Obsah (10)

§ 9§ 401§ 404§ 408§ 402§ 4062§ 406§ 403§ 4034§ 396

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helvia Räägel Kohtuasja number 2-24-12504 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2025, Tallinn Kohtuasi Bigbank AS hagi I A vastu võla nõudes

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

26. Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud

§ 404

kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Kohus on tuvastanud, et leping on hageja ja kostja poolt digiallkirjastatud 03.12.2021, digiallkirjastatud konteineris on leping, lepingu üldtingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 87-94). Kostja on 12.03.2025 kohtuistungil tunnitanud, et tal ei ole hagile vastuväiteid (dtl 176, ajamärk 00:03:52) ja et tal on hageja ees kohustus (dtl 176, ajamärk 00:03:56). Seega hindab kohus, et leping hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtivalt. 27. Lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Hageja on menetluses vaidlustamata asjaoludel ning ka tõenditest nähtuvalt täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning kokku lepitud summa ulatuses teinud väljamaksed kostjale summas 1105,51 eurot (dtl 117) ja kostja palvel kolmandatele isikutele kostja kohustuse täitmiseks kokku summas 20 928,94 eurot (dtl 118-123) ning täitnud seega kohustuse kanda kostjale ja kolmandatele isikutele üle krediidisumma, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu. Lepingus kokku lepitud krediidisumma oli 22 370 eurot ning hageja on selgitanud, et tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma väljamaksed summas 22 034,45 eurot (dtl 138). Seega on laen kostja käsutusse antud. Tegemist on kostja varasemate kohustuste refinantseerimisega. 28. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2021 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjaga sõlmitud lepingust tulenev krediidi kulukuse määr oli 23,25% aastas (dtl 89). Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,93%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.

1. 08.11.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1 (dtl 96-102) ja 26.07.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2 (dtl 104-110). Viimati sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppega muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr, millega seoses muudeti ka maksegraafikut. Krediidisumma tagastamise periood oli 10.08.2023 kuni 10.12.2027 ja see tuli koos intressi ja lepingu haldustasuga tagastada 53 osamaksega (dtl 106).
2. Lepingu lisa 1 järgne krediidikulukuse määr oli 22,62% (dtl 98) ja lepingu lisa nr 2 järgne krediidikulukuse määr oli 23,10% (dtl 106). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 6/12 alates 01.07.2022 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,18.%. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,25%.

1. Eelnevat arvestades ei ületanud krediidikulukuse määr lepingu ega selle lisade sõlmimise puhul krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
2. Hageja nõuab kostjalt esmajärjekorras 10 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intressi, 10,17 eurot lepingu haldustasu ja 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma väljamõistmist. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hageja on hagiavalduse p-s 5 (dtl 7-9) ja 15.10.2024 menetlusdokumendi p-s 2.6 (dtl 137138) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Selgituste kohaselt omandas hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 34.
2. Hageja selgituse kohaselt lähtus ta laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist ning kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kohus on tuvastanud, et hageja esitatud registriandmete kohaselt (hagi lisa 23, dtl 73-78) kostjal maksehäired puudusid ning kostja tööandjaks oli alates 07.06.2021 xxx. 34.
3. Laenutaotlusest nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1200 eurot (dtl 25). Hageja on esitanud ka kostja arveldusarve väljavõtte AS-s xxx (dtl 2831) ja xxx AS-s (dtl 33-72). Arveldusarvete väljavõtted on esitatud perioodi 01.07.2021 03.12.2021 kohta. Hagiavalduse kohaselt oli kostja arveldusarve väljavõtte põhjal kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu 1295 eurot (neto). Esitatud arveldusarve väljavõttelt nähtub, et kostja töötasu laekus xxx AS-i kontole ning töötasu laekumised on esitatud perioodil olnud järgmised: 07.07.2021 summa 815,31 eurot; 06.08.2021 summa 1159,89 eurot; 07.09.2021 summa 1175,06 eurot; 07.10.2021 summa 1552,83 eurot; 05.11.2021 summa 901,30 eurot. Eelnimetatud kogu perioodi keskmine töötasu on seega 1120,88 eurot, viimase kolme kuu keskmine 1209,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole korrektne 7/12 hageja väide, et kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu oli 1295 eurot. Keskmine töötasu jääb kostja laenutaotluses märgitud suurusjärku. 34.
4. Kostja on oma igakuised kohustused märkinud laenutaotlusel (dtl 25-26) ning hageja selgitas hagis, et tuvastas arvelduskonto väljavõtte põhjal kostja igakuised krediidikohustused, mille summaks oli kokku 829 eurot (dtl 8). Hageja selgituste kohaselt moodustus krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks 598,87 eurot kuus. Kuna kostja soovis kõikide teiste finantskohustuste, v.a kohustus xxx AS ees summas 56 eurot, siis pärast hagejaga sõlmitud refinantseerimislepingut jäid kostja igakuisteks kohustusteks kohustus xxx AS ees summas 56 eurot kuus ning kohustus Bigbank AS ees summas 598,87 eurot kuus ning arvestades kostja poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust summas 1 200 eurot kuus (neto), moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 29,33% (654,87 * 100 / 1200 = 54,57 (dtl 8). 15.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,43% sissetulekutest ehk siis 601,13 eurot (dtl 138).
5. aastal moodustus arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot ning elatusmiinimumi arvutamisel käsitletakse kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused (dtl 138). Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 601,13 eurot. Arvestades, et elamiskuludena jäi hageja arvestuse kohaselt kostja kasutusse 45,43% sissetulekutest ning arvesse on võetud sissetulekut summas 1200 eurot, on kostja kasutusse jääva sissetuleku summa 545,16 eurot (1200 x 45,43%), seega 55,97 euro võrra vähem, kui hageja on märkinud. 34.
6. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud kostja krediidivõime hindamisel arvestamata kostja eluasemekulutused ja kulutused ülalpeetavatele. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tarbija andis võlausaldajale laenutaotluses teada, et ta elab eramajas ning tal ei ole ülalpeetavaid. See hageja väide ei vasta tõele, laenutaotluses oli kostja märkinud, et tal on kolm ülalpeetavat ning ta elab üüripinnal (dtl 23). 15.10.2024 hagi täpsustuses parandas hageja oma väidet ning kinnitas, et kostja andis võlausaldajale laenutaotluses teada, et tal on kolm ülalpeetavat ning et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega ja käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks (dtl 138). Hageja üldsõnalistest selgitustest ei nähtu, mil määral mõjutas kolme ülalpeetava olemasolu ja üüripinnal elamine kostja krediidivõimet. Ka 12.03.2025 kohtuistungil ei selgitanud hageja, kuidas konkreetselt on kostja krediidivõime puhul ülalpeetavatega arvestatud ja missuguse summa pank kolme ülalpeetava puhul piisavaks loeb (dtl 178, ajamärgid 00:11:45 ja 00:12:28). Seega on hagejal hindamata kolme ülalpeetava mõju kostja krediidivõimele olukorras, kus kostjale jääb pärast igakuiste finantskohustuste kandmist elamiseks 601,13 eurot. Kohus märgib, et tegelikult jäi kostjale igakuisteks elamiskuludeks veelgi väiksem summa (545,16 eurot), kui hageja on arvestanud (601,13 eurot).
7. aastal, kui sõlmiti tarbijakrediidileping nr xxx, oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kui lähtuda konservatiivselt ainult ülalpeetavatest ja mitte kostja enda ülalpidamisest ning vajalikest elamiskuludest, siis oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2 sätestatut arvestades ainuüksi laste ülalpidamisele kulunud 584 eurot (TMS § 132 lg 2 kohaselt suureneb võlgniku mittearestitav sissetulek iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra, seega arvestuslikult kulub ühele ülalpeetavale 1/3 palga alammäärast kuus). Kostjale oleks seega pärast laste ülalpidamist enda elamiskuludeks alles jäänud 53,13 eurot (601,13-584). Seda ei saa pidada piisavaks. 34.
8. Kostja on märkinud laenutaotluses (dtl 23) ja kinnitas ka 12.03.2025 istungil, et ta elas lepingu sõlmimise ajal üüripinnal, üür oli 700 eurot ja kommunaalkulud 300 eurot (dtl 8/12 178, ajamärk 00:13:17). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud või muudest allikatest hankinud teavet selle kohta, kui suur oli kostja üürimakse, st oluline osa kostja elamiskuludest. Ka 12.03.2025 kohtuistungil ei osanud hageja selgitada, kuidas hageja hindas seda, et kostja elas laenutaotlusest nähtuvalt üüripinnal (dtl 177, ajamärk 00:10:30). Seega on hageja jätnud hindamata, missugune mõju on kostja krediidivõimele asjaolul, et kostja elas üüripinnal. 34.
9. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvad mitmed maksed eraisikutele ja laekumised eraisikutelt (näiteks xxxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx). Hageja on 15.10.2024 dokumendis märkinud, et hageja täpsustas kostjalt krediidivõimelisuse analüüsi käigus üle ka, mis kannetega on tegemist kostja arveldusarve väljavõttel isikule xxx, kuid ei ole esitanud selgitusi seoses kannetega teiste eraisikutega, kuigi ka need kanded olid sagedased. 34.
10. Hageja ja kostja vahel 03.12.2021 sõlmitud lepingu puhul on tegemist refinantseerimislepinguga. Hageja on 12.03.2025 istungil kinnitanud, et refinantseeritud on kogu nõude jääk, sealhulgas ka intress, viivis, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu (dtl 179; ajamärk 00:20:43). Juhul, kui refinantseerimisleping hõlmab algse laenu põhiosa, intressi ja viivist ning sisaldab omakorda intressi tasumise kohustust, peab vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendama algse laenu andmisel ja refinantseerimisel. Käesoleval juhul ei ole hageja selgitanud, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud algsete lepingute sõlmimisel. Arvestades, et hageja puhul on tegu professionaalse laenuandjaga, pidi eelnimetatu selgitamise ja tõendamise kohustus hagejale teada olema. 35.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 36. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu ja selle lisade sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ja ülalpidamiskohustuse suurust. Andmeid on küll kogutud, kuid need on jäetud olulises osas hindamata.

1. Üksnes kostja sissetuleku, maksehäirete puudumise ja kostja pangakonto andmete osaline kontrollimine, kui sellele ei järgne analüüsi, missugust mõju need andmed kostja krediidivõimele omavad, ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et hageja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole ning kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei kuulu hageja esmaselt esitatud nõue rahuldamisele. 9/12 39. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 396kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

1. Hageja on 15.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning on märkinud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 14.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Arvestades lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga 16.08.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud (dtl 138-139). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.09.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel graafiku kohaselt kogusummas 10 244,26 eurot, ja on esitanud maksegraafiku. Kuivõrd hageja on ise hinnanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis kohus nõustub hagejaga ja lepingu ülesütlemist põhjalikumalt ei analüüsi.
2. 27.01.2025 esitas hageja hagiavalduse tervikliku resolutsiooni ehk hageja tervikliku nõude (dtl 163-164). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 639,07 eurot, millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma ning alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja esitatud maksegraafiku järgne esimese osamakse maksepäev on 10.09.2025 ja osamakse summa 328,73 eurot ning viimase osamakse maksepäev on 10.12.2027 ning osamakse summa 367,29 eurot. Vahepealsed igakuised maksed on igaüks summas 367,24 eurot.
3. 15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentides toodud maksegraafik on identne ja kohus lähtub hageja teisena esitatud nõudest ning rahuldab hageja nõude sellest tulenevalt osaliselt.
4. Kohus märgib, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, sh selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS kommenteeritud väljaanne selgitab, et mitme alternatiivse nõude esitamisega on tegemist üksnes siis, kui hageja on esitanud mitu protsessuaalset taotlust, st iga nõue võiks moodustada eraldi hagi eseme TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes (TsMS § 370 kommentaar, p 3.2 a)). Praeguses olukorras ei ole tegemist alternatiivse nõudega, sest nõude ese on sama, summa on vaid väiksem. Teine nõue on esitatud juhuks, kui kostjal on õigus keelduda esimese nõude täitmisest. Tegemist on sama nõudega ja nö alternatiivsena esitatud nõude rahuldamine tähendab tegelikult hagi osalist rahuldamist (TsMS § 370 kommentaar, p 3.5.3 c)).
5. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist hageja alternatiivse nõude rahuldamisega, vaid hageja nõude osalise rahuldamisega.
6. Kohtule arusaadavalt tunnistas kostja hageja teisena esitatud nõuet. 12.03.2025 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tunnistab hageja nõuet (dtl 176, ajamärk 00:03:56) ning edasi toimunud kompromissi arutamisel nähtub kostja avaldustest, et ta on nõus hageja teise nõudega, mitte esmaselt esitatud nõudega (dtl 177, ajamärgid 00:08.47 ja 00:08.51). Hageja teisena esitatud nõude tunnistamine nähtub ka asja sisulisel arutamisel avaldatust (dtl 182, ajamärk 00:34:57).
7. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja jäi enne lepingu ülesütlemist võlgnevusse nelja osamaksega ning ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud samuti ühtegi osamakset, siis on põhjendatud 10/12 hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates 10.09.2025 kuni 10.12.2027 vastavalt hageja 27.01.2025 menetlusdokumendis ja otsuse resolutsioonis sisalduvale maksegraafikule, kokku summas 10 244,26 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
8. Hageja hagiavalduses, 15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentides esitatud nõudes sisaldunud sissenõudmiskulude hüvitamise, intressi ja haldustasu nõue jäävad

§ 4034lg 7 arvestades rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Hageja palub jätta menetluskulude kostja kanda ja on oma menetluskuludena märkinud riigilõivu summas 1400 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot (dtl 9). 12.03.2025 kohtuistungil kinnitas hageja, et menetluskulude suurus ei ole muutunud (dtl 183, ajamärk 00:36:37). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
5. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
6. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Õigusabikulude summa on toodud koos käibemaksuga (dtl 81). Hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei kuulu käibemaks hagejale hüvitamisele ning kohus lähtub õigusabikulude puhul ilma käibemaksuta summast 81,97 eurot (dtl 81).
7. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (1400 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
8. Hageja lepingulise esindaja kulu summas 81,97 eurot on mõistlik ja põhjendatud
9. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1481,97 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.
10. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav. 11/12
11. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja haldustasu tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 20 639,07 euro tasumist (10 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma).
12. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 10 244,26 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 49,64 % (arvestuse aluseks olev tehe: 10 244,26 / 20 639,07 * 100% = 49,64 %). Seega jäävad menetluskulud 49,64 % ulatuses kostja kanda ning 50,36 % ulatuses hageja kanda.
13. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1481,97 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 49,64 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,4964 * 1481,97 = 735,65 eurot.
14. Kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, seega ei ole tal menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 12/12