TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2025, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-120160 Tsiviilasi Elisa Eesti A

§ 367

alusel edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (467,47 euro) tasumata jäägilt alates 08.04.2025 kuni põhinõude 467,47 euro tasumiseni.

1. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot.
2. Jätta kõik menetluskulud kostja P. K. kanda ning välja mõista P. K.-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.
3. Välja mõista kostjalt P. K.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1
4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 26.09.2024 hagi P. K. vastu võla nõudes ning 03.12.2024 hagiavalduse täpsustuse.
2. Esitatud hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt on kostja P. K. ja Elisa Eesti AS vahel 08.02.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr. xxxx seadme Apple iPhone 13 128GB ostmiseks, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 36,208 eurot kuus, kokku 869 eurot. Antud seadmele oli sõlmitud ka nutikindlustuse leping nr. xxxx, kuutasuga 10,99 eurot. Nimetatud lepingute sõlmimisel on klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara müügitingimustega, Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimustega, Elisa Eesti interneti kasutamise tingimustega, Elisa Eesti ostan osamaksetega tingimustega, Elisa Eesti hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti AS arveldusperioodi pikkus üks

§ 367

alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata põhinõudelt alates 27.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt üldtingimuste punktile 5.1.2., mis on lepingute lahutamatu osa, on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist. Meeldetuletustasu (5 eurot) on kehtestatud Elisa Eesti AS hinnakirjaga. Lepingu kehtivuse ajal on hageja saatnud ühe tasuta meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta 19.03.2023 ja ühe tasulise meeldetuletuskirja e-posti teel xxxx ja iseteenindusse 27.03.2023 summas 5 eurot (lisa 16- dtl 67). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 5 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited 3 3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26.02.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.02.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 12.03.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 08.02.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ja nutikindlustuse lepingust nr. xxxx ning kostjale 01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 467,47 eurot.
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4 8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 26.09.2024 kokku summas 146,68 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367

arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 467,47 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 27.09.2024 – 07.04.2025 (k.a) 193 päeva eest, mis on summas 58,64 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 07.04.2025 seisuga kokku summas 205,32 eurot (146,68 + 58,64). 9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 08.04.2025 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 467,47 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 262,15 eurot (467,47 – 205,32). 10. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 1 alusel summas 5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja lepingu kehtivuse ajal 19.03.2023 tasuta meeldetuletuse ning 27.03.2023 tasulise meeldetuletuse e-posti teel xxxx ja iseteenindusse. Hageja viitab lisale 16 (dtl 67), milleks on üksnes andmeteta meeldetuletuse blankett (mall), kus puudub nii kuupäev, kliendi nimi kui ka võlgnetavad summad, mistõttu ei saa seda pidada nõuetekohaseks meeldetuletuseks ega seostada kostjaga. 11.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 619,15 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista ka

§484

2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist, kliendi nõustamist, asjaolude analüüsimist, hagiavalduse koostamist ja kohtule edastamist. 5 16.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484²).

17. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

1. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus märgitud ajakulu 1 tund õigusabi osutamisel mõistlikuks ja põhjendatuks.
2. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 85 eurot), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 21.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 22.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 6