KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2025. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-205 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombl

§ 68lg 1 alusel maha arvata 2 päeva eelvangistust. Jätta kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui 1 süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2.2 mõista Georgi-Peeter Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus,

§ 68lg 1 alusel maha arvata 2 päeva eelvangistust. Jätta kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus muutmata.
4. Rahuldada Georgi-Peeter Stukolkini valitud kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Lugeda põhjendatud menetluskuluks 329,40 eurot valitud kaitsjale makstud tasu ning mõista see summa Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks välja. Ülejäänud menetluskulu jätta Georgi-Peeter Stukolkini enda kanda.
5. Rahuldada Mart Stukolkini valitud kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Lugeda põhjendatud menetluskuluks 329,40 eurot valitud kaitsjale makstud tasu ning mõista see summa Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks välja. Ülejäänud menetluskulu jätta Mart Stukolkini enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus.
6. Kriminaalasjas esitatud süüdistuse järgi panid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin ühiselt ja kooskõlastatatult toime KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuses toodud teokirjeldus on kokkuvõtlikult järgmine 1.1 Eesti Vabariigis asutatud ja
7. novembril
8. a registreeritud äriühing Kihonzi Buzhaga OÜ (kuni
9. aprillini
10. a ärinimega Garantex Europe OÜ) osutas RahaPTS § 70 lg 1 p 4 alusel virtuaalvääringu tegevusluba nõudnud virtuaalvääringu teenuseid kodulehe http://garantex.io kaudu. Äriühingu klientidel oli võimalik kasutada virtuaalvääringu rahakotiteenust, vahetada virtuaalvääringuid fiat-raha vastu ja vastupidi jpm. 1.2 Vaatamata sellele, et äriühingule Eesti Vabariigis väljastatud virtuaalvääringu tegevusluba lõppes
11. veebruaril
12. a ning Kihonzi Buzhaga OÜ ei võinud pärast tegevusloa lõppemist MsüS § 16 lg 2 kohaselt enam alates
13. veebruarist
14. a neid teenuseid osutada, jätkas äriühing oma kodulehe vahendusel virtuaalvääringu teenuste pakkumist. 1.3 Kihonzi Buzhaga OÜ juhatuse liikmed olid ajavahemikul
15. juunist
16. a kuni
17. aprillini
18. a Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin. Järelikult osutas Kihonzi Buzhaga OÜ tegevusloata virtuaalvääringu teenuseid Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart 2 Stukolkini juhatuse liikmeks oleku ajal ca kahe kuu vältel, perioodil
19. veebruar
20. a kuni
21. aprill
22. a. Selle aja jooksul kandsid kasutajad platvormile erinevaid virtuaalvääringuid kokku enam kui 1,254 miljardi USD väärtuses ning platvormilt kanti välja erinevaid virtuaalvääringuid kokku enam kui 1,256 miljardi USD väärtuses. 1.4 Pärast tegevusloa lõppemist
23. veebruar
24. a ning kuni juhatuse liikme volituste lõppemiseni
25. aprillil
26. a oleksid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin pidanud võtma tarvitusele meetmeid kas virtuaalvääringu teenuste pakkumise ajutiseks peatamiseks ja uue tegevusloa saamiseks või virtuaalvääringu teenuste pakkumise lõpetamiseks ja kodulehe http://garantex.io sulgemiseks. Selle asemel esitasid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin Rahapesu Andmebüroole (RAB) kliendisuhete lõpetamise kohta teadlikult valeandmeid ja piirdusid kodulehele http://garantex.io VPN-i abil hõlpsasti välditava geoblokeeringu seadmisega selleks, et Eestis ei oleks leht enam nähtav ning kodulehel kuvatavate andmete muutmisega nii, et seal poleks teenusepakkuja enam seostatav Eesti Vabariigiga. Maakohtu otsus.
27. Harju Maakohus tunnistas
28. detsembri
29. a otsusega: 2.1 Georgi-Peeter Stukolkini süüdi KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 4815 eurot ehk 225 päevamäära arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 21,40 eurot. Mõistetud karistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust, mis teisendati rahalise karistuse 6-ks päevamääraks ja Georgi-Peeter Stukolkinile mõistetud lõplik rahaline karistus on 4686,60 eurot ehk 219 päevamäära. See karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi täitmisele pööramata, kui Georgi-Peeter Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kooskõlas KarS § 78 p 1 hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest; 2.2 Mart Stukolkini süüdi KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 13 882,50 eurot ehk 225 päevamäära arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 61,70 eurot. Mõistetud karistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust, mis teisendati rahalise karistuse 6-ks päevamääraks ja Mart Stukolkinile mõistetud lõplik rahaline karistus on 13 512,30 eurot ehk 219 päevamäära. See karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi täitmisele pööramata, kui Mart Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kooskõlas KarS § 78 p 1 hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
30. Oma otsustust, eeskätt süüdistatavatele mõistetud karistusi põhjendas maakohus kokkuvõtlikult nii.
31. Kriminaalasjas on tõendatud järgmised faktid: - Kihonzi Buzhaga OÜ asutati ja registreeriti Eesti Vabariigis, osaühingu tegevuskoht on olnud järjepidevalt Eesti Vabariik ning äriühing allub Eesti seadustele; 3 - veebilehel https://garantex.io asuv kauplemisplatvorm ja kaubamärk Garantex on olnud Kihonzi Buzhaga OÜ-ga (endise ärinimega Garantex Europe OÜ) seotud alates osaühingu asutamisest
32. novembril
33. a; - veebilehel https://garantex.io asuval platvormil kaubeldi virtuaalvääringutega ning osaühingule Kihonzi Buzhaga OÜ olid selleks RAB-i poolt väljastatud virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks tegevusload kehtivusega
34. detsember
35. a kuni
36. november 2020.a ja
37. november
38. a kuni
39. veebruar
40. a. Alates
41. veebruarist
42. a osaühingul virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks nõutavat tegevusluba enam ei olnud; - pärast seda, kui Kihonzi Buzhaga OÜ loobus tegevusloast virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks uut tegevusluba taotlemata, jätkasid kasutajad https://garantex.io asuval platvormil virtuaalvääringutega tehingute tegemist sama moodi nagu varem. Süüdistuses näidatud ajavahemikul ehk alates
43. veebruarist
44. a kuni
45. aprillini
46. a tegid kasutajad platvormi kaudu erinevate virtuaalvääringutega sissetulevaid tehinguid kokku üle 1,2 miljardi USD. Väljuvaid tehinguid tehti samas mahus; - süüdistatavad Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin olid Kihonzi Buzhaga OÜ juhatuse liikmed alates
47. juunist
48. a kuni
49. aprillini
50. a; - süüdistatavad ei olnud äriühingu juhatusse määratud pelgalt kohatäiteks, sest nad täitsid oma ametis oleku ajal piisavalt aktiivselt tavapäraseid juhatuse liikme kohustusi ja said selle eest ka tasu, sh süüdistuses näidatud ajavahemikul kahe peale kokku vähemalt 14 000 eurot; - pärast
51. veebruari
52. a, kui Kihonzi Buzhaga OÜ-le väljastatud virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks vajalik tegevusluba lõppes, palusid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin teha veebilehel https://garantex.io muudatused, et veebilehte ei oleks võimalik enam seostada süüdistatavatega ja Eesti äriühinguga. Lisaks esitas Kihonzi Buzhaga OÜ RAB-ile oma tegevuse kohta väiteid, mis ei olnud õiged. 4.1 Tuvastatud asjaolude põhjal võib teha järelduse, et süüdistatavad Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin teadsid, et äriühinguga seotud platvormil jätkatakse vaatamata tegevusloa kehtivuse lõppemisele tehingute tegemist ning nad aktsepteerisid seda.
53. Süüdistatavate Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart Stukolkini tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi järgmistel põhjustel. 5.1 KarS § 372 lg 2 p 3 objektiivne koosseis hõlmab mh majandustegevust nõutava tegevusloata finantsteenusega seotud tegevusalal. Arvestades nii süüdistuses kajastatud perioodil kehtinud kui ka hetkel kehtiva RahaPTS §-des 70 lg 1 p 4 ja 72 lg 1 p 4; KAS §-s 6 lg 1 p 15, alates
54. juulist
55. a KAS §-s 6 lg 1 p 14 2 ja hetkel kehtivat RahaPTS § 2 lg 5 ning nn MICA määruses sätestatut, on need tingimused Kihonzi Buzhaga OÜ puhul täidetud. Kihonzi Buzhaga OÜ-l ja äriühinguga seotud veebilehel https://garantex.io asunud kauplemisplatvormil oli kehtivas kohtupraktikas (RKHKo 3-3-1-75-15 p 14) omaksvõetud arusaama järgides piisav seos Eestiga ning süüdistuses näidatud teo toimepanemise koht on Eesti Vabariik (vt ka RKKKo 1-21-3514 p 16). 4 5.2 Kuna Kihonzi Buzhaga OÜ-l pidi olema virtuaalvääringu teenuse osutamiseks RAB-i poolt väljastatud tegevusluba selleks, et jätkata ajavahemikul
56. veebruar
57. a kuni
58. aprill
59. a virtuaalvääringu teenuse osutamist veebilehel https://garantex.io asunud kauplemisplatvormil, kuid seda ei olnud, siis järelikult jätkati virtuaalvääringu teenuse osutamist ehk majandustegevust finantsteeenusega seotud tegevusalal Eestis ilma loata. 5.3 Kuigi süüdistus heidab äriühingu juhatuse liikmeks olnud Georgi-Peeter Stukolkinile ja Mart Stukolkinile ette kaastäideviimist, vastab süüdistatavate teopanus kaasaaitamisele KarS § 22 lg 3 mõttes. Selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et süüdistatavad valitsesid neile etteheidetavat tegu ehk virtuaalvääringu teenuse osutamisega jätkamist etteheidetaval perioodil kauplemisplatvormil https://garantex.io (nt tegid ise vahetult klientidega tehinguid või andsid tehinguteks korraldusi vms) asjas pole. Sel põhjusel vastutavad mõlemad süüdistatavad osavõtjatena, mitte täideviijatena. 5.4 Kihonz Buzhaga OÜ pakkus virtuaalvääringutega seotud teenuseid klientidele, kellest väga suur osa pärines Vene Föderatsioonist ning mujalt maailmas. Äriühingu valitud ärimudeliga kaasnes tavapärasest suurem rahapesurisk ning kehtiva kohtupraktika (RKKKo 120-3487) järgi on sellisel juhul juhatusel kohustus äriühingust lähtuv rahapesu oht minimeerida ehk tegutseda valvegarandina. Äriühingu juhatuse liikmeteks olnud süüdistatavad toetasid virtuaalvääringu teenuse pakkumist oma tegevusetusega, sest nad ei takistanud aktiivselt ja sisuliselt äriühingu lubamatut majandustegevust. Tuvastatud asjaolud, eeskätt nii Georgi-Peeter Stukolkini kui ka Mart Stukolkini varasem taust, ei võimalda väita sedagi, et süüdistatavad ei mõistnud, milliseid kohustusi neilt kui Kihonzi Buzhaga OÜ juhatuse liikmetelt oodati.
60. Süüdistatavatele mõistetud karistusi põhjendas maakohus nii. 6.1 KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest võib karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni 3 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega rahaline karistus 250 päevamäära või 1 aasta 6 kuud vangistust. 6.2 Georgi-Peeter Stukolkinil ei ole kehtivaid karistusi, teda on
61. aastal karistatud liikluskuriteo eest. Georgi-Peeter Stukolkini süüd vähendavad järgmised asjaolud: süüdistatav pani kuriteo toime kaasaaitamisega ja tegevusetusega, isik aitas uurimisele aktiivselt kaasa. Kohane karistus on seega alla keskmise sanktsioonimäära jääv rahaline karistus 225 päevamäära,

§ 68lg 1 alusel maha arvata eelvangistus 2 päeva ehk 6 päevamäära.

Süüdistataval tuleb seega kanda rahaline karistus 219 päevamäära. Arvestades, et Georgi-Peeter Stukolkini sissetuleku põhjal kujuneb päevamäära suuruseks 21,40 eurot, tuleb süüdistataval seega kanda rahaline karistus 4686,60 eurot. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades võib karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui Georgi-Peeter Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.3 Mart Stukolkinit pole varem kriminaalkorras karistatud, teda ei ole karistusregistrisse kantudki. Mart Stukolkini süüd vähendavad järgmised asjaolud: süüdistatav pani kuriteo toime kaasaaitamisega ja tegevusetusega, isik aitas uurimisele aktiivselt kaasa. Kohane karistus on seega alla keskmise sanktsioonimäära jääv rahaline karistus 225 päevamäära,

§ 68lg 1 alusel maha arvata eelvangistus 2 päeva ehk 6 päevamäära.

5 Süüdistataval tuleb seega kanda rahaline karistus 219 päevamäära. Arvestades, et Mart Stukolkini sissetuleku põhjal kujuneb päevamäära suuruseks 61,70 eurot, tuleb süüdistataval seega kanda rahaline karistus 13 512,30 eurot. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades võib karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui Mart Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.4 Süüdistatavatele mõistetavate karistuste täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist toetas ka prokurör. Riigiprokuratuuri apellatsioon.

1. Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur. Prokurör taotleb tühistada Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus osaliselt, süüdistatavatele mõistetud karistuste osas, teha tühistatud osas uus otsus, millega: - mõista Georgi-Peeter Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, arvata sellest KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust ning jätta kandmisele kuuluv 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; - mõista Mart Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, arvata sellest KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust ning jätta kandmisele kuuluv 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7.1 Prokurör ei taotle apellatsiooni läbivaatamist kirjalikus menetluses ning palub kõik menetluskulud jätta süüdistatavate kanda. Apellatsiooni argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 7.2 Süüdistatavatele maakohtu otsusega mõistetud tingimisi rahaline karistus ei täida eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mõistetud karistus võib anda nii süüdistatavatele kui ka laiemale üldsusele signaali, et kuritegevus tasub ära. 7.3 Maakohus ei arvestanud teosüü suuruse määratlemisel seda, et Kihonzi Buzhaga OÜ (endise ärinimega Garantex Europe OÜ) oli toona maailmas üks suuremaid virtuaalteenuste pakkujaid. Kõigest ühe aasta vältel pärast tegevusloa saamist tegid osaühingu kliendid ca miljon tehingut enam kui 5 miljardi euro ulatuses ning süüdistuses näidatud perioodil tehti Garantex.io plokiahela klastris vähem kui kahe kuu jooksul tehinguid kokku enam kui 1,2 miljardi euro väärtuses. Selline käibemaht mõjutab ükskõik millise riigi majanduse vereringet ning suurendab märkimisväärselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. See on ka üks põhjustest, miks virtuaalvääringute teenusepakkujate tegevust reguleeritakse ning miks Kihonzi Buzhaga OÜ (endise ärinimega Garantex Europe OÜ) vajas tegevuse jätkamiseks tegevusluba. See on ka ühtlasi põhjus, miks pidanuks süüdistatavad juhatuse liikme kohustusi 6 hoolikamalt täitma ning see on ka põhjus, miks pole alust rääkida Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart Stukolkini väikesest teosüüst. 7.4 Maakohtul on õigus, et süüdistatavate karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes see, et mõlemad andsid kahtlustatavatena kinnipidamise järgselt toimunud läbiotsimistel menetlejale vabatahtlikult välja otsitavad esemed ning juurdepääsu nende valdusest leitud andmekandjatele ja sidevahenditele. Maakohus on korrektselt märkinud, et nii Georgi-Peeter Stukolkin kui ka Mart Stukolkin on varem kriminaalkorras karistamata ja seda tuleb eripreventiivsete kaalutluste juures arvestada. 7.5 Maakohtul ei ole õigus, et tingimisi rahaline karistus täidab mõlema süüdistatava puhul karistuse eesmärgid. Süüdistatavatele mõistetava karistuse liigi ja määra puhul tuleb arvestada neile etteheidetavat tegu ja seda, et nad teenisid kuritegude toimepanemisest tulu. Maakohus tuvastas, et süüdistatavad said ajavahemikul
4. veebruar
5. a –
6. aprill
7. a kahe peale kokku juhatuse liikme tasu üle 14 000 euro, pidades siin silmas ka maakohtu viiteid tõenditele, mis kinnitavad, et teenistus võis olla tegelikult suuremgi. Süüdistatavate tulule vastandub neile kahe peale kokku mõistetud rahaline karistus 18 198,80 eurot. Üldistatult on saldo negatiivne veidi enam kui 4000 euro ulatuses ning tegelikult pole põhjust sellestki rääkida, kuna rahaline karistus jäi tingimisi kohaldamata. 7.6 Süüdistatavate teosüüle vastab sanktsiooni keskmisesse määra jääv vangistus 1 aasta 6 kuud, millest tuleb maha arvata eelvangistus. Kandmisele kuuluva vangistuse võib jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseaja jooksul. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus.
8. Ringkonnakohus tegi prokuratuuri apellatsiooni teistele apellatsioonimenetluse pooltele nähtavaks, suulist menetlust KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtult ei taotletud.
9. Prokuröri apellatsioonile vastasid mõlema süüdistatava kaitsjad. Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile.
10. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu mõistetud karistus arvestab varem karistamata Georgi-Peeter Stukolkini teopanust, karistust kergendavaid asjaolu ning sedagi, et ka läbi süüdistatava süüdi tunnistamisega anti üldsusele märku, et isegi väikseim võimalik panus ebaseaduslikku majandustegevusse tähendab kriminaalkorras süüdimõistmist. Prokuratuuri arvutuskäik, mille kohaselt said süüdistatavad süüdistusega hõlmatud perioodil juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu vähemalt 14 000 eurot, on põhjendamatu. Süüdistatavatele ei makstud raha kuritegude toimepanemise eest. Samuti jääb arusaamatuks prokuröri arusaam, nagu saadaks tingimisi vangistuse mõistmine ühiskonnale jõulisema sõnumi kui tingimisi rahaline karistus. 10.1 Ülaltoodut silmas pidades on Georgi-Peeter Stukolkinile maakohtu mõistetud ja alla sanktsiooni keskmäära jääv rahaline karistus kohane. Mis puudutab karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, siis siin on maakohus välja toonud, et seda toetas ka prokurör. Mart Stukolkini kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile. 7
11. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Varem kriminaalkorras karistamata Mart Stukolkini kriminaalkorras karistamine on täitnud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine toob kaasa arvukalt piiranguid inimese põhivabadusele. 11.1 Prokuratuur ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust varem kriminaalkorras karistamata Mart Stukolkini teopanuse osas ning seda, et etteheidetava kuriteo pani süüdistatav toime tegevusetusega. Sellisele kirjeldusele vastava inimese karistamine vangistusega ei ole seaduslik. Maakohtu poolt kohaldatust rangema karistuse mõistmise vastu räägib seegi, et Mart Stukolkin ei saanud kuriteo toimepanemisest varalist kasu. 11.2 Prokuröri väide, et Kihonzi Buzhaga OÜ oli suur virtuaalteenuste pakkuja, on eksitav. Maakohus on küll otsuses välja toonud tehingute mahu, kuid sellega pole põhjust nõustuda. Mart Stukolkin ei otsustanud veebilehe lahti hoidmise või kauplemisplatvormil toimuva üle. Äriühingu majandustegevust suunati ja kontrolliti Vene Föderatsioonist. Juhatuse liikme tasu, mida prokurör rõhutab, maksti Mart Stukolkinile seadusliku käitumise eest. Pealegi ületab süüdistatavale mõistetud rahaline karistus saadud tasu ning tegelikult pole maakohus tuvastanudki, et juhatuse liikme tasul oli üldse mingi seos Mart Stukolkinile etteheidetava kuriteoga. Prokurör ei arvesta Mart Stukolkini käitumisega kriminaalmenetluse ajal – süüdistatav andis välja salasõnad, osutas läbiotsimistel kaasabi ja andis korduvalt ütlusi selleks, et oleks võimalik tuvastada need, kes tegelikult kauplemisplatvormi Garantex.io kontrollisid. 11.3 Üldpreventiivsed eesmärgid on Mart Stukolkini kriminaalkorras karistamisega täidetud. Üldsusele on saadetud signaal, et ka vähimas vormis kuriteole piisavalt aktiivselt reageerimata jätmisel on inimene kurjategija ja peab kandma kurjategija klassifikatsiooni ning karistust. 11.4 Prokuratuuri apellatsioonist ei nähtu, miks peaks saadaks tingimisi vangistuse mõistmine andma ühiskonnale jõulisema sõnumi kui tingimisi rahaline karistus. Maakohtu mõistetud karistus toob kaasa otsese negatiivse rahalise tagajärje, mida tingimisi vangistus otseselt kaasa ei too.
12. Lisaks ülaltoodule tuleb prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: - süüdistatavad tuleks õigeks mõista, sest kriminaalasjas on tõendamata Kihonzi Buzhaga OÜ osalemine majandustegevuses, selle tegevuse kontrollimine süüdistatavate poolt jne. Asjaolu, et garantex.oi igapäevase majandustegevuse koht oli Venemaal, mitte Eestis ning siin puudus äriühingul igasugune majandustegevus, tuleks arvestada Mart Stukolkinile karistuse mõistmisel. - Mart Stukolkin ei saanud aru teo keelatusest; - maakohus tunnistas prokuröri tõendid usaldusväärseks, kuid ei põhjendanud oma seisukohta piisavalt; - karistuse mõistmist takistab see, et teokoosseisu subjektiivne külg pole täidetud. Ringkonnakohtu seisukoht. 8
13. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada. Oma seisukohta põhjendab kolleegium nii.
14. Enne asja sisulist lahendamist ei saa märkimata jätta, et valdav osa Mart Stukolkini kaitsja vastuväidetest tuleb jätta tähelepanuta. 14.1 Käsilolevas kriminaalasjas soovisid maakohtu otsust vaidlustada kõik kohtumenetluse pooled. Paraku jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad apellatsioonide esitamisega hiljaks ning taotlused kaebetähtaja ennistamiseks edutuks. Läbi vaatamata jäetud apellatsioonides taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeks mõistmist paljuski põhjustel, mis on kokkuvõtlikult ära toodud Mart Stukolkini kaitsja
15. märtsi
16. a vastuse p-des 2.9-2.
17. 14.2 Prokuröri apellatsioonile vastates üritab Mart Stukolkini kaitsja uuesti tõsta kohtu lauale argumente, mis kaebetähtaja järgimata jätmise tõttu tagasi lükati. Kuivõrd ringkonnakohus menetleb ainult prokuröri apellatsiooni ja selles ei taotleta maakohtu otsuse revideerimist osas, mis puudutab Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart Stukolkini süüküsimust, püüdleb Mart Stukolkini kaitsja asjatult selle poole, et kolleegium ei piirduks süüdistatavatele mõistetud karistuste hindamisega ning annaks prokuratuuri kaebust lahendades vastuse ka vaidlustatud otsuse seaduslikkusele ja põhjendatusele. Viimast ringkonnakohus süüdistatavate ja nende kaitsjate apellatsioonide puudumise tõttu teha ei või. 14.3 Eeltoodu tõttu arvestab ringkonnakohus ainult neid väiteid, mis on toodud kaitsja vastuse p-des 2.1-2.
19. Sissejuhatavalt nendib kolleegium, et apellatsiooni lahendades pole võimalik arvestada Mart Stukolkini kaitsja argumendiga, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine toob kaasa arvukalt piiranguid inimese põhivabadusele. Kaitsja pole ära näidanud millistele Mart Stukolkini põhivabadusele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid arvukaid piiranguid ja sel põhjusel jääb argument õõnsaks. Samuti ei ole mitte kuidagi võimalik nõustuda süüdistatavate kaitsjatega, et süüdistatavate leebe kohtlemine on õigustatud juba ainuüksi seeläbi, et nende süüdi tunnistamisega antakse mõista, et vähimgi võimalik panus ebaseaduslikku majandustegevusse tähendab kriminaalkorras süüdi mõistmist. Kolleegiumi hinnangul eiravad kaitsjad järjekindlalt tõsiasja, et süüdistatavad olid Kihonzi Buzhaga OÜ juhatuse liikmed ning maakohus asus pärast tõendite hindamist seisukohale, et kaitseversioon n-ö kohatäiteks olemise kohta ei ole õige. Kuivõrd inimkäte läbi loodud äriühingule pole looduse poolt tahet antud, siis kujundavad seda juriidilise isiku organid (vt siinkohal ka TsÜS § 31 lg 5). Toodut silmas pidades tuleb tõdeda, et: - - - maakohus tuvastas, et äriühing loobus RAB väljastatud tegevusloast, kuid võimaldas vaatamata sellele oma klientidel virtuaalvääringute kauplemisplatvormil edasi kaubelda. Kõike seda süüdistatavad teadsid ja aktsepteerisid; maakohus tuvastas, et süüdistatavad ei astunud ühtegi sisulist ja tõsiseltvõetavat sammu, et äriühinguga seotud platvormil kauplemine lõpetada kuni uue tegevusloa saamiseni. Need üksikud meetmed, mis tarvitusele võeti, olid suunatud üksnes äriühingu distantseerimisele Eesti Vabariigist ja süüdistatavatest endist. Lisaks esitati RAB-ile äriühingu tegevuse kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid; maakohus tuvastas, et pärast tegevusloa kehtivuse lõppu kehtisid süüdistatavate volitused äriühingu juhatuse liikmetena veel 2 kuud. Selle aja vältel tehti platvormil tehinguid suurusjärgus 1,2 miljardit USD-i. 9 Kui siia lisada, et maakohus tõi välja ainult ühe karistust kergendava asjaolu 1 ning seegi, et kumbki süüdistatav oma tegu ei tunnistanud ega kahetsenud, jääb kolleegiumile sügavalt arusaamatuks kaitsjate mõttekäik justkui oleks karistuse eesmärgid ainuüksi süüdistatavate teo taunimise ehk nende süüdi tunnistamise läbi täidetud. See ei ole nii. Sarnaselt prokuröriga peab kolleegium kohaseks karistuseks sanktsiooni keskmäära jäävat vangistust.
20. Kehtiva kohtupraktika järgi pole kergekäeline sekkumine maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määra valikusse põhjendatud ning seda võib teha üksnes juhul, kui edasikaebemenetluses tuvastatakse selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (nt RKKKo nr 1-19-4150 p 27). Käsiloleval juhul on prokuröril õigus, et süü suuruse hindamisel oleks maakohus pidanud arvestama ka käsiloleva kaasuse tehioludega.
21. Süüdistatavale karistust mõistes tuleb kohtul KarS § 56 lg 1 kohaselt esmalt hinnata süü suurust. Seda tehes tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule (RKKKo 1-22-227). Süü suurust määratledes arvestas maakohus seda, et nii Mart Stukolkin kui ka Georgi-Peeter Stukolkin panid kuriteo toime kaasaaitamisega ning tegevusetusega. Neid tegureid pidas kohus süüdistatavate süüd vähendavaks. 17.1 Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et täideviija süü tuleb üldjuhul lugeda suuremaks. Erinevalt osavõtjast kontrollib täideviija vahetult situatsiooni ja temast (s.o tema tahtest ja selle põhjal rakendatud käitumisaktidest) sõltub näiteks potentsiaalse tagajärje peale mõeldes reeglina märksa rohkem kui osavõtjast. Kuriteost osavõtja süü on eelduslikult veidi väiksem näiteks siis, kui osavõtutegu piirdub täideviija abistamisega. Samas ei ole toodu absoluutne reegel, sest kõikidel juhtudel ei tarvitse osavõtja süü suurus olla täideviija omast väiksem. Nii näiteks pole põhjust rääkida kuriteost osavõtja väiksemast süüst, kui täisealine inimene kihutab alaealist kuritegu toime panema või maksab kellelegi raha talle ebameeldiva inimese likvideerimise eest. Kolleegiumi hinnangul illustreerib eeltoodu ehk selgepiiriliste reeglite puudumine ilmekalt seda, et süü suurust määratledes ei ole tegelikult võimalik piirduda tähelepanekuga, et süüdistatav pani teo kuriteo toime kaasaaitamisega. Antud juhul ei saa süüdistatavate süüd väidetavalt vähendava osavõtuteo puhul mitte kuidagi mööda vaadata asjaolust, et äriühing ei tegelenud ise virtuaalvääringutega kauplemisega, vaid pakkus veebilehel asunud platvormi kaudu virtuaalvääringutega kauplemise teenust. Sarnase ärimudeli puhul sõltub sellest, kas üldse ja kui, siis kui aktiivselt kliendid kauplemisplatvormil tehinguid teevad, teenustasude maht, mis omakorda mõistetavalt mõjutab majandustulemusi. Antud juhul oli huvi hoida kauplemisplatvorm iga hinna eest töös tingitud tõenäoliselt sellestki, et aktiivselt virtuaalvääringutega kauplevad kliendid ei pane platvormist tingitud tõrgete tõttu oma tehinguid pausile. Sellisel juhul vahetatakse lihtsalt teenusepakkujat, mis tähendab, et platvorm jääb klientideta ning platvormiga seotud äriühing(ud) tulust ilma. Maakohus tuvastaski, et süüdistatavad ei astunud ühtegi sisulist sammu selleks, et pärast tegevusloa lõppu platvormil virtuaalvääringutega kauplemine ei katkeks. Eeltoodu tõttu ei vähenda käsilolevas asjas tegelikult süü suurust see, kas süüdistatavad tegutsesid täideviijana ise klientidega tehinguid tehes või vahetult tehinguteks korraldusi andes (vt maakohtu otsuse p 71) või mitte. Kihonzi Buzhaga OÜ valitud ärimudelit 1 Siinkohal on vale Mart Stukolkini kaitsja väide, et prokurör ei arvestanud rangemat karistust taotledes sellega, et süüdistatav(ad) aitasid kuriteo avastamisele aktiivselt kaasa – vastupidi, prokurör on apellatsioonis süüdistatavate abil peatunud ning peab jätkuvalt seda karistust kergendavaks asjaoluks. 10 silmas pidades on tegelikult märksa olulisem see, et äriühinguga seotud platvormil võimaldati virtuaalvääringute tehingute tegemist ka pärast tegevusloa lõppemist. Toodu valguses ei ole maakohtu tuvastatud osavõtutegu väikese kaaluga. 17.2 Mis puudutab teo toimepanemist tegevusetusega, siis ka siin ei ole sarnaselt käsiloleva otsuse p-s 16.1 kajastatuga võimalik kategooriliselt väita, et tegevusetus on automaatselt süü suurust vähendavaks teguriks. Kahtlemata on see, kui keegi püüdleb aktiivselt millegi halva või taunitava poole, juba välisel vaatlusel raskem. Samas ei ole põhjust rääkida tegevusetusest kui süüd vähendavast asjaolust siis, kui keegi ei tee teadlikult ja tahtlikult midagi, milleks ta tegelikult on kohustatud. Asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmeteks olnud süüdistatavad teadsid, et äriühinguga seotud platvormil jätkatakse vaatamata tegevusloa kehtivuse lõppemisele tehingute tegemist täpselt sama moodi nagu varemgi, tegevusloa kehtivuse ajal, maakohus ometigi tuvastas. Kohus tõi välja sellegi, et Mart Stukolkinil ja Georgi-Peeter Stukolkinil ei olnud ette näidata mitte midagi, mis kinnitanuks, et nad vähemalt üritasid teha midagi tõsiseltvõetavat selleks, et kauplemine peatada. Ringkonnakohus ei saa täiendavalt märkimata jätta seda, et peaks juhatuse liige avastama või suisa teadma, et tema tahe pole äriühingu tegevuse suunamisel määrav, tuleks esimesel võimalusel astuda tõsiseltvõetavaid samme juhatusest lahkumiseks, mitte jätkata kuudes mõõdetava aja vältel juhatuse liikmeks olemist ja selle eest tasu ja hüvede vastu võtmist. 17.3 Prokuröril on õigus, et maakohtu kõige olulisem viga on kuriteo asjaolude kõrvale jätmine olukorras, kus kohus tuvastas, et süüdistuses näidatud ajavahemikul tehti Kihonzi Buhzaga OÜ-ga seotud veebilehel asunud kauplemisplatvormil tehinguid kokku ca 1,2 miljardi USD eest. Ringkonnakohus nendib, et KarS § 372 lg 2 p 3 loetleb need valdkonnad, kus tegevusloa puudumisega võivad kaasneda negatiivsed mõjud näiteks inimeste elule ja tervisele, varale vms. Süü suuruse määratlemisel pole võimalik mööda vaadata sellest, mis oli tegevusloa eesmärk, mida ja kui kaua ohustati jpm. Siin on prokurör õigesti välja toonud asjaolu, et väga suure rahapesuriskiga valdkonnas majandustegevust viljelenud äriühingu kauplemisplatvormil tehtud tehingute koguväärtus jäi süüdistuses näidatud ajavahemikul ehk pelgalt 2 kuu pikkuse tegevusloata tegutsemisperioodi ajal suurusjärku 1,2 miljardit USD-i, mis mõjutaks väga paljude riikide majandust. Väita, et juhatuse liikmeteks olnud süüdistatavad ei olnud kursis äriühingu tavapäraste käibemahtudega ning valdkonnapõhiste riskidega (just sel põhjusel RAB väljastatud tegevusloast ju loobutigi) võimalik ei ole.
22. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium, et prokuröri järeldus süü suuruse kohta on korrektne: süüdistatavate süü on tegelikult üle keskmise ning karistust kergendava asjaolu valguses võib seda pidada keskmiseks. Sarnaselt maakohtu ja prokuröriga ei näe kolleegium asjaolusid, mis tingiks süüdistatavate süü suuruse diferentseerimist.
23. KarS § 372 lg 2 p 3 sanktsioon võimaldab kohtul valida kahe karistusliigi vahel. Maakohus mõistis süüdistatavatele kergemaliigilised ehk rahalised karistused. Vastab tõele, et juhul, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RKKKo 3-1-1-24-07 p 8). Maakohus tuvastas, et Mart Stukolkin on varem kriminaalkorras karistamata ning Georgi-Peeter Stukolkinil on küll aegunud karistus, kuid seda pole põhjust arvestada, sest see on mõistetud
24. aastal ning liiklussüüteo eest. Seega on maakohus tõenäoliselt lähtunud eeldusest, et enne kuriteo toimepanemist õiguskuulekalt käitunud inimeste puhul ei 11 ole alust öelda, et rahaline karistus on end ammendanud. Iseenesest on see mõttekäik süüdistatavate ankeetandmete valguses formaalselt õige, kuid ringkonnakohus on seisukohal, et prokurör on apellatsioonis adekvaatselt põhjendanud seda, miks on praegusel juhul alust rääkida rahalise karistuse selgest ebapiisavusest. Niisiis räägivad ringkonnakohtu arvates vangistuse poolt järgmised asjaolud. 19.1 Süüdlasele kuriteo eest mõistetav karistus peaks eelduslikult olema mh selline, mis kujundab positiivses võtmes tema tulevikukäitumist. Varem karistamata inimese puhul võib küll loota seda, et tegu oli juhusüüteoga ning enne kuriteo toimepanemist korrektselt käitunud inimene enam ei väärata. Ka on varem karistamata inimese karistustundlikkus ilmselt veidi madalam, kui korduvkurjategijal ning siin ei tarvitse olla vale kaitsjate seisukoht, et teatud juhtudel võib ainuüksi kriminaalmenetluse läbiviimine mõjuda inimese jaoks distsiplineerivalt. Käsiloleval juhul võiks eeltoodut arvestada ka Mart Stukolkini ja GeorgiPeeter Stukolkini puhul, kuid siin on lisaks süü suurusele veel üks probleem. Süüdistatavad ei tunnista oma tegu ega kahetse. Seda ei peagi mitte keegi tegema, kuid paraku annab süüdistatavate positsioon signaali selle kohta, et nad tegelikult ei mõista või ei teadvusta, et nad tegid midagi valesti. Olukorras, kus inimene mitte midagi taunimisväärset oma teos ei näe, ei pruukinud tema jaoks juba kriminaalmenetluse toimetamine olla legitiimne, sest see, mida ta tegi, ei ole tema vaates kuritegu. Kui siia lisada karistus, mis ei tähenda reaalselt tajutavaid kitsendusi, on raske väita, et kergemaliigiline karistus täidab oma eesmärgi ja tagab inimese edaspidise õiguskuulekuse.
25. Edasi märgib kolleegium karistuse mõjususe kohta veel seda, et kuigi kaitsjad eiravad maakohtu tuvastatud fakte, on kohus tõenditele viidates öelnud, et Mart Stukolski ja GeorgiPeeter Stukolski said süüdistuses näidatud kahekuulise perioodi jooksul kahe peale kokku juhatuse liikme tasu vähemalt 14 000 eurot (vt maakohtu otsuse p 50). Pärast Kihonzi Buzhaga OÜ juhatusest lahkumist on mõlemad süüdistatavad asunud uutele ametikohtadele. Kuigi asjas esitatud tõendid võimaldavad teha järeldusi ainult selle kohta, kui suurt tulu teenisid mõlemad enne kriminaalmenetluse alustamist, saab inimese minevikusissetulekute põhjal tegelikult prognoosida ka seda, millisesse suurusjärku võiks jääda tema oskustele ja kogemustele vastav sissetulek. Toodu tõttu on tegelikult kohane prokuröri võrdlus juhatuse liikme tasu vs rahaliste karistuste summade suuruse kohta. Lihtsustatult on kriminaalasjas kogutud andmete ja tuvastatud faktide valguses keeruline väita, et süüdistatavatele mõistetud rahaliste karistustega kaasnevad nende jaoks selgelt tajutavad, olulised kitsendused. Kirjeldatud olukorras on põhjust olla ettevaatlik öeldes, et selline karistus täidab oma eesmärgi. Seda enam siis, kui inimene üldse ei tunnistagi, et ta pani toime kuriteo.
26. Kokkuvõtlikult on kolleegiumil põhjust nõustuda prokuröriga, et käsiloleval juhul tuleb nii Mart Stukolkinit kui ka Georgi-Peeter Stukolkinit karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras.
27. Kehtiva kohtupraktika valguses (viimati RKKKo 1-23-52 p-d 22-24) tuleb kohtul jälgitavalt põhjendada, millised kuriteo toimepanemist ja/või süüdlase isikut iseloomustavad eripärad tingivad karistuse individualiseerimise sellisel viisil. Kuigi prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate karistamist vangistusega, on prokurör seda meelt, et vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Karistuse liiki kõrvale jättes oli samal seisukohal ka maakohtunik, kes põhjendab Mart Stukolkini ja Georgi-Peeter Stukolkini karistusest vabastamist eripreventiivsete kaalutlustega viitega asjaolule, et süüdistatavad on 12 kriminaalkorras karistamata. Isegi kui eeltoodust ei piisa, ei või ringkonnakohus sekkuda otsustusse jätta karistused tingimisi kohaldamata. Prokurör šoki- või reaalse vangistuse kohaldamist vajalikuks ei pea ning siin prokuröri taotlusest mööda minna ringkonnakohus ei või. Katseaja pikkuse osas on prokuratuur järginud kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, mille kohaselt peab katseaeg mõistetud vangistusest olema pikem. Sel põhjusel ei näe kolleegium vajadust korrigeerida prokuröri taotletud 2 aasta pikkust katseaega.
28. Kõike eeltoodut silmas pidades on prokuratuuril õigus, et maakohus kohaldas Mart Stukolkinile ja Georgi-Peeter Stukolkinile karistusi mõistes ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes. Sel põhjusel tuleb Harju Maakohtu
29. detsembri
30. a otsus kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 4 osaliselt, süüdistatavatele mõistetud karistuste osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse, millega: - - mõistab Mart Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse,

§ 68lg 1 alusel maha arvata 2 päeva eelvangistust. Jätab kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 5 kuud 28 päeva Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; mõistab Georgi-Peeter Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse,

§ 68lg 1 alusel maha arvata 2 päeva eelvangistust. Jätab kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 5 kuud 28 päeva Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada. 24. Nii Mart Stukolkini kaitsja kui ka Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja vastasid prokuröri apellatsioonile ning esitasid ühtlasi taotluse vastuse koostamisega seotud menetluskulude hüvitamiseks. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahendi, kannab kooskõlas KrMS § 185 lg 1 menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 loetakse menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 24.1 Georgi-Peeter Stukolkini valitud kaitsja I.P esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt osutas kaitsja kliendile õigusabiteenust tunnihinnaga 219,60 eurot. Taotluse järgi oli kaitsja ajakulu kokku 7,75 tundi, millest 2 tundi kulus maakohtu otsuse analüüsile, 1 tund prokuratuuri apellatsiooni analüüsile ja kaebusele vastamisele 4,75 tundi. Toodu tõttu taotleb Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja 1701,90 euro hüvitamist. 24.2 Mart Stukolkini valitud kaitsja I.Y esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt osutas kaitsja kliendile õigusabiteenust tunnihinnaga 219,60 eurot. Taotluse järgi oli kaitsja ajakulu selleks, et vastata prokuröri apellatsioonile kokku 9,5 tundi, millest 3 tundi kulus maakohtu otsuse analüüsile, 1,5 tundi prokuratuuri apellatsiooni analüüsile ja kaebusele vastamisele 5 tundi. Prokuröri apellatsioonile vastamisega seotud kulu kokku on seega 2085,90 eurot. 24.3 Ringkonnakohtu hinnangul osutasid mõlemad kaitsjad süüdistatavatele õigusabiteenust tunnihinnaga, mida kohtupraktikas on loetud mõistlikuks. Prokurörile vastamiseks kulunud aega kolleegium mõistlikuks ei pea. Esiteks on maakohtu põhjendid karistust puudutavas osas lakoonilised. Teiseks ei ole prokuratuuri apellatsioon mahukas, selles ei tõstatata keerulisi õiguslikke küsimusi ning sel põhjusel oli võimalik prokuröri argumentidele lühidalt ja 13 konkreetselt vastata. Seda tegelikult kaitsjad tegidki, kui eraldada tekstist need põhjused, miks ei tuleks prokuratuuri apellatsiooni rahuldada. Kokkuvõtlikult võtab kirjeldatud olukorras apellatsioonile vastamine maksimaalselt aega 1,5 tundi ning selles ulatuses tuleb kaitsjate taotlused ka rahuldada. Ülejäänud ajakulu põhjendatud ei ole. 24.4 Eeltoodut silmas pidades rahuldab ringkonnakohus Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja ja Mart Stukolkini kaitsja taotlused menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Eesti Vabariigilt tuleb Georgi-Peeter Stukolkini kasuks välja mõista menetluskulu põhjendatud osas ehk 329,40 eurot ja Mart Stukolkini kasuks välja mõista menetluskulu põhjendatud osas ehk 329,40 eurot. See osa menetluskulust, mida ringkonnakohus põhjendatuks ei pidanud, jääb süüdistatavate endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 14