KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-607 Kohtuas

) § 32 lg-st 5 tuleneb, et kohtutäituril tekib õigus põhitasule üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud. Kohtutäituri seadus ei näe ette võimalust nõuda põhitasu täies ulatuses või vähendatud määras juhul, kui nõuet täitemenetluses üldse ei rahuldata (TlnRnKm 04.07.2022, 2-21-9850, p 14; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). 13.

1. Kohtutäitur on esitanud tõendid, mille kohaselt on täiteasja nr 022/2014/6104 raames õnnestunud sisse nõuda 687,99 eurot ja täiteasja nr 022/2018/2 raames 426,68 eurot. See läheb võlausaldaja nõuete täitmise ulatuse osas kokku ka võlausaldaja esitatud (ja kohtutäituri poolt väljastatud) 06.10.2021 õiendiga. Rohkem tõendeid sundtäitmisele esitatud nõuete sissenõudmise ulatuse kohta esitatud ei ole. Ka vastuväite esitanud võlausaldaja möönab, et osaliselt õnnestus täitedokumente täita, kuid väidab, et põhitasu proportsionaalne osa on pankrotivõlgnikult saadud rahast maha arvestatud enne sissenõudjale väljamakse tegemist. Kohtutäitur sellele vastuväitele vastanud ei ole. 13.
2. Kohtutäituri tasuotsuste, nõudeavalduse ja õiendi vahel esinevad järgmised vastuolud. 13.3.
3. Kohtutäitur on 06.10.2021 väljastanud võlausaldajale õiendi, mille kohaselt on täiteasjas nr 022/2018/2 võlgnevuse jääk 155,80 eurot, mis koosneb sissenõudja nõudest 139,72 eurot ja kohtutäituri tasust 16,08 eurot. Nõudeavalduses (23.03.2023) taotleb kohtutäitur aga 90 euro suuruse tasunõude tunnustamist. Sellest 36 eurot on nõudeavalduse kohaselt täitemenetluse alustamise tasu ning 54 eurot põhitasu arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Tasuotsus on tehtud 23.03.2023 ehk kolm päeva pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. 13.3.
4. Kohtutäitur on 06.10.2021 õiendis kinnitanud, et täiteasjas nr 022/2014/6104 on võlgnevuse jääk 832,07 eurot, mis koosneb sissenõudja nõudest 645,61 eurot ja kohtutäituri tasust 186,46 eurot. Nõudeavalduses taotleb kohtutäitur 124,16 euro suuruse nõude tunnustamist (menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja põhitasu 105 eurot arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt). Ka see tasuotsus on tehtud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. 13.
5. Eeltoodud vastuolud (kohtutäituri tasu suuruse osas) muudavad usutavaks võlausaldaja vastuväite, mille kohaselt on enne võlausaldajale väljamakse tegemist loetud pankrotivõlgnikult laekunud rahaliste vahendite arvel tasutuks proportsionaalne osa kohtutäituri põhitasust. Nii on kohtutäituri enda kinnitusel olnud 06.10.2021 seisuga kohtutäituri tasunõude jääk täiteasjas nr 022/2018/2 väiksem, kui oli sama asja menetluse alustamise tasu. Järelikult pidi olema toimunud laekumine ka kohtutäiturile. Täiteasja nr 022/2014/6104 tasunõude jääk oli kohtutäituri kinnitusel 06.10.2021 seisuga 186,46 eurot, mis on väiksem, kui menetluse alustamise tasu ja põhitasu kokku (
6. a kohtutäituri seaduse redaktsioonis oleks summaks 15,97 + 305 = 320,97 eurot). Ka see on kooskõlas 4 2-23-607 võlausaldaja vastuväitega, mille kohaselt loeti enne väljamakse tegemist tasutuks proportsionaalne osa kohtutäituri põhitasust. 13.
7. Kohtutäituril oli võimalik võlausaldaja vastuväitele vastata ning esitada omapoolne selgitus, tõendid või nõudearvestus. Kohtutäitur ei ole vastu vaielnud võlausaldaja väitele, et enne väljamakse tegemist arvati võlgnikult laekunud rahalistest vahenditest maha proportsionaalne osa täituri tasust. 13.
8. Täitemenetlustes, mille raames laekumisi ei toimunud, ei ole täituril õigus nõuda poolt põhitasu. Põhitasu on tulemuspõhine ning seadus ei näe ette võimalust nõuda põhitasu (ka mitte vähendatud ulatuses), kui nõuet ei õnnestu täita. Kahes täitemenetluses, mille raames on laekumisi toimunud, ei ole kohtutäitur tõendanud, et tal on õigus saada põhitasu nõudeavalduses kajastatud ulatuses. Täitur on arvestanud põhitasu sissenõudmata jäänud summalt, kuid

§ 32

lg 5 kohaselt oleks tal õigus saada põhitasu arvestatuna üksnes sissenõutud summalt. Kuna kohtule ei ole teada, kui palju on täitemenetluste nr 022/2014/6104 ja 022/2018/2 raames võlgnikult laekunud rahaliste vahendite arvel kohtutäituri põhitasu katteks kinni peetud, ei ole võimalik välja arvutada, kas üldse või mis summas on täituril õigus täiendavale põhitasule. Seetõttu jääb kohtutäituri nõue vaidlustatud osas tunnustamata.

1. UAB Ardotech nõude osas leidis maakohus kokkuvõtlikult, et UAB Ardotech ei ole tõendanud, et pankrotivõlgnikule anti
2. aasta kevadel sularahas üle 250 000 euro suurune laen ega seda, et Z.Z-il oli majanduslik võimekus sellist laenu anda. Seetõttu jäi UAB Ardotech nõue täies ulatuses tunnustamata.
3. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 3 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause koosmõjus pankrotimenetluse kollektiivset iseloomu arvestades menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei määranud menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks, kuna hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus
4. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis kohtutäituri nõude tunnustamata ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha asjas uus lahend, millega tunnustada kohtutäituri nõuet 7313,84 eurot. Kohtutäitur esitas taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro tagastamiseks.
5. Maakohtu järeldus kohtutäituri põhitasu tulemuspõhisusele on väär ega ole kooskõlas kohtutäituri ametitoimingute tasulisuse põhimõttega. Täitemenetluses on mitmeid täitemenetluse lõpetamise aluseid, mille raames ei ole laekumisi toimunud, kuid vastavalt kohtutäituri seadusele, täitemenetluse seadustikule ja Riigikohtu juhistele tekib kohtutäituril ikkagi põhitasu saamise õigus vastavalt kohtutäituri ametitoimingu tasulisuse põhimõttele.
6. Täna kehtivas täitemenetluse seadustikus, kohtutäituri seaduses ja pankrotiseaduses puudub selge alusnorm täitekulude sissenõudmisel pankrotimenetluses. Normi puudumisele on tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium 22.12.2023 eelnõude infosüsteemis avaldatud „Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses“, mille p-des 4.1 ja 8.1.2 on Justiitsministeerium selgitanud, et pankrotimenetlusse ei kaasata kohtutäiturite põhitasu nõudeid, vaid üksnes alustamise tasu ja täitekulu nõudeid ning et täitekulude sissenõudmist pankrotimenetluses kehtivas seaduses eraldi reguleeritud ei 5 2-23-607 ole. Justiitsministeerium on välja pakkunud lahenduse võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena.
7. Kohtutäitur nõustub Justiitsministeeriumi pakutud lahendusega. Seni kuni seadusandja ei ole jõudnud jõustada normi, mis annaks selge aluse ka kohtutäituri vähendatud põhitasu tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses, on kohtul võimalik ja põhjendatud kohaldada seaduse analoogiat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel, nii nagu seda tegi Riigikohus lahendis nr 2-21-
8. Viidatud kohtuasjas oli kohtutäitur sunnitud täitemenetluse lõpetama enne nõude täitelikku rahuldamist seoses täitedokumendi tühistamisega, kuid Riigikohus jõudis seaduse tõlgendamise teel järelduseni, et ka sellisel juhul on täitur tulenevalt kohtutäituri ametitoimingu tasulisusest õigustatud põhitasu saama (vähendatud määras). Ka praegusel juhul on võimalik ja põhjendatud seaduse analoogiat kasutades (

§ 28

lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1 ja 2, § 41) tunnustada kohtutäituri põhitasu nõudeid.

1. Lisaks on maakohus jätnud arvesse võtmata kohtutäituri teostatud täitetoimingute arvu ja mahu. Esmase täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/2312 algatas kohtutäitur 28.04.2014 ehk täitemenetlus oli enne võlgniku pankroti välja kuulutamist kestnud rohkem kui 9 aastat ja kõikide võlgniku suhtes algatatud täiteasjade raames oli kohtutäitur teinud toiminguid vähemalt 56 tunni ulatuses. Pankrotimenetlus ei tohiks kaasa tuua olukorra, kus kohtutäiturid jäävad aastatepikkuse töö eest tasustamata ja kandma võlgniku maksejõuetuse riski. Kohtutäitur on täitemenetluste raames realiseerinud võlgniku vallasvara ning kinnisvara müük peatus seoses pankrotimenetluse algatamisega. Seetõttu ei ole põhjendatud viidata Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2022 määrusele nr 2-21-9850, milles kirjeldatud asjaolude kohaselt oli täitur menetluse algatanud juunis 2021 ja ajutine haldur määrati võlgnikule 1 kuu hiljem ehk juulis
2. UAB Ardotech määruskaebus
3. Võlausaldaja UAB Ardotech palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis UAB Ardotech nõude täies ulatuses tunnustamata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnustada UAB Ardotech nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 593 698,63 eurot ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Menetlusosaliste seisukohad
4. Võlausaldajad X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ palusid jätta UAB Ardotech määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel jätta UAB Ardotech menetluskulud tema enda kanda ning X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ menetluskulud võlgniku kanda. 22.
5. UAB Ardotech sai maakohtu määruse kätte lepingulise esindaja vahendusel 25.09.2024 ning seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 10.10.
6. Määruskaebus esitati kohtule 11.10.
7. UAB Ardotech ei ole õigeaegselt taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kui määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis tuleb jätta UAB Ardotech menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda. Kui määruskaebus jääb rahuldamata või rahuldatakse, tuleb lähtuvalt Riigikohtu suunisest jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda (RKTKm 06.10.2024, 2-22-16722, p 17).
8. Võlausaldaja X.H palus jätta Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. 6 2-23-607 Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et UAB Ardotech määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata.
11. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha UAB Ardotech määruskaebuse osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 26.
12. TsMS § 664 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas kaebus on õigesti menetlusse võetud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 26.
13. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajate X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ seisukohaga, et määruskaebus on esitatud tähtaega ületades. Vaidlustatud määruses märgib maakohus edasikaebamise korra all, et määrus loetakse kättetoimetatuks PankrS § 6 lg 1 järgi ehk viie päeva möödumisel võlausaldajate nimekirja kinnitamise teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samas on maakohus e-toimiku vahendusel vaidlustatud määruse UAB Ardotech lepingulisele esindajale kätte toimetanud. 26.
14. PankrS § 6 lg 1 järgi, kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. PankrS § 1003 lg 8 järgi avaldab kohus teate võlausaldajate nimekirja kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta küll väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid saadab määruse lisaks ka haldurile, vastuväite esitanud võlgnikule, vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja võlausaldajale, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud. Seega ei kehti nende isikute puhul ka PankrS § 6 lg 1 määruse avalikult kättetoimetatuks lugemise kohta (vt ka RKTKm 11.12.2013 nr 3-2-1-13313, p 14 kuni 31.01.2021 kehtinud analoogse PankrS § 145 kohta). Seega tuli ringkonnakohtu hinnangul võlausaldajal UAB Ardotech esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 100³ lg-d 7 ja 8, TsMS § 661 lg 2). 26.
15. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati maakohtu 25.09.2024 määrus UAB Ardotech lepingulisele esindajale Andrus Lillole kätte 25.09.2024 avaliku e-toimiku kaudu. Lähtudes TsÜS § 136 lg-st 6 ja TsMS § 62 lg-st 2, oli määruskaebuse esitamise tähtpäev seega 10.10.2024, mil kaebust võis esitada kuni kella 24.00-ni. TsMS § 362 lg-te 1 ja 2 järgi on määruskaebuse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. UAB Ardotech määruskaebus jõudis kohtusse 11.10.2024, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. 26.
16. Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS § 67 lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või 7 2-23-607 põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Praegusel juhul ei ole UAB Ardotech määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud ega ole toonud esile ennistamist võimaldavaid asjaolusid. 26.
17. Kuna UAB Ardotech on esitanud määruskaebuse hilinenult, on maakohus määruskaebuse ebaõigesti, s.o TsMS § 663 lg 1 kolmandat lauset ja § 637 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) rikkudes menetlusse võtnud. Seetõttu tuleb võlausaldaja määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.
18. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebuse osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 27.1.

§ 28lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

§ 32

lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus on selgitanud, et põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada

§ 32

lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). Riigikohtu seisukohast järeldub seega, et kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine.

§ 32

lg-st 5 tuleneb, et kohtutäituril õigus põhitasule üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud. 27.

1. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna praegusel juhul lõppesid võlgniku vastu algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2014/2312, 022/2015/7452, 022/2015/7470, 022/2016/4650 ja 022/2017/1766 pankroti väljakuulutamise tõttu enne, kui nõudeid jõuti rahuldada, siis eelnevatest selgitustest tulenevalt ei ole kohtutäituril alust põhitasu nõuda (vt ka TlnRnKm 04.07.2022, 2-21-9850, p 13). Täiteasjade nr 022/2018/2 ja 022/2014/6104 osas ei ole täitur vaidlustanud maakohtu järeldust, et viidatud täiteasjades on täitur juba arvestanud endale põhitasu proportsionaalselt võlgnikult laekunud rahaliste vahendite arvelt. 27.
2. Kohtutäituri poolt maakohtu menetluses viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 32-1-88-09 põhinevad enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seadusel ega ole käesolevas asjas põhitasu suuruse määramisel kohaldatavad. Kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine ning selle suurus ei sõltu täitemenetluses tehtud täitetoimingute mahust. Kohtutäituril ei teki õigust põhitasule vaatamata sellele, et kohtutäitur tegi täitemenetluses erinevaid täitetoiminguid. Vastupidisel juhul satuks kohtutäitur, kes teeb täitemenetluses nõude sissenõudmiseks kõik võimalikud ja vajalikud täitetoimingud, mille tagajärjel õnnestub enne sundtäitmisele esitatud nõude aegumist see mingis marginaalses osas sisse nõuda, halvemasse olukorda, kui kohtutäitur, kelle täitetoimingute tegemise tagajärjel nõuet üldse ei rahuldata. Kuivõrd kohtutäituril ei õnnestunud täiteasjades nr 022/2014/2312, 022/2015/7452, 022/2015/7470, 022/2016/4650 ja 022/2017/1766 sundtäitmisele esitatud nõuet enne võlgniku pankroti väljakuulutamist täita, ei tekkinud tal õigust põhitasule (vt ka TlnRnKm 29.10.2020, 2-207335, p-d 15 ja 16; TlnRnKm 18.05.2020, 2-19-15614, p-d 25 ja 26). 8 2-23-607 27.4.

§ 28

lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Seega õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema seadusest (RKTKm 01.06.2022, 2-21-327, p 14.2). Puudub vaidlus, et seaduses ei ole reguleeritud, kas ja millises ulatuses on täituril õigus saada põhitasu, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja. Seega kehtib põhimõte, et kohtutäituril õigus põhitasule üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud (

§ 32lg 5).

Täitur on välja toonud, et 22.12.2023 täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses on Justiitsministeerium välja pakkunud lahenduse võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena. Täituri väitel on seadusandja astumas samme, et reguleerida kohtutäituri põhitasu saamise õigust juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Kohus märgib, et hetkel ei ole seaduses siiski nähtud ette võimalust nõuda põhitasu täies ulatuses või vähendatud määras, juhul kui nõuet täitemenetluses üldse ei rahuldata. Väljatöötamiskavatsuses sisalduvad ettepanekud ei pruugi realiseeruda ning seadust ei pruugita muuta väljatöötamiskavatsuses pakutud viisil. Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul võimalikuks kohaldada seaduse analoogiat ka kohtutäituri viidatud normide (

§ 28lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1 ja 2, § 41) alusel.

Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus võlgnik on nõude nõuetekohaselt täitnud, ega olukorraga, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, ega olukorraga, kus võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta (

§ 41) või sellele sarnase olukorraga.

27.5. Kohtutäituri viidatud kohtuasjas nr 2-21-327 pidas Riigikohus võimalikuks kohaldada analoogia korras

§ 41lg-t 2 olukorras, kus täitemenetlus lõpetati täitedokumendi tühistamise tõttu.

Riigikohus leidis, et selliselt lõpetati sisuliselt täitemenetlus sissenõudjast johtuva asjaolu tõttu, kuna sissenõudja ei suutnud maksekäsu kiirmenetluses saavutada täitemenetluses kehtima jäävat kohtulahendit kui täitedokumenti. Riigikohus leidis, et täitedokumendi tühistamise korral oli kohtutäituri põhitasu maksmise risk sissenõudjal, mitte võlgnikul. Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 2-21-327 käsitletud olukorraga sarnase olukorraga, mis annaks alust seaduse analoogia kohaldamiseks. 27.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti kohtutäituri põhitasu nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.
2. Kohtutäitur on esitanud taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jääb ka täituri taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Isegi kui määruskaebus kuuluks rahuldamisele, ei näeks TsMS § 150 lg 1 ette võimalust käesolevas olukorras riigilõivu tagastamiseks.
3. Kuna UAB Ardotech määruskaebus jääb läbi vaatamata, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 2).
4. Seoses kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kaebuse esitaja kanda.
5. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. 9 2-23-607
6. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 100 3 lg 7 ning TsMS § 643 lg 4 koosmõjus TsMS §-ga 659). Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (TsMS § 150 lg 8). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 10