RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-6 11. juuni 2024 Eesistuja Villu K

) § 452 lg 1 ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu art 2 alusel kaebajad USA-le välja õigusega süüdistada neid USA poolt

1. jaanuaril 2023 Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Kaebajad vaidlustasid need korraldused halduskohtus. 5-24-6
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. novembri
4. a otsustega haldusasjades nr 3-23-2037 ja nr 3-23-2038 Vabariigi Valitsuse
5. septembri
6. a korraldused (otsus jõustus).
7. Vabariigi Valitsus otsustas
8. jaanuari
9. a korraldustega nr 16 ja nr 17 anda kaebajad USA-le välja õigusega süüdistada neid USA poolt
10. jaanuaril 2023 Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Kaebajad vaidlustasid need korraldused halduskohtus.
11. Tallinna Halduskohus jättis
12. märtsi
13. a otsustega haldusasjades nr 3-24-317 ja nr 3-24-335 kaebajate kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
14. aprilli
15. a otsustega kaebajate apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata. Riigikohus jättis
16. mai
17. a määrustega kaebajate kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. KAEBAJATE SEISUKOHT
18. Kaebajad esitasid
19. mail 2024 Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks individuaalkaebuse, milles esitasid järgmised nõuded: 1) tunnistada

-i 19. ptk õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttega ning põhiõigusega korraldusele ja menetlusele vastuolus olevaks osas, milles see ei sätesta Harju Maakohtu ja Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvate õiguslike ja faktiliste asjaolude selget jaotust väljaandmismenetluses; 2) tunnistada

§ 436

lg 1 p 2, § 450 lg 4 p 1 ja § 4521 lg 3 õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttega ning põhiõigusega korraldusele ja menetlusele vastuolus olevaks osas, milles need normid ei sätesta selgelt õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust; 3) tunnistada

§ 4521

lg 3 proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see säte ei võimalda halduskohtumenetluses kontrollida väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikus kontrollis tehtud maakohtu määruste seaduslikkust; 4) tunnistada kaebajate väljaandmine USA-le õiguslikult lubamatuks põhjusel, et väljaandmise regulatsioon on põhiseadusvastane.

1. Lisaks taotlesid kaebajad
2. mai
3. a individuaalkaebustes, et Riigikohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ja peataks Vabariigi Valitsuse
4. jaanuari
5. a korralduste nr 16 ja nr 17 kehtivuse või alternatiivselt nende täitmise. Kaebajad taotlesid asja läbivaatamist kohtuistungil.
6. Individuaalkaebus on lubatav. Riigikohus pole võtnud seisukohta

§ 436

lg 1 p 2, § 450 lg 4 p 1 ja § 4521 lg 3 ega maakohtu ja valitsuse pädevuse ebaselguse kohta. 10. Kaebajatel puudus tõhus kohtulik õiguskaitse. Maakohtus kuulati kaebajad ära suuliselt ainult üks kord ja menetlustähtajad olid erakordselt lühikesed. Maakohtu lahendi peale sai edasi kaevata üksnes ringkonnakohtuni. Maakohus tegi lahendi määruse, mitte otsuse vormis. Maakohtu määrus pole Vabariigi Valitsusele õiguslikult siduv. Seega pole arusaadav, kas kohtulahendi seadusjõu põhimõte kehtib. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontroll polnud faktiliselt tõhus, sest maakohus ei selgitanud, millised on väljaandmise õiguslikku lubatavust puudutavad asjaolud, mis tuleb esitada maakohtule või ringkonnakohtule. Tõhus pole see, kui õigusliku lubatavuse ja haldusõigust puudutavad üksikasjad selguvad tagantjärele. Halduskohus on valesti leidnud, et kriminaalmenetluse 2

§ 436

lg 1 p 2, § 450 lg 4 p 1 ja § 4521 lg 3 on õigusselgusetud, kuna ei sätesta seda, mida tuleb käsitada õigusliku lubatavusena ja mida haldusõigussuhtes hinnatavate asjaoludena. Ebaselge on see, kuidas peaks isiku väljaandmisel olema jagatud tõendamiskoormus. 14.

§ 4521

lg 3 on põhiseadusega (PS) vastuolus, kuna ka halduskohtul peab olema võimalik kontrollida Vabariigi Valitsuse otsust osas, milles see tugineb maakohtu määrusele, millega tunnistati kaebajate väljaandmine õiguslikult lubatavaks. 15. Asjas puudub

§-s 438 nimetatud vahistamismäärus. Maakohus lahendas kaebajatele etteheidetavate tegude karistamise küsimuse valesti, sest süüdistusaktis kirjeldatud teod pole Eestis karistatavad. Samuti pole täidetud kelmuse objektiivse koosseisu tunnused. Maakohus lahendas aegumise küsimuse valesti, sest aegumine ei katkenud ning praeguseks on teod aegunud. USA jurisdiktsiooni alla ei kuulu selle hindamine, kas Polybiuse initial coin offering episoodi osas saab kaebajaid karistada. Selle episoodi osas tuleb arvestada, et nendest toimingutest ei tohtinud USA kodanikud osa võtta. Maa- ja ringkonnakohus jätsid viimati nimetatud küsimuse hindamata. 16. Kaebajate suhtes tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebusel on perspektiiv ja kaebajate väljaandmisega sekkutakse nende põhiõigustesse. Avalik huvi ei kahjustuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 17. Kaebajad esitasid Riigikohtule kaebuse, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks

-i

1. ptk ning § 436 lg 1 p 2, § 450 lg 4 p 1 ja § 4521 lg
2. Kaebajate hinnangul on põhiseadusvastane, et Eesti Vabariigi kodaniku teisele riigile väljaandmise menetluses pole Harju Maakohtu ja Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvate õiguslike ja faktiliste asjaolude jaotus selge. Samuti on nende hinnangul põhiseadusvastane, et halduskohus ei saa halduskohtumenetluses kontrollida Eesti Vabariigi kodaniku teisele riigile väljaandmise õiguslikku lubatavust.
3. Kaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on kaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte. Kui isik leiab, et tema õigusi rikub õigustloov üldnorm, saab ta taotleda selle normi põhiseaduspärasuse kontrollimist selles kohtuasjas, mille lahendamisel tuleb normi kohaldada (PS § 15 lg 1 teine lause). (RKPJKm 5-23-36/4, p-d 18 ja 19 ning seal viidatud kohtupraktika).
4. Kaebus pole esitatud kujul lubatav. Kaebajatele oli tagatud võimalus esitada vaidlusaluste sätete põhiseadusvastasust puudutavad väited Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu väljaandmise 3

§ 443

). Harju Maakohus selgitab väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluses välja, kas isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega (

§ 439lg 1 ja § 446).

Maakohus hindab, kas väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokollide tähenduses, kas isik on Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud ning kas taotleva riigi või Eesti seaduste kohaselt on kuriteo aegumistähtaeg möödunud või kas amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise (

§ 440lg 1).

Lisaks kuulub maakohtu pädevusse hinnata õigusliku lubatavuse raames seda, kas isiku välisriigile väljaandmine pole vastuolus Eesti karistusõiguse ja kriminaalmenetluse (üld)põhimõtetega (

§ 436lg 1 p 2; vt ka Tln

RngKo 3-23-2038/73, p 16). 21. Väljaandmismenetluses on advokaadist kaitsja osavõtt kohustuslik alates isiku kinnipidamisest (

§ 448lg 2).

Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrolliks korraldatakse kohtuistung, millel kuulatakse ära ka isik, keda soovitakse teisele riigile välja anda, ja tema kaitsja (

§ 450lg 1 ja lg 4 p 2).

Harju Maakohus tunnistab määrusega isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks või lubamatuks, seejuures märgitakse määruses kohtu põhjendused väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta (

§ 451lg 1 ja lg 2 p 4).

Isik võib väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 4511lg-d 1 ja 2).

Seega oli kaebajatel võimalik esitada nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule väiteid selle kohta, et kriminaalmenetluse seadustiku normid, mis reguleerivad väljaandmise õiguslikku lubatavust, on põhiseadusega vastuolus. 22. Kui maakohus on tunnistanud isiku välisriigile väljaandmise õiguslikult lubatavaks, asub Vabariigi Valitsus otsustama, kas anda isik välisriigile välja (

§ 452lg 1).

Vabariigi Valitsus esmalt kontrollib, kas maakohus on jõustunud lahendiga tunnistanud isiku välisriigile väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Kui jah, siis langetab Vabariigi Valitsus kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve, otsuse isiku välisriigile väljaandmise kohta (

§ 436lg 1; haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2).

Vabariigi Valitsus analüüsib asjassepuutuvate põhiõiguste riivete proportsionaalsust ja väljaandmise kooskõla Eesti õiguse nende üldpõhimõtetega, mis ei seostu karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega (vt ka TlnRngKo 3-23-2038/73, p 17). Kui Harju Maakohus hindab õigusliku lubatavuse raames karistusõiguse ja kriminaalmenetluse küsimusi, siis Vabariigi Valitsus langetab oma otsuse haldusõigussuhtes tähtsaid asjaolusid ja norme arvesse võttes (RKKKm 3-1-1-39-09, p-d 17–19). Kui isik pole Vabariigi Valitsuse otsusega nõus, on tal õigus esitada selle peale kaebus halduskohtusse (

§ 4521lg 1).

23. Eespool kirjeldatud normidest järeldub, et kaebajatel oli nii Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus välisriigile väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluses kui ka halduskohtumenetluses tagatud võimalus esitada õiguslikud väited selle kohta, et õigusnormid, mis reguleerivad maakohtu ja Vabariigi Valitsuse pädevusi õigusliku lubatavuse, sh väljaandmise õiguslike ja faktiliste asjaolude eristamise ja halduskohtu õigusliku lubatavuse hindamise pädevuse kohta, on põhiseadusvastased (PS § 15). 4