Obsah (7)

§ 414§ 126§ 180§ 175§ 315§ 66§ 306

1-24-5449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 05. detsember 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-5449 (23233050870) Kohtukoosseis kohtunik Jaani

) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

1. Tunnistada Jevgeni Barinov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jevgeni Barinovi poolt eelvangistuses 1 1-24-5449 viibitud 3 (kolm) päeva, s.o alates 22.10.2023 kuni 24.10.
3. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
4. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsuse nr 1-21-8977 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust, võrra ning mõista Jevgeni Barinovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Jevgeni Barinovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 5.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Jevgeni Barinovi vanglasse saabumise aeg. 6. Kui süüdimõistetu Jevgeni Barinov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid: – DVD-R plaadid (2 tk) Häirekeskuse kõnesalvestise, vormikaamera salvestiste ja kannatanu K.E-st tehtud fotodega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Barinovilt riigituludesse menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenevalt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsja Sergei Politšev tasu Jevgeni Barinovile riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) eurot ja 6 senti ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel kannatanule C.Z riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu 1647 (üks tuhat kuussada nelikümmend seitse) eurot, s.o kokku 5085,06 eurot.

§ 180

lg 3 alusel kohustub Jevgeni Barinov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 5085 (viis tuhat kaheksakümmend viis) eurot ja 6 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700034586 ning selgitus „Jevgeni Barinov, 1-24-5449, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.12.2024. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul 2 1-24-5449 alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (

§ 315lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o

1. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.12.
2. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS
3. Jevgeni Barinovi süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-8977, taas 22.10.2023 kella 23 paiku, viibides korteris aadressil XXX lõi konflikti käigus käega näkku XXX K.E XXX C.Z-i , tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse punetava põse näol. Seejärel tiris Jevgeni Barinov XXX K.E-d juustest ja lõi teda parema käega näo vasakule poolele. Sellega tekitas Jevgeni Barinov K.E-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku silma piirkonda tekkinud hematoomi näol. Seega pani Jevgeni Barinov toime tervisekahjustusi ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Jevgeni Barinovi süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Faktilised asjaolud

1. 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud kõnet häirekeskusesse, on tõendatud, et 22.10.2023 kell 23.06 helistas P B XXX häirekeskusesse ning teatas, et XXX on ilmselt mingi kaklus, juba teist ööd. Korteris tülitsetakse sageli, viimane tüli kestab juba 2 päeva. Sama asitõendi vaatlusprotollist, millega on vaadeldud patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestist nähtub, et elanikud korterist XX avaldavad väljakutsele reageerinud politseinikele, et juba teist ööd loobivad, kaklevad, karjuvad, lapsed tormavad. Samast asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et korteris XX on näha politsei kohale jõudmisel naine, mees, alaealine noormees ja väike tüdruk. Noormees räägib politseinikele, et mees lõi teda, lisaks räägib noormees, et mees haaras XXX juustest ja lõi XXX. Rinnakaamera salvestiselt on näha, et meesterahvas - Jevgeni Barinov on silmnähtavalt ärritunud, sõimab naist, vaatlusprotokollis on välja toodud ebatsensuursed väljendid (KoTo, tõendite köide tl 1-12). Arvestades, et korteris XX toimunu pälvis naabrite tähelepanu ja veel sellisel määral, et naabrid pidasid vajalikuks politsei väljakutsumist, siis kohus leiab, et puudub vaidlus selles, et 22.10.2023 kella 23 paiku toimus korteris aadressil XXX perekondlik tüli. Kohtu hinnangul on aga käesoleva asja peamine vaidluspunkt selles, milline täpselt oli tüli 3 1-24-5449 iseloom ning kas tüli käigus kasutati füüsilist vägivalda. Selleks, et nendele küsimustele vastata, on vaja esmalt peatuda isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusel.
2. Nii kaitsja kui ka prokurör on tõstatanud küsimuse isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusest ning jõudnud kardinaalselt erinevatele seisukohtadele. Nii on kaitsja leidnud, et tuleks tugineda süüdistatava ning kannatanu K.E ütlustele ning prokurör on leidnud, et usaldusväärsed on kannatanu C.Z-i ning tunnistaja R.N ütlused.
3. Kohtupraktikas on väljakujunenud põhimõtted, mille kohaselt isikulise tõendiallika usaldusväärsus seostub näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11– 12).
4. Prokuröri taotlusel on kohtuistungil avaldatud kannatanu K.E kohtueelses menetluses antud ütlused seoses vastuolude esinemisega. Nimelt andis K.E kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kannatanu istus diivanil ja tiris J. Barinovi jopest, et takistada J. Barinovi lastetuppa minemast. J. Barinov vehkis ja tabas kannatanut käega oimupiirkonda. Prokuröri poolt avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kannatanu proovis püsti seista, kuid tol ajal Jevgeni lõi kannatanut peopesaga näkku selleks, et kannatanu ei saaks püsti seista. Vastuolu osas selgitas kannatanu istungil, et ei mäleta mitte midagi sellist. Lisaks on avaldatud kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt Jevgeni haaras kannatanul juustest ja paiskas voodi peale ja siis lõi kannatanule käega vastu nägu. Kohtuistungil antud ütlustes on kannatanu kirjeldanud juhtunut, et J. Barinov viis kannatanu lastetoast välja ja pani istuma. Algul tõmbas juustest ja hiljem õlgadest hoides pani diivani peale istuma. Kannatanu selgitas istungil, et võibolla kohtueelses menetluses selgitas ta juhtunut kiirendatud tempos, kuid nüüd kirjeldab detailsemalt.
5. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu mälu on aasta tagasi toimunud sündmuse detailide osas paranenud. Kõrvutades kannatanu kohtuistungil antud ütluseid tema kohtueelses menetluses antud avaldatud ütlustega on ilmselge, et kannatanu versioon juhtunu osas on oluliselt muutunud. Kui kohtueelses menetluses on kannatanu rääkinud löömisest ja löögist näkku, mis anti eesmärgiga takistada kannatanul püsti seismast, siis kohtuistungil antud ütlustes on löögist saanud kogemata käetabamus. Kohus leiab, et ei ole kuidagi võimalik segamini ajada lööki näkku püsti tõusmise takistamiseks ning kogemata käetabamust. Seejuures juhib kohus tähelepanu, et ka kohtuistungil on kannatanu versioon tema löömise asjaolude osas varieerunud. Esmalt on kannatanu andnud ütlusi, et J. Barinov jõuliselt pani ta istuma diivani peale ja ta lihtsalt ise lõi ennast diivani vastu küünarnukiga. Seejärel andnud ütlusi, et ta lõi end vastu Jevgeni küünarnukki. Kohus on seisukohal, et kannatanu K.E on asunud võrreldes algsete kohtueelses menetluses antud ütlustega J. Barinovi tegevust tema suhtes pisendama. Praktikas ei ole selline käitumine lähisuhtevägivalla asjades üldse mitte harv. Inimlikult on arusaadav, et K.E , kes on J. Barinoviga koos elanud, ei soovi kunagi temale lähedaseks olnud isikule probleeme. Teisalt võib kannatanu ütlusi mõjutada ka asjaolu, et J. Barinov on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vahetult pärast sündmust öelnud:“ Raisk, sa veel vastutad selle eest.“ (KoTo, tõendite köide tl 1-12). Mis 4 1-24-5449 iganes põhjus ütluste muutumiseks ka poleks, on kohus seisukohal, et kannatanu K.E on asjaolude osas, kuidas ta löögi näkku sai, andnud diametraalselt erinevaid ütluseid. Samas langevad kannatanu ütlused sündmuste üldise kulu kirjeldamisel suuresti kokku teiste kogutud tõenditega, mistõttu kohus leiab et usaldada saab neid kannatanu ütlusi, mis on olnud järjepidevad ning kokkulangevad teiste tõenditega. Kannatanu ütlused tema löömise toimumise täpsete asjaolude osas loeb kohus ebausaldusväärseteks ning arvab selles osas tema ütlused tõendikogumist välja.
6. Kaitsja taotlusel on kohtuistungil seoses vastuoludega avaldatud kahel korral ka kannatanu C.Z-i ütlused. Esmalt juhul kui kannatanu andis ütlusi samal hommikul toimunud tüli põhjuste kohta. Nimelt vastuseks kaitsja küsimusele: kas võis olla selline teema, et Jevgeni selgitas teie XXX, et ta kasvatab teid valesti, vastas kannatanu, et kahtleb selles. Istungil avaldatud ütluste kohaselt vastas kannatanu uurija küsimusele selliselt: "Jevgeni karjus XXX peale heites talle ette, et ta kasvatab meid, s.o oma lapsi valesti". Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist vastuoluga kannatanu ütlustes. Nagu ka kannatanu ise selgitas, siis ta vastas kaitsjale, et kahtleb, mitte ei eitanud, et selline teema võinuks vaidluse all olla. Teisalt avaldati kannatanu ütlused juhul, kui kannatanu andis ütlusi, millise käega Jevgeni Barinov teda lõi. Kohtuistungil on kannatanu öelnud, et löök oli parema käega, kohtueelses menetluses andis ütlusi, et vasaku käega. Vastuolu osas selgitas kannatanu, et ta täpsemalt ei mäleta ja võib öelda, et ta on oletanud, et ehk J. Barinov lõi parema käega, sest ta teab kindlalt, et J. Barinov on paremakäeline. Kohtu hinnangul ei ole vastuolu selles, millise käega löök toimus, nii suure kaaluga, et seetõttu lugeda kannatanu ütlused juhtunu ning löömise toimumise osas tervikuna ebausaldusväärseteks. Kohus peab täiesti mõistetavaks kannatanu selgitust, et ta ei mäleta täpsemalt kumma käega löök toimus. Parema ja vasaku käe segi ajamine stressiolukorras, mida löök näkku kahtlemata tekitab, on eluliselt usutav.
7. Kohus arvestab sellega, et kannatanu C.Z-i näol on tegemist alaealise kannatanuga. Kohtuistungil ütluseid andes oli kannatanu 16-aastane ning ta on ütlusi andes kinnitanud, et tal on mäluga probleeme olnud, koolis on talle öeldud, et ta on hajameelne. Arvestades, et kannatanu andis kohtuistungil ütluseid veidi enam kui aasta tagasi toimunud sündmuse osas, leiab kohus, et C.Z-i mälupilt toimunu osas ei saagi olla ülemäära detailne. Üldteada on asjaolu, et inimeste mälu on erinev ning mida rohkem on sündmusest aega möödunud, seda halvemini on meeles sündmuse detailid. Kannatanu ütlustest nähtub, et korteris toimunud vaidluse käigus viibiti erinevates tubades ning kahtlemata oli juhtunu kannatanu jaoks ka selliseks üleelamiseks, mis mõjutas tema emotsionaalset seisundit. Seega leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et kannatanu C.Z ei ole kohtuistungil mäletanud, mis hetkel vaidluse käigus täpselt leidis aset tema löömine ning millises toas, ei muuda kannatanu ütlusi löömise toimumise osas ebausaldusväärseteks.
8. Kohus leiab erinevalt kaitsjast ja süüdistatavast, et C.Z-il ei olnud põhjust süüdistatava peale valetamiseks. K.E , J. Barinovi ning ka C.Z-i ütlustest nähtub üheselt, mistõttu kohtul ei ole põhjust selles osas nende ütluste usaldusväärsuses kahelda, et 22.10.2023 õhtul toimunud tüli ajaks oli juba tehtud otsus, et Jevgeni Barinov lahkub kannatanute korterist. Seega ei olnud kannatanul C.Z-il põhjust asuda J. Barinovi täiendavalt süüstama selleks, et süüdistatava suhe oma XXX lõpetada. Seda enam ei olnud põhjust J. Barinovi alusetuks süüstamiseks kohtuistungil, kui J. Barinovi ning K.E kooselu oli lõppenud ning J. Barinov ei osale enam C.Z-i elus ning tema kasvatamises. Kohus rõhutab sedagi, et politseid kannatanute korterisse ei kutsunud kannatanu C.Z , vaid politsei kutsusid korteris toimunud karjumise pärast naabrid.
9. Kohus on seisukohal, et samal põhjusel ei olnud valetamiseks alust ka tunnistaja R.N-il . Tunnistaja R.N oli kohtus ütlusi andes 11-aastane ning sündmuse toimumise ajal 10-aastane. Ilmselgelt mõjutab tema vanus sündmuste tajumist ning tema mälupilt aasta tagasi toimunud sündmuse osas võibki olla hägune. Kohus on siiski seisukohal, et ka 10-aastane laps on võimeline aru saama kui kedagi on löödud ja juustest sikutatud ning suuteline tõeselt edasi andma üldpilti toimunust. Asjaolu, et laps ei suuda mäletada aasta pärast juhtunut kõiki detaile, ei muuda veel tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Vastupidi kohtu hinnangul oleks enam kui kummaline, kui 115 1-24-5449 aastane tunnistaja oleks aasta tagust sündmust suutnud üksikasjalikult kirjeldada. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kannatanu C.Z-i ning tunnistaja R.N ütlustele on võimalik tugineda ning neid tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega.
10. Puutuvalt süüdistatava ütluste usaldusväärsusega märgib kohus, et J. Barinovil oli motiiv anda end õigustavaid ütlusi. J. Barinov on varem kriminaalkorras karistatud, seejuures viibis ta 22.10.2023 sündmuse ajal Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega nr 1-21-8977 määratud katseajal. Nagu ka J. Barinov ise korduvalt on rõhutanud, siis uue kuriteo eest süüdi mõistmine tooks talle kaasa vangistuse, mida ta ei soovi. Seega tuleb J. Barinovi ütlusi hinnates arvestada, et tal oli huvi anda ennast õigustavaid ütlusi. Sellele viitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kohtuistungil on J. Barinov asunud rääkima asjaoludest, millest ta varasema menetluse käigus rääkinud ei ole (K.E käest lahti rebimine). Seda, et J. Barinovile on omane selgitada asju talle sobivalt, näitab kohtu arvamusel ka see, et 23.10.2023 indikaatorvahendi kasutamise protokollile, millega on J. Barinovil tuvastatud joove 0,1 mg/l, on J. Barinov omakäeliselt kirjutanud et tarvitas piiritusepõhist korvalooli. (KoTo, tõendite köide tl 13-15). 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et J. Barinov selgitab indikaatorvahendi näitu sellega, et võttis ainult lonksu õlut. (KoTo, tõendite köide tl 1-12).
11. Kõrvutades J. Barinovi ütlusi teiste kogutud tõenditega nähtub, et peamine vastuolu seisneb selles, et süüdistatava ütluste kohaselt ta kedagi löönud ei ole. Siinkohal leiab kohus, et lisaks eelmises punktis märgitule ei saa arvestamata jätta J. Barinovi käitumist vahetult pärast sündmust. 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll ning rinnakaamera salvestis kinnitavad, et J. Barinov oli ärritunud, lubas lapsed lastekodusse saata, sõimas K.E-d ebatsensuursete sõnadega ja ütles, et ta veel vastutab selle eest. Seega on ka eluliselt usutav, et ärritunud ja oma emotsioone vaos mitte hoidev J. Barinov käitus kannatanutega süüdistuses märgitud viisil. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et usaldada saab vaid neid süüdistatava ütlusi, mis on kooskõlas teiste tõenditega.
12. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, kohus loeb tõendatuks, et 22.10.2023 kella 23 paiku korteris aadressil XXX perekondliku tüli käigus kasutati füüsilist vägivalda. Kannatanute C.Z-i ja K.E ning süüdistatava J. Barinovi ütlustest tuleneb üheselt, et 22.10.2023 kui kannatanud koju jõudsid, tõmbas J. Barinov K.E korterisse ning nende vahel algas vaidlus, mis läks üle karjumiseks. Kohus loeb tuginevalt kannatanu C.Z-i , tunnistajate R.N ja E.Y ütlustele ning 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollile tõendatuks, et korteris toimunud tüli käigus Jevgeni Barinov lõi C.Z-i käega näkku. Kannatanu C.Z-i ütlustega on tõendatud, et ta tundis löögist valu. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et löögi tagajärjel oli kannatanu näol punetus.
13. Nimelt nähtub kannatanu C.Z-i ütlustest, et õhtul XXX (K.E ) koju jõudes oli kodus Jevgeni Barinov. Jevgeni Barinov tõmbas XXX korterisse, oli tige ja karjus ning nad XXX vaidlesid. Räägiti laste kasvatamisest ning kannatanu C.Z sekkus vaidlusesse. Mingi hetk palus XXX õel R.N-il minna naabrite juurde politseid välja kutsuma, kuid Jevgeni Barinov haaras tüdrukust kinni ja kannatanu C.Z lükkas Jevgeni Barinovi eemale. Jevgeni Barinov lükkas kannatanut ning mitmel korral tõstis käe löögiks. Kannatanu ütluste kohaselt oli enne Jevgeni Barinov teda löönud, kuid ta ei mäleta, mis ajal ja kus. Jevgeni Barinov lõi teda rusikaga vastu põske, löök oli nõrk, kuid ta tundis sellest valu.
14. 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollist ning videosalvestisest nähtub, et kannatanu C.Z on korterisse väljakutsele tulnud politseinikele kirjeldanud juhtunut sarnaselt oma kohtus antud ütlustega. Nimelt on asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastatud, et kannatanu C.Z teatab politseinikele, et J. Barinov lõi teda. C.Z kirjeldab, kuidas nad XXX õhtul koju tulid, J. Barinov lükkas XXX korterisse, vehkis kätega tema (C.Z-i ) suunas, lõi teda, vehkis kätega tema suunas, siis vehkis XXX suunas, siis haaras XXX juustest ja lõi XXX kuhugi. Löögist tundis kannatanu C.Z valu. Seejuures näitab kannatanu politseinikele ka oma põske, millel on punetus. (KoTo, tõendite köide tl 1-12).
15. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et 22.10.2023 käis tunnistaja ja tema patrullpaariline E O väljakutsel aadressil XXX. Väljakutse sisuks oli peretüli. Korteris tol hetkel 6 1-24-5449 viibisid viis isikut Jevgeni, K.E, A ja veel 2 last. Jevgeni oli ärritunud ja tõstis häält. Kannatanu C.Z avaldas, et J. Barinov lõi teda. Tunnistaja ütluste kohaselt selgitas A , et juba hommikul Jevgeni ja K.E tülitsesid omavahel, õhtul tuli kannatanu koos K.E-ga koju ning tema toas lõi Jevgeni A rusikaga näkku. A tundis valu, kuid löök oli nõrk. Tunnistaja E.Y ütlustega on ka tõendatud, et löögi tagajärjel oli kannatanu näol punetus.
16. Kohus leiab, et tunnistaja E.Y ütlused on tõendiks mitte ainult osas, milles tunnistaja kirjeldab väljakutse põhjust, väljakutsele saabumisel korteris viibivaid isikuid, nende käitumist ning neil esinenud vigastusi, vaid ka osas, mis puudutab korteris kannatanult kuuldut.

§ 66

lg 21 p 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et väljakutse tehti häirekeskusele kell 23.06, politseinikud jõudsid kortermajja kell 23.

1. (KoTo, tõendite köide tl 1-12). Seega jõudis tunnistaja E.Y sündmuskohale vahetult pärast juhtunut ning nii tunnistaja ütlustest kui ka videosalvestuselt nähtub, et kannatanu C.Z oli emotsionaalne ning veel toimunu mõju all. Kohus on varasemalt ka leidnud, et kannatanul C.Z-il ei olnud põhjust J. Barinovi peale valetamiseks, mistõttu puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde.
2. Tunnistaja R.N ütlused riimuvad eelnevate tõenditega ning kuigi tunnistaja ütluste kohaselt toimus venna (C.Z ) löömine koridoris, on muus osas tunnistaja kirjeldanud juhtunut sarnaselt oma vennaga. Tunnistaja R.N ütluste kohaselt XXX (K.E ) tuli sõimama Ženjaga (J. Barinov), hiljem läksid koridori. XXX palus tal naabrite juurde minna ja kutsuda politsei. Jevgeni lükkas teda vastu seina siis kui ta läks politseid kutsuma. Politsei oli vaja kutsuda, sest Ženja lõi XXX. Ženja lõi ka venda.
3. Kannatanu K.E ütluste kohaselt ta ei näinud, et J. Barinov oleks C.Z-i löönud. Samas nähtub kannatanu ütlustest seegi, et J. Barinov viibis mingi aja koos C.Z-iga lastetoas, nad tülitsesid, uks oli praokil ja Jevgeni žestikuleeris kätega. Seega ei saanudki kannatanu K.E näha toast tervikpilti ning see, et ta löömist ei näinud, ei kummuta muid tõendid.
4. Süüdistatava ütluste kohaselt ta kannatanut ei löönud. Arvestades, et süüdistatava ütlused selles osas lahknevad muust tõendikogumist ning arvestades juba varem kohtu välja toodut süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas, siis kohus leiab, et süüdistatava ütlused osas, et ta kannatanut ei löönud, ei ole usaldusväärsed ja on ümberlükatud kannatanu C.Z-i ning tunnistajate R.N ja E.Y ütlusega.
5. Kohus loeb tuginevalt kannatanu K.E ning kannatanu C.Z-i ütlustele tõendatuks, et J. Barinov haaras K.E-l juustest. Kannatanu K.E ütlustega on tõendatud, et ta tundis juustest haaramisest valu. Kannatanu K.E ütlustest tuleneb, et enne 22.10.2023 juhtunut oli ta J. Barinoviga riidu läinud ja öelnud, et J. Barinov enam tema juurde ei tuleks. Neil olid konfliktid laste kasvatamise osas. Õhtul tuli ta koos C.Z ja noorima tütrega koju ning Jevgeni oli kodus ning nad hakkasid vaidlema. Jevgeni läks C.Z-iga teise tuppa ning kannatanu läks Jevgenit ära kutsuma. Jevgeni viis kannatanu toast välja ja pani diivani peale istuma. Toast välja viies haaras Jevgeni kannatanul juustest ning kannatanu tundis sellest valu.
6. Kannatanu C.Z-i ütlustest nähtub, et vaidluses XXX ja Jevgeni vahel Jevgeni läks kurjaks ja haaras emal juustest kinni. Sarnaselt on C.Z juhtunud kirjeldanud ka 23.10.2023 vaatlusprotokolli kohaselt.
7. Süüdistatava J. Barinovi ütluste kohaselt 22.10.2023 hommikul oli neil K.E-ga laste pärast tüli. Päeval K.E helistas, et J. Barinov enam koju ei tuleks. Õhtul läks J. Barinov korterisse asju pakkima, K.E-d ei olnud. Kui K.E koju jõudis, siis jäi ta uksel seisma ja hakkas valjult rääkima ning J. Barinov tõmbas ta korterisse. Nad jäid elutuppa K.E-ga vaidlema, karjusid teineteise peale, siis C.Z hakkas karjuma tema peale. J. Barinov nägi, kuidas N läks kööki ja väljus sealt noaga. J. Barinov võttis noa ära ja viskas kööki tagasi. J. Barinov sisenes väikesesse tuppa, et C.Z-iga 7 1-24-5449 rääkida, K.E tõmbas ta tagasi. J. Barinov proovis end lahti rebida. K.E-d meelega ei ole ta juustest haaranud, võib-olla siis, kui ta pani K.E istuma voodi peale, kuna tal olid juuksed vabalt mitte kinni, siis võib-olla juhuslikult need juuksed said kuidagi käe alla. Seega kuigi süüdistatav ei ole tunnistanud meelega juustest haaramist, on ta möönnud, et kannatanu juuksed võisid kuidagi tema käe alla sattuda.
8. Kohus loeb tuginevalt tunnistaja R.N ja tunnistaja E.Y ütlustele tõendatuks, et J. Barinov lõi K.E-d käega näkku. Tunnistaja R.N ütlused kinnitavad, et oli vaja kutsuda politsei, sest Ženja (J. Barinov) lõi XXX. XXX löömine toimus elutoas. Ženja lõi XXX käega näkku. Tunnistaja on kinnitanud, et nägi ise, kuidas J. Barinov XXX lõi.
9. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja R.N ei saanud oma XXX löömist näha, sest kannatanu ütluste kohaselt oli lastetoa uks kinni. Kannatanu K.E ütluste kohaselt tõepoolest viis J. Barinov kannatanu lastetoast välja ning pani ukse kinni. Samas kinnitavad kõik asjas kogutud tõendid, et tülitsemine K.E ning J. Barinovi vahel jätkus pärast lastetoast väljumist, seejuures järgnes löömine elutoas just lastetoast välja viimisele. Seega kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kannatanu suutis J. Barinoviga tülitsemisel ja ajal kui J. Barinov teda lõi, pidevalt veenduda, kas lastetoa uks on kinni või mitte. Tunnistaja R.N on ka oma ütlustes selgitanud, et nägi löömist kui tuli magamistoast elutuppa vaatama, miks riieldakse.
10. Tunnistaja E.Y ütluste kohaselt väljakutsel aadressil XXX selgitas K.E, et Jevgeni lõi teda näo vasakusse piirkonda oma parema käe käelabaga. Lisaks selgitas tunnistaja ütluste kohaselt K.E, et tema tuli oma poja A tagasi koju ja korteri ukse taga teda ootas juba Jevgeni, võttis teda jopest kinni ning tiris korterisse ja hakkas tema peale karjuma. Kohus leiab, et ka kannatanu K.E-lt kuuldu osas on tunnistaja E.Y ütlused tõendiks. Nagu varem mainitud, siis jõudis tunnistaja E.Y sündmuskohale vahetult pärast juhtunu. Videosalvestuselt võib järeldada, et kannatanu K.E oli sarnaselt oma pojaga veel tajutu mõju all kui kohale saabunud politseinikele asjaolusid selgitas. Samas on kohus lugenud osa K.E ütlustest ebausaldusväärseteks, mistõttu tekib küsimus, kas kannatanu võis juba vahetult peale juhtunut tõde moonutada. Kohus leiab siiski, et asjaolude osas, mis kannatanu tunnistajale vahetult pärast juhtunut avaldas (kannatanu korterise tõmbamine ning löömise toimumise fakt) ei ole alust arvata, et kannatanu tõde moonutas, sest selles osas on kannatanu ütlused olnud järjepidevad.
11. Süüdistatava J. Barinovi ütluste kohaselt ta ei teinud midagi, et K.E-d lüüa. Samas on J. Barinov möönnud, et võimalik kui kannatanu hoidis teda jopest, et takistada lastetuppa minemast, siis lahti rebimise käigus sai kannatanu tabamuse.
12. K.E ütlusega on tõendatud, et ta tundis löögist valu. Kuigi kannatanu on oma löömise toimumise täpsete asjaolude osas andnud diametraalselt erinevaid ütluseid on kannatanu ütlused olnud järjepidevad osas, et pärast kokkupuudet kannatanu näo ja J. Barinovi käe vahel tundis ta valu. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlusi valu tundmise osas saab pidada usaldusväärseteks.
13. Sarnaselt leiab kohus, et usaldada saab kannatanu ütlusi ka osas, et löögist tekkis kannatanule vigastus, sest see on kooskõlas tunnistaja E.Y ütlustega ning fotodega kannatanust. Kannatanu K.E ütluste kohaselt tekkis vigastus silma juures J. Barinovi tegevuse tulemusena. Enne tal vigastust ei olnud. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et löögi tagajärjel oli kannatanu näol punetus. 23.10.2023 fotodega kannatanust (KoTo, tõendite köide tl 44-45) on tõendatud, et kannatanu vasaku silma juures on hematoom. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava ütlused, et kannatanul oli hematoom juba enne, on ümberlükatud.
14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. Barinovile etteheidetav tegu ehk 22.10.2023 kella 23 paiku korteris aadressil XXX C.Z-i löömine, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse punetava põse näol ning oma elukaaslase K.E-d juustest tirimine ja näkku löömine, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku silma piirkonda tekkinud hematoomi näol, on täielikult tõendatud. Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused)
15. Jevgeni Barinovile on süüdistus esitatud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, s.o kehalises 8 1-24-5449 väärkohtlemises lähisuhtes, korduvalt. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Nii tervisekahjustus kui ka valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKKo 12.11.2019, 1-187833, p 22). Seega on hematoomid ja punetused käsitatavad kehavigastusena KarS § 121 tähenduses, sest nahakoe anatoomiline terviklikkus on füüsilise mõjutamise teel häirunud. Tunnistaja E.Y ütlustega on tõendatud, et J. Barinovi löökide tagajärjel oli kannatanu C.Z-i näol punetus ning kannatanu K.E näol punetus. 23.10.2023 fotodega kannatanust on tõendatud, et kannatanu K.E vasaku silma juures on hematoom.
16. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (vt RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kannatanu C.Z on andnud ütlusi, et löök oli nõrk, kuid ta tundis sellest valu. Arvestades, et löök oli sooritatud kannatanule näkku ning pärast lööki tuvastati lisaks punetus, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Sarnaselt sai löögi näkku kannatanu K.E , kellel tuvastati näol hematoom, mistõttu pole alust kahelda valu tundmises ka K.E puhul. J. P -C.Z-i on oma ütlustes ka kinnitanud, et tundis löögist valu. Samamoodi on keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohast reaalne ka valu tekkimine juustest haaramisel. Ka juustest haaramise puhul tuleneb kannatanu ütlustest, et ta tundis valu.
17. Seega leiab kohus, et 22.10.2023 C.Z-ile valu ja põsele punetuse ning 22.10.2023 K.E-le valu ja vasaku silma piirkonda hematoomi tekitanud kehalise väärkohtlemisega on täidetud objektiivne teokoosseis KarS § 121 järgi.
18. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Tähtis on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (vt RKKKo 09.03.2020, 1-19-3377, p 9,10). J. Barinov ning K.E elasid 22.10.2023 koos kui elukaaslased. Neil ei olnud küll ühiseid lapsi, kuid koos nendega elasid K.E lapsed ning J. Barinov osales nende kasvatamises. Tüli 22.10.2023 sai alguse justnimelt laste kasvatamisest tulenevatest erimeelsustest. Seega vastab J. Barinovi käitumine KarS § 121 lg 2 p 2 objektiivsetele tunnustele.
19. KarS § 121 lg 2 p 3 eeldab, et tegu on toime pandud korduvalt. Pole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest varasemalt süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei 9 1-24-5449 ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv), (vt RKKKo 14.05.2020, 1-19-5146, p 8). Esmalt märgib kohus, et J. Barinov on kehalise väärkohtlemise toime pannud kahe kannatanu suhtes, C.Z-i löömine ning K.E juustest haaramine ja löömine. Seega on tuvastatud faktiline retsidiiv. Lisaks Jevgeni Barinov on Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-8977 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteo toimepanemises (KoTo, tõendite köide tl 22-26). Seega on J. Barinov ka varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ning tuvastatud on ka juriidiline retsidiiv. J. Barinovi käitumine vastab KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele. Subjektiivne koosseis
20. KarS § 121 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et J. Barinov tegutses kannatanu C.Z-i näkku lüües otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J. Barinov on varem korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, seejuures nähtub 30.12.2021 kohtuotsusest, et J. Barinov on ka varem teist isikut rusikaga näkku löönud ning siis kaasnesid tema tegevuse tagajärjena füüsiline valu ning turse ja punetus. (KoTo, tõendite köide tl 22-26). Seega J. Barinovil ei olnud mitte ainult teoreetilisi üldteadmisi, milliseid tagajärgi võib löök näkku kaasa tuua, vaid ka vahetu varasem kogemus. Kohus on varasemalt tuvastanud, et J. Barinov lõi kannatanut konflikti käigus ning kuigi kannatanu C.Z-i ütluste kohaselt oli rusikalöök näkku nõrk, siis on üldteada, et näopiirkond on õrn ning sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud põhjustab intensiivsemat valu ja tekitab kergemini vigastusi. Seega J. Barinovi käitumine oli tahtlik, ta oli teadlik, et löök näkku põhjustab kannatanule valu ja ta vähemalt möönis tervisekahjustuse tekkimist.
21. Kohus leiab, et kannatanu K.E löömisel ja juustest haaramisel tegutses J. Barinov kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. J. Barinovi ütluste kohaselt ei ole ta meelega kannatanu juustest haaranud ning kannatanu lahtised juuksed võisid tema käe alla sattuda, kui ta kannatanu voodile istuma pani. Nii kannatanu K.E kui ka kannatanu C.Z on kirjeldanud, et J. Barinov justnimelt haaras kannatanu K.E juustest. Seejuures on C.Z oma ütluses lisanud, et J. Barinov sai eelnevalt K.E peale kurjaks, millele järgnes juustest haaramine. Seega leiab kohus, et süüdistatava ütlused, et ta ei ole meelega kannatanut juustest haaranud, on ümber lükatud. Kohus leiab sedagi, et isegi juhul kui jaatada süüdistatava versiooni, et kannatanu juuksed jäid tema käe alla kogemata, siis on arusaadav, et samaaegselt isikut jõuga istuma suunates ja käsi juustes hoides võib selline tegevus tekitada isikule valu. Kannatanu K.E löömise osas on kohus kannatanu ütlused tõendikogumist välja jätnud osas, kus kannatanu on kirjeldanud löömise toimumise täpseid asjaolusid. J. Barinov on löömist eitanud, aga möönnud, et võimalik, et kui kannatanu hoidis teda jopest, et takistada lastetuppa minemast, siis lahti rebimise käigus sai kannatanu tabamuse. Tunnistaja R.N ütluste kohaselt lõi J. Barinov XXX käega näkku. Nagu kohus varem on märkinud, siis kohtu hinnangul on võimeline tunnistaja vahet tegema löögil ja kogemata tabamusel. Tunnistaja E.Y ütluste kohaselt selgitas kannatanu K.E , et Jevgeni lõi teda näo vasakusse piirkonda oma parema käe käelabaga. Ka tunnistaja C.Z-i ütluste kohaselt vehkis J. Barinov XXX suunas mitmel korral kätega ja ähvardas löömisega, mistõttu leiab kohus, et J. Barinovi ütlused, et löök toimus kogemata, on ümber lükatud. Lisaks on kohus seisukohal, et isegi juhul kui jaatada J. Barinovi versiooni sellest, et ta soovis end kannatanust lahti rebida, siis kätega vehkides oli ta teadlik kannatanu asukohast ning kannatanu suunas vehkides sai aru, et võib kannatanut tabada ja valu ning kehavigastusi tekitada. Kokkuvõttes J. Barinov täitis KarS § 121 lg 2 p 2,3 subjektiivse koosseisu tunnused. 10 1-24-5449 Õigusvastasus ja süü
22. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Karistus
23. Kuna kohus mõistab J. Barinovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, tuleb mõista ka karistus. Riiklik süüdistaja taotles J. Barinovi süüdi mõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistamist 2 aastase pikkuse vangistusega. Seadusandja on KarS § 121 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse
24. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
25. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le
26. Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates J. Barinovi varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav.
27. J. Barinovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus J. Barinov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistusega samalaadse süüteo toimepanemise eest, sh on ta käesolevas asjas süüks pandavad teod toime pannud kehtival katseajal, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
28. KarS § 121 lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Hinnates J. Barinovi teosüüd leiab kohus, et J. Barinovi kasutatud vägivald ei olnud intensiivne. J. Barinov lõi kannatanut C.Z-i ühel korral näkku ning löök oli nõrk, selle tagajärjeks oli valu ning punetus. Ka kannatanu K.E kehaline väärkohtlemine oli pigem leebemat laadi, juustest haaramine ning üks löök näkku, mille tagajärjeks valu ja hematoom. Siiski on teost tulenev süü suurem, kui isik on täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust. J. Barinov on pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja korduvalt. Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et J. Barinovi puhul karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p 13 mõttes isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kergendava asjaoluna saab karistuse mõistmisel arvestada, et J. Barinov on kannatanu K.E ees vabandust palunud ning kannatanul J. Barinovile pretensioone ei ole. Seega hindab kohus J. Barinovi teosüü keskmisest väiksemaks.
29. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati J. 11 1-24-5449 Barinovi Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsusega KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuritegude toimepanemise eest KarS § 74 lg 1, 2 sätteid kohaldades 3 aasta pikkuse vangistusega, millest kohaselt kuulus ära kandmisele 2 kuud. Vangistus 2 aastat ja 10 kuud jäeti täitmisele pööramata kui J. Barinov ei pane 3 aasta ja 1 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. J. Barinov pani käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteoepisoodid toime kehtival katseajal. Eeltoodust järeldub, et J. Barinovi käitumisele ei ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et J. Barinovi süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
30. 23.10.2023 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti J. Barinov 22.10.2023 kell 23:35 kahtlustatavana kinni ning vabastati 24.10.2023 kell 16:00 (KoTo, tõendite köide tl 16-21). Seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jevgeni Barinovi poolt eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o alates 22.10.2023 kuni 24.10.
31. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna J. Barinov pani teod toime ajal kui talle oli 30.12.2021 kohtuotsusega kohaldatud katseaeg, siis tuleb J. Barinovile mõista liitkaristus. Nimelt KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.12.2021 kohtuotsuse nr 121-8977 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 10 kuud vangistust, võrra ning mõista Jevgeni Barinovile liitkaristuseks 4 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
32. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist saadab kohus J. Barinovile teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414lg 2 alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks J.

Barinovi vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414

lg-le Asitõendid 48.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. 49. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga Häirekeskuse kõnesalvestise ja rinnakaamera videosalvestisega 1 DVD-R plaadi. Lisaks esitas prokurör 1 DVD-R plaadi fotodega kannatanust. Kohus võttis plaadid vastu ja need asuvad tõendite toimikus.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta DVD-R plaadid kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 50. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ning määratud kaitsjale ja kannatanu esindajale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 p 4).

51. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt

§ 175lg 1 punktile 4 menetluskulu.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Sergei Politševi tasu Jevgeni Barinovile osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses on 154,32 eurot ja 289,87 eurot, s.o kokku 444,19 eurot, sh käibemaks. Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politševi tasu ja hüvitatavad kulud Jevgeni Barinovile õigusabi osutamise eest 267,18 eurot ja 1496,69 eurot, s.o kokku summas 1763,87 eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused rahuldanud. Kokku on Jevgeni Barinovi kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses 12 1-24-5449 2208,06 eurot, sh käibemaks. 52. Kannatanu C.Z esindaja Andrei Matvejevi tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses on 450,18 eurot, 867,42 eurot ja 329,40 eurot, s.o kokku summas 1647 eurot, sh käibemaks. Kohus on C.Z esindaja E.Y tasutaotlused rahuldanud ja peab neid põhjendatuks. 53.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1230 (1,5 kuupalga alammäära ehk 1,5x820 eurot) eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb süüdistataval tasuda sundraha suuruses 1230 eurot täies ulatuses. 54. Seega peab Jevgeni Barinov maksma riigile kokku 5085,06(2208,06+1647+1230) eurot. Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada Jevgeni Barinovi suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Jevgeni Barinov peab riigile hüvitatavad menetluskulud kogusummas 5085,06 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Seega on Jevgeni Barinovil võimalus tasuda menetluskulud üheaastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 13