. Maakohus jättis suvepuhkuste aega reguleerides (p 4.10) tähelepanuta ema ettepanekud ja väiteid ning selle, et laps saab 2025 suvel alles nelja aastaseks. 2025 aasta suveks on pikim periood, mis laps isaga järjest veedab kolm ööd. Seega kolmelt öölt kahenädalasele perioodile liikumine ei ole lapsele jõukohane ning laps viibiks sel juhul ka emast liiga kaua eemal. 15.1.
7. Välisriiki reisimist puudutavalt jättis maakohus alusetult riikide nimekirjast välja Egiptuse (p-d 4.11 ja 4.12). Vanemad ei vaidle Egiptuse lisamise osas ja isa on sellega nõustunud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta määrab vanematele ühesugused reisimise tingimused, sh mis on vaja piirata lapse ja ema reisimist. Maakohus jättis arvestamata, et laps saab 2026 alles 5-aastaseks ning lapsele ei ole jõukohane viibida emast eemal kaks nädalat 13 2-22-14922 kaks korda aastas. Vanemate reisimine ei pea olema reguleeritud võrdsetel alustel. Vallavalitsus on samuti leidnud, et reisimine võiks toimuda maksimaalselt kaheksa päevasel perioodil. 15.
8. Maakohus määras vääralt TsMS § 562¹ lg-te 1 ja 3 alusel täitemenetluse korras viivitamata täidetavaks. Sätted asuvad TsMS osas, mis reguleerib lepitusmenetlust lapsega suhtlemise korraldamise asjas. Siinsel juhul ei ole tegemist lepitusmenetlusega. Perekonnaasjas tehtud määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 järgi täitmisele alates jõustumisest. Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p-d 60–61). Maakohtu määrus on selles osas ka üllatuslik. Maakohus ei juhtinud menetluses kordagi viidatud sätetele tähelepanu ja jättis kõik asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, leides et esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Jõustumata määruse täitmiseks koheselt sundtäitmise läbiviimine ei ole lapse huvides. Esmajoones tuleb vanemaid lepitada. Lapsega suhtlemise asjades mõjutavad nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele ning selline riive lapse ja lapse ema õigustele saab tulla ainult jõustunud kohtulahendist.
9. Isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ema kanda. Maakohtu määratud suhtluskord on lapse huvides ja selle muutmiseks puudub alus. Suhtluskorra punkt 4.4 tagab lapsele kindla elukorralduse ja rutiini, millal laps on ema juures ja millal isa juures. Maakohus on selle punkti määramisel arvestanud lapse huvidega ja see tuleb jätta muutmata. Tegu ei ole ka 50/50 suhtluskorraga. Ema soovib keelata lapsel isa juures ööbimisi. Lisaks ei ole isa töökoha vahetus põhjus suhtlusõiguse piiramiseks, isal on enda tööandjaga kokkuleppe, et suhtluskorra järgsetel päevadel saab ta veeta enda pojaga. Muutmist ei vaja ka jõuluaegne korraldus. Lapsel ei teki 2024 jõulude ajal liiga pikka perioodi emast eemal, kuna jõulud on käesoleval aastal paaris nädala teisipäev, kolmapäev ja neljapäev. Suhtluskorra p 4.4 kohaselt viibiks laps teisipäevast kuni neljapäevani isa juures, kuid jõulud teevad sellele erandi. Mh ei ole lapsel tekkinud ühtegi probleemi emast pikema eemaloleku korral. Põhjendatud ei ole muuta ka alates
10. aastast toimuvat kahenädalast puhkuseperioodi. Laps on selleks ajaks isa juures ööbimistega harjunud. Maakohus on arvestanud, et lapsel võtab harjumine aega ja ei ole seetõttu nii pikka perioodi koheselt määranud. Isa ei nõustu Egiptuse lisamisega riikide loetellu, mille jaoks pole teiselt vanemalt luba vaja küsida. Isa on sellele vastu vaielnud ja see on kontrollitav maakohtus toimunud istungi helisalvestiselt. Seega palub isa jätta muutmata ka alates
11. aastast toimuva reisimise lapsega kuni kahenädalasel perioodil. Asjakohatud on ema viited määruse viivitamata täidetavuse osas, määruse viivitamatu täidetavus tuleneb seadusest ning maakohus ei ole selle määramisel eksinud.
12. Lapse esindaja ei toetanud ema määruskaebust. Lapse esindaja leidis, et p 4.4 muutmiseks ei ole alust, isegi, kui kahenädalase perioodi vältel toimub suhtlemine 50/50 põhimõttel, on arvestusperioodiks ikkagi 30 päeva. Muutmist ei vaja ka jõulupühade periood. On mõistlik, et jõuluaegne suhtluskord algaks juba 23.12 kuna teatavasti on 23.12 lühendatud tööpäev, mil 14 2-22-14922 pered liiguvad teineteisele jõulude tähistamiseks külla. Ka suhtluskorra p-s 4.10 ettenähtud kahenädalane isa ja lapse puhkuse veetmise periood ei ole lapse huvide vastane. Selleks ajaks on laps isa juures veetnud järjest ka 3 ööd ja saanud sellega harjuda üle ühe aasta. Määravat tähtsust ei oma ööde arv. Suveperioodi puhkusteks on lapsel isaga saavutatud usalduslik suhe, mis võimaldab ka kahe nädala pikkust kohtumist. Juhul, kui lapsele peaks selline korraldus käima üle jõu, saavad vanemad suhtluskorra p 4.5 alusel teha muudatusi. Põhjust pole muuta ka p-s 4.12 nimetatud riikide loetelu, sest vanemad saavad Egiptuse osas eraldi kokku leppida. Muutmist ei vaja reisimise periood alates aastast
13. Selleks ajaks on laps harjunud isa juures nii ööbima kui ka veetma pikemalt aega, kuna alates
14. aasta suvest hakkab laps suvepuhkuse ajal viibima isaga kaks nädalat.
15. aasta alguseks on kõikide eelduste kohaselt laps suhtlemise korraga kohanenud ja see on talle vanemate igakülgsel toel ka jõukohaseks tehtud ning seetõttu ei esine vastuolusid, miks ei saa isa lapsega ette võtta vajadusel ka kuni kahenädalaseid reise. Vanemad ei pea kasutama ära reisimiseks ettenähtud maksimaalset perioodi. Lähtuvalt lapse vajadustest saavad vanemad planeerida ka lühema reisi.
16. Linnaosa Valitsus ei toetanud ema määruskaebust. Lapse ja isa suhtlus on hea ja lapsele tuleb anda võimalus isa juures ööbimiseks, kelle kodu on lapse jaoks juba tuttav keskkond ning kus laps magab ka lõunaund. Samuti ei ole lapse viimise ja tagasi toomise korraldamine ühe vanema poolt jõulude ajal vanemale liialt koormav. 4-aastasele lapsele, kellel on isaga usalduslik suhe ja kes on isaga harjunud olema, ning millele on eelnenud ühe aasta pikkune isa juures ööbimistega üleminekuperiood, on kahenädalane periood suvel isaga veetmiseks isa puhkuse ajal lapsele igati jõukohane ja toetab lapse sotsiaalset arengut. Lapse õigus käia alates 2026 mõlema vanemaga kaks korda aastas kuni kahenädalasel reisil, ei ole kuidagi lapse huvidega vastuolus või lapse heaolu riivav. Egiptusesse reisimise küsimused saavad lapsevanemad lahendada omavahelise kokkuleppena. Kohtumääruse p-d suhtlemise korra viivitamata täidetavuse ja kohtumääruse rikkumise korral täitemenetluse läbiviimise kohta on seadusega kooskõlas.
17. Vallavalitsus toetas osaliselt ema määruskaebust. Põhjendatud on muuta suhtluskorra p 4.4, kuna selline kord muudab lapse liikumise liiga tihedaks ja ei lähtuks enam ühe kodu põhimõttest. Tuleb arvestada ka seda, et kui isa töökoht on muutunud ja tal ei ole võimalik lapsega enam nii tihti aega isiklikult veeta, peab suhtluskorda selles osas muutma. P 4.9 tuleb muuta selliselt, et 24.12 kella 9-st kuni 25.12 kella 15.30-ni veedab laps paaris kalendriaastatel emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Selline korraldus annab lapsele võimaluse veeta jõululaupäev, mida reeglina peetakse Eestis tähtsaimaks pühaks tervikuna ühe vanema juures, eriti kui on tegemist väljasõiduga vanavanemate juurde. Samas jätaks see siiski võimaluse pühi mõlema vanema juures tähistada. P 4.10 muutmine on põhjendatud, et laps ei peaks emast nii pikka aega eemal viibima, eelduslikult ei ole kahenädala pikkune eemalviibimine väiksele lapsele jõukohane. Mõistlik oleks ühenädalane periood. P-de 4.11 ja 4.12 muutmine on põhjendatud osas, milles vanemad saaksid lapsega reisida 8-päevase perioodi vältel ja emal tuleks lubada lapsega reisida alates määruse jõustumisest. Egiptuse lisamine nimekirja on ka põhjendatud, sest isa ei ole seda riiki vaidlustanud. Menetluse edasine käik
18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 15 2-22-14922
19. Ema esitas 22.09.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu määruse viivitamatu täidetavuse ja täitmiseks täitemenetluse läbiviimise. Isa, lapse esindaja ja Linnaosa Valitsus ei toetanud ema taotlust. Vallavalitsus toetas taotlust. Ringkonnakohus jättis ema taotluse 30.09.2024 määrusega rahuldamata.
20. Isa teavitas 02.10.2024, et ema rikub maakohtu määratud suhtlemise korra p 4.4 ja ei täida seda vabatahtlikult.
21. Isa esitas 03.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda isale lapse igakordse viibimiskoha otsustusõiguse kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus jättis 04.10.2024 määrusega isa taotluse rahuldamata.
22. Ema esitas 09.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu määruse p-de 4.4, 4.9 ja 4.10–4.12 viivitamatu täidetavus, kohtumääruse täitmiseks täitemenetluse läbiviimine ja kohtutäitur Risto Sepa algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 027/2024/
23. Ringkonnakohus jättis 10.10.2024 määrusega ema taotluse rahuldamata.
24. Vallavalitsus esitas 29.10.2024 ringkonnakohtule seisukoha, milles tõi esile, et lapsel on emaga hea suhe ja et lapsel on uue suhtluskorra üleminekuperioodi jooksul esinenud raskuseid. Laps igatseb ema ja on lasteaias ärev, ei saa hästi lõunaund magada. Vald suunab lapse mänguteraapiasse. Seetõttu on oluline, et lapsele jääks ikkagi üks kodu ning isaga suhtlemine ei oleks nii tihe, kui maakohtu määratud suhtluskord seda ette näeb. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määruse resolutsiooni p 4.4 osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab alates 16.12.2024 osaliselt muudetud suhtlemise korra. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid täiendada tuleb kohtumääruse põhjendusi.
26. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema on määruskaebuse esitanud maakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.4, 4.9, 4.10–4.12 määratud suhtlemise korra ning määruse viivitamata täidetavuse osas. Teised menetlusosalised ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.
27. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata isa 04.06.2024 esitatud tõendid (vanemate kirjavahetus), sest sellel, milliseid ettepanekuid on vanemad vahepeal suhtluskorra muutmiseks teinud, ei ole asjas tähtsust.
28. Kolleegium märgib, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, 16 2-22-14922 samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm, 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
29. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt kõik asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad kaalumata, kui määras kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.4 isa ja lapse lõpliku suhtlemise korra. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks tuleb pärast üleminekuperioodi määrata isa ja lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib alates 01.10.2024 koos isaga paarisnädalatel T kell 15.30 kuni N kell 9 ning paaritutel nädalatel E kell 15.30–19.30 ja N kell 15.30 kuni pühapäev kell 19.30, ning kuidas vastab see lapse huvidele. Sellise korraga nõustus küll isa, kuid ema, Linnaosa Valitsus ja Vallavalitsus leidsid, et lapse huvides oleks vaja kehtestada maakohtu pakutust erinev lõplik suhtlemise kord. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei tule nendega arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus arvestamata, et lapse huvides tuleks pikemas perspektiivis kehtestada selline suhtluskord, mille kohaselt on lapsele tagatud stabiilne elukorraldus, sh minimaalne arv lapse üleandmisi ühelt vanemalt teisele, et tagada lapse heaolu. Samuti on siinses asjas oluline tagada, et väikelapsel säiliks põhiline kodu ema juures. Kuigi lapsel on mõlema vanemaga väga head ja lähedased suhted kohalike omavalitsuste kinnitusel, on lapsel lähedasem suhe emaga, mida kinnitab mh ka Vallavalitsuse laste heaolu spetsialisti 29.10.2024 e-kiri (dtl 1104–1105). Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus laps ei ööbinud veel isa juures, oli isa ja lapse suhte tugevdamiseks oluline näha üleminekuperioodil nädala jooksul ette rohkem kui üks kohtumine, kuid olukorras, kus laps on isa ja tema uue koduga harjunud ning ööbib isa juures suhtluskorra järgi 2–3 järjestikust ööd, on isa ja lapse tugeva suhte hoidmiseks ja arendamiseks piisav, kui laps viibib nädalas korra isaga. Seda arvestades on paaritute nädalate suhtluskord last ülemäära koormav, kuna näeb lisaks isa ja lapse kolmepäevasele kohtumisele (N kell 15.30 kuni P kell 19.30) ette täiendava kohtumise esmaspäeva õhtuti. Sedavõrd sage lapse viimiskoha vaheldumine ei ole lapsele mõistlikult etteaimatav ning koormab teda ülemäära. Seda, et lapsele ei ole praegune suhtluskord mõistetav ja põhjustab ärevust, kinnitab ka Vallavalitsuse 29.10.2024 e-kiri. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul vaja lapse huve arvestades jätta paaritul nädalal esmaspäevaõhtune isa ja lapse kohtumine ära. Ühtlasi on põhjendatud ema arusaam, et paaritu nädala suhtluskord, mis lõppeb pühapäeva õhtul ja paarisnädala suhtluskord, mis algab teisipäeva pärastlõunal, jätab lapsele vahepeal liiga vähe aega emaga koos viibimiseks. Seetõttu tuleb lapse huvides tagada talle emaga koosviibimiseks järjestikustel päevadel enam aega ning alustada isa ja lapse koosviibimise aega kolmapäevast. Samas seisukohal olid maakohtu menetluses ka Vallavalitsus ja Linnaosa Valitsus ning sama kinnitas Vallavalitsus ka 29.10.
30. Põhjendatud ei ole aga ema taotlus vähendada seeläbi isa ja lapse koosviibimise aega. Arvestades seda, et isa kinnitusel saab ta 17 2-22-14922 tööandjaga paindlikult kokku leppida lapsega suhtlemise korraldamises, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nihutada ühe päeva võrra isa ja lapse suhtlemise aega ning määrata, et paarisnädalal viibib laps isaga K kell 15.30 kuni R kell 9.
31. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited isa ja lapse lõplikku suhtluskorda muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise suhtluskorraga tagatud see, et lapse põhiline elukoht jääb ema juurde ning isa saab lapsega piisaval määral suhelda. Kahe nädala lõikes viibib laps 14-st päevast ligi 5,5 ööpäeva isaga ning 8,5 päeva emaga. Selline suhtluskord on lähedane isa taotletud lapse vahelduvale elukohale, kuid tagab lapsele siiski põhilise elukoha ema juures. Arvestades seda, et maakohtu määratud suhtluskord on viivitamata täidetav, määrab ringkonnakohus muudetud suhtluskorra edasiulatuvalt määruse tegemisele järgmisest nädalast, s.o alates 16.12.
32. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 4.4 tühistada osas, milles see reguleerib suhtlemise korda alates 16.12.2024, ning määrata, et alates 16.12.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel K kell 15.30 kuni R kell 9.00 ning paaritutel nädalatel N kell 15.30 kuni P kell 19.
34. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta. 31.
35. Jõuluaega puudutavas osas vastab suhtluskord (p 4.9) lapse huvidele, sest tagab lapsele võimaluse viibida pühade ajal nii ema kui ka isaga, mistõttu ei ole alust selles osas maakohtu määrust muuta. Maakohtu määratud suhtluskorra järgi viibib laps igal aastal jõululaupäeva ühe vanemaga ning esimese ja teise jõulupüha teise vanemaga. Selliselt saab laps osa mõlema vanema perekonnas pühade tähistamisest. Ema taotluse kohaselt võib aga laps, sõltuvalt sellest, millistele päevadele langeb isa ja lapse tavapärane suhtluskord, jääda mõnel aastal ilma isa perekonnas pühade tähistamisest. See ei vastaks aga lapse huvidele. Maakohtu määratud korra järgi ei teki ka 2024 jõuluajal olukorda, kus laps peaks viibima liiga pikka aega emast eemal, olemata sellega veel harjunud. Jõulupühad langevad paarisnädalale, mil laps viibiks isaga ringkonnakohtu määratud korra järgi K 25.12.2024 kell 15.30 kuni R 27.12.2024 kell 9.
36. Määruse p 4.9 järgi viibib laps E 23.12.2024 kell 9.00 kuni K 25.12.2024 emaga ning K 25.12 kell 9.00 kuni N 26.12.2024 kell 19.30 isaga. Seega saab laps viibida isaga kokku sama palju aega nagu korralise suhtluskorra järgi (kolm ööd). Kuigi jõulude ajaks nägi maakohus ette tavapärasest erineva lapse üleandmise (toomise ja viimise) korra, ei pea pühadeaegne kord olema samasugune nagu tavakord. Seejuures saavad vanemad maakohtu määruse resolutsiooni p 4.15 järgi vajadusel teisiti kokku leppida. 31.
37. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka alates 2025 suvest rakenduva suviste puhkuste aegse suhtluskorra osas (p 4.10). Kuigi ema hinnangul ei ole laps 2025 suvel veel võimeline viibima emast eemal korraga kaks nädalat ning nii ema kui ka Haabresti Linnaosa Valitsuse hinnangul tuleks võimaldada isal suvise puhkuse ajal viibida lapsega koos maksimaalselt nädala kaupa, ei ole ema toonud asjas esile selliseid asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et lapse huvides ei ole alates 2025 suvest viibida isaga koos järjest kaks nädalat. Ainuüksi sellest, et laps saab 26.06.2025 alles 4-aastaseks, ei saa järeldada, et talle oleks ülemäära koormav viibida 2025 suvel emast kaks nädalat eemal. Ringkonnakohus arvestab mh seda, et Harju Vallavalitsuse ja Linnaosa Valitsuse kinnitusel on isal ja lapsel hea ja lähedane suhe ning selleks ajaks peaks laps olema suhtluskorra järgi viibinud regulaarselt iga nädal isa juures 2–3 ööd, st harjunud viibima 18 2-22-14922 emast eemal. Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et laps saab maakohtu määruse resolutsiooni p 4.13 järgi isaga koos viibides sidevahendite teel vajadusel emaga suhelda. Seega ei ole ringkonnakohtul hetkel põhjust arvata, et lapsele käiks kahenädalane isa juures viibimine 4-aastasena üle jõu. See, et laps igatseb eemal viibides teist vanemat, on loomulik, kuid tavapäraselt ei ole see lapsele ülemäära koormav. 31.
38. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka osas, millega maakohus andis vanematele võimaluse reisida (p-d 4.11–4.12). Esmalt märgib ringkonnakohus, et vanema nõusoleku osas puudutavad vaidlustatud punktid vanema hooldusõiguse teostamist, mitte suhtluskorra määramist. Sisuliselt tähendab teise vanema nõusolekuta reisimine seda, et kummalgi vanemal on õigus igakordselt üksi otsustada lapsega määruses nimetatud välisriiki reisimise üle. Alternatiivselt saab seda käsitada teise vanema poolt etteulatuvalt antud nõusolekuna. Kuna siinsel juhul ei ole maakohus teinud muudatusi vanemate hooldusõiguses, siis järeldab kolleegium, et määruse p-dega 4.11 ja 4.12 saab lugeda, et kumbki vanem on andnud teisele vanemale etteulatuvalt nõusoleku nimetatud riikidesse lühiajaliselt reisimiseks. Edasi märgib kolleegium, et ilma teise vanema nõusolekuta Egiptusesse reisimine ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige ema väide, et ta taotles ka Egiptuse lisamist riikide loetelu hulka. Maakohtu 17.10.1023 istungi protokolli (dtl 680) kohaselt soovis ema lisada riikide loetellu ka Egiptuse, st reisile minekust võiks teada anda, kuid nõusolekut ei ole vaja, ning selle peale vastas avaldaja, et oleme nõus. Kohtuistungi helisalvestiselt (algusajaga 2:13:00) saab järeldada, et päris üheselt avaldaja esindaja sellega nõus ei olnud. Pärast kohtuistungit saatis maakohus 30.10.2023 menetlusosalistele suhtluskorra projekti, milles ei olnud märgitud Egiptust. Kuigi ema tõi 10.11.2023 seisukohas esile mitmeid muudatusettepanekuid, ei toonud ema esile, et lisada tuleks ka Egiptus. Sellest saab järeldada, et ema ei pidanud seda oluliseks. Samas, sõltumata sellest, kas vanemad olid nõus lisama Egiptuse riikide loetelusse või mitte, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lubada vanemal reisida lapsega ilma teise vanema nõusolekuta täiendavalt Egiptusesse, sest tegemist ei ole Euroopa Liidu liikmesriigiga ega turvalise lähiriigiga. Vanemale ei ole ebamõistlikult koormav saada lapsega Egiptusesse reisimiseks teise vanema nõusolek sarnaselt muude kolmandate riikidega. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus kohtles reisimise kontekstis vanemaid võrdselt. Ringkonnakohus ei näe põhjuseid, miks tuleks emal võimaldada lapsega rohkem reisida kui isal. Ainuüksi see, et laps on alates vanemate lahkuminekust viibinud isaga vähem aega koos kui emaga, ei anna selleks alust. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta ka isa ja lapse reisimise maksimaalset kestust. Maakohtu määruse p 4.11 järgi on isal kuni 2026 õigus reisida lapsega ajal, mil on tema ja lapse koos viibimise aeg ning väljaspool seda aega on vaja ema nõusolekut. Seega ei saa sel ajal isaga koos viibimine olla lapsele koormavam kui isaga Eestis koosviibimine, st see on ajaliselt tavapärase suhtluskorraga piiratud. Alates 2026 on mõlemal vanemal õigus käia lapsega kaks korda aastas kuni kahenädalasel reisil ning sellest enamaks on vaja teise vanema nõusolekut. Nagu kolleegium ülal märkis, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et lapsele oleks emast kuni kaks nädalat eemal viibimine ülemäära koormav. Laps saab 26.06.2026 5-aastaseks ning sellises vanuses lapsed suudavad tavapäraselt teisest vanemast eemal viibida ilma ülemääraste raskusteta.
39. Viimaks märgib ringkonnakohus, et maakohus märkis määruses õigesti, et suhtlust korraldav määrus on viivitamata täidetav. 19 2-22-14922 Ringkonnakohus märgib,

§ 478

lg 4 järgi hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita perekonnaasjas tehtud määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 järgi täitmisele alates jõustumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse kohta on sätestatud teisiti ning see kuulub TsMS § 562¹ lg 3 järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud, seejuures võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Seega, kui maakohus ei ole määranud teisiti, on suhtluskorra määrus viivitamata täidetav. Siinses asjas ei määranud maakohus teisiti. Õige ei ole määruskaebuses väljendatud arusaam,

§ 562¹ ei kohaldu, sest see säte paikneb lepitus menetlust reguleerivas seadustiku osas. Nimetatud säte asub Ts

MS

1. peatüki
2. jaos, mis käsitleb vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist laiemalt ning konkreetne paragrahv lepitusmenetlust üheski oma lõikes ei puuduta. Asjakohane ei ole ka määruskaebuse viide Riigikohtu üldkogu lahendile, sest selles sisalduvad järeldused on tehtud varem kehtinud regulatsiooni pinnalt ja puudutavad TsMS § 563, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Alates 01.09.2022 on regulatsioon muutunud. Muudatuse eesmärgiks oli mh anda kohtule võimalus teha kohe sundtäidetav suhtluskorra lahend, andes vajadusel vanematele vabatahtlikuks täitmiseks aja (Riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 1 ja 25). Määruse viivitamata täidetavus ei saanud olla emale ka üllatuslik, sest see tulenev kehtivast õigusest. Ühtlasi esitas isa 13.11.2023 seisukohas (dtl 709–717) taotluse tunnistada määrus viivitamata täidetavaks.
3. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt määruskaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja määrab alates 16.12.2024 muudetud suhtlemiskorra. Ringkonnakohus määrab TsMS § 562¹ lg 3 alusel, et muudetud osas on määrus täidetav alates 16.12.
5. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei ole siinses asjas alust muuta TsMS § 173 lg 3 I lause järgi maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on jätkuvalt põhjendatud jätta lapsele määratud esindaja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Arvestades määruskaebemenetluse käiku, sh vanemate esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, on ka määruskaebemenetluse kulud õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda. Arvestades menetluskulude jaotust, ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määrata.
6. Määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 20