Obsah (7)

§ 182§ 116§ 165§ 44§ 158§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-2984 16. september 2024 Maria Lõbus X.X. kaebus Narva Li

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lõige 6).

3-21-2984 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXas Metsa tn 16 asuva elamu kaasomanikud A. Zadonskaja ja V. Zadonski esitasid
2. juunil 1997 Narva Linnavalitsusele avaldused Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks.
3. A. Zadonskaja suri
4. märtsil
6. V. Zadonski võõrandas
7. jaanuaril 2003 sõlmitud notariaalse lepinguga Metsa tn 16 asuva elamu ½ mõttelise osa X.X.-ile .
8. X.X. esitas
9. veebruaril 2003 Narva Linnavalitsusele avalduse Metsa tn 16 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks ½ mõttelises osas.
10. Narva Linnavalitsus andis
11. septembril 2021 korralduse nr 748-k, mille punktiga 3.1 otsustas keelduda Metsa tn 16 maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest ning jätta A. Zadonskaja ja X.X. esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldused rahuldamata. Korralduse punktiga 3.2 otsustas linnavalitsus lõpetada Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Korralduse punktiga 3.3 otsustas linnavalitsus kohustada X.X.-i kõrvaldama Metsa tn 16 maaüksuselt omavoliliselt püstitatud lagunenud ehitise ja ehitusmaterjalid hiljemalt poole aasta jooksul korralduse jõustumise päevast arvates. Linnavalitsus viitas, et maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lõike 1 alusel on maa ostueesõigusega erastamise õigus ehitiste omanikul. MaaRS § 6 lõige 3 sätestab, et maareformi seaduse tähenduses on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. MaaRS § 6 lõike 31 kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks.
12. märtsil 2021 tegi Narva Linnavalitsus Metsa tn 16 maaüksuse ülevaatuse. Ülevaatuse käigus tuvastati, et maaüksusel asuvad: lagunenud ehitis, tõenäoliselt garaažiboks, mis ei ole ehitisregistris registreeritud; süvend kohas, kus varem võis olla elumaja; ehitusmaterjalid, täpsemalt seina ja vundamendi betoonblokid, tellised. Ehitisi, mis vastaksid MaaRS § 6 lõikes 3 sätestatud tunnustele, ei tuvastatud. Krunt on maha jäetud, seda ei kasutata. Narva Linnavalitsus saatis X.X.-ile
13. aprillil 2021 kirja, milles palus esitada dokumendid, mille alusel on ehitis (garaažiboks) püstitatud, nt ehitusprojekt, ehitusluba jne. Kirjale vastuseks teatati, et nimetatud dokumente ei ole. Kogu maareformi aja on kehtinud nõue, et maa ostueesõigusega erastamise õiguse saamiseks peab maaüksusel asuv ehitis vastama seaduses sätestatud nõuetele ja olema sihtotstarbeliselt kasutatav. Ehitist, mis varasemalt on vastanud MaaRS-s sätestatud hoone tunnustele ja on olnud kasutuses, kuid mille lagunemise või lammutamise tõttu puuduvad hoone tunnused ja hoonest on järele jäänud vaid osad, ei saa enam käsitada ehitisena MaaRS § 6 lõike 3 tähenduses.
14. juulil 2017 jõustunud MaaRS § 6 lõike 3 1 kohaselt tuleb omanikul selline ehitis kohaliku omavalitsuse antud tähtajaks kõrvaldada, vastasel korral muutub ehitis maatüki oluliseks osaks. Riigikohus on leidnud, et MaaRS pole ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega erastada maad lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise juurde (
15. juuni
16. a otsus asjas nr 3-16-579, punktid 11 ja 13). Kuna Metsa tn 16 maaüksusel ei asu ehitist MaaRS tähenduses, on isik lõplikult minetanud ka võimaluse maa erastamisõiguse taastamiseks.
17. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingu 2 3-21-2984 ese on ½ mõttelist osa ühekorruselisest elamust (katus põlenud). Samuti on lepingus märgitud, et
18. septembril 2002 aset leidnud tulekahjus on hävinud kuur, maja katus ja veranda, ruumid seest tahmunud. Juba ehitise omandamise ajal ei vastanud elamu seaduses sätestatud ehitise nõuetele, katus ja veranda olid põlenud. Alates
19. jaanuarist 2003 on isikul olnud piisavalt aega ja võimalus oma ehitis valmis ehitada ning samuti on see aeg olnud piisav maa erastamise lõpule viimiseks. Kuna X.X. ei ole aastate jooksul realiseerinud oma õigust omandis olevat ehitist valmis ehitada, kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üles isiku ootuse, et õiguslik olukord ei muutu. Vastavalt Maa-ameti
20. märtsi
21. a kirjale nr 6-13/20/13294-3 on V. Zadonski tasunud
22. veebruaril 1999 Metsa tn 16 maa eest ettemaksu erastamisväärtpaberites (EVP-des) summas 5400 krooni. MaaRS § 224 lõikes 6 sätestatu kohaselt läheb maa eest tasutud ettemaks üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse üleminekuga. MaaRS § 22 lõige 5 sätestab, et ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksta, välja arvatud juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel ostueesõigusega erastada. X.X.-il on õigus esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele taotlus ettemaksuna makstud raha tagastamiseks. Arvestades lammutatava ehitise mahtu, ehitusturul olemasolevat tööjõudu ja tööprotsessi korralduslikke küsimusi, on pool aastat piisav aeg ehitise kõrvaldamiseks/lammutamiseks korralduse jõustumise päevast arvates.
23. X.X. esitas
24. novembril 2021 vaide Narva Linnavalitsuse
25. septembri
26. a korralduse peale. X.X. leidis, et linnavalitsus peab arvestama järgmisi olulisi faktilisi asjaolusid: vastavalt
27. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingule on X.X. Metsa tn 16 asuva ühekorruselise elamu ½ mõttelise osa omanikuks ning enne selle lepingu sõlmimist tasus müüja V. Zadonski Metsa tn 16 asuva maa ostu eest EVP-des 5400 krooni, kuid selle maatüki erastamist ei ole lõpuni viidud praeguseni. Lisaks ei olnud haldusmenetlus vaidlustatud korralduse andmiseks läbi viidud vastavalt nõuetele. Avalduse esitas ka A. Zadonskaja, kes on surnud ja kelle surma järgne pärimismenetlus ei ole lõppenud. Seega on vaidlustatud haldusakt väljastatud isiku suhtes, kes ei ole haldusmenetluse osaliseks.
28. Narva Linnavalitsus jättis
29. novembri
30. a korraldusega nr 978-k vaide rahuldamata. Linnavalitsus märkis, et vaidlustatud korraldus käsitleb isiku(te) ostueesõigust Metsa tn 16 maa erastamiseks. Ettemaksu olemasolu või selle puudumine ei mõjuta maa erastamise õigust. X.X. omandas Metsa tn 16 asuvast elamust ½ mõttelise osa
31. jaanuaril
32. Sel momendil oli Metsa tn 16 elamu teine kaasomanik A. Zadonskaja juba surnud ning siiani ei ole pärimismenetlust lõpetatud. Seega, alates elamu osa omandamist kuni tänaseni on olnud X.X. ainus Metsa tn 16 elamu kasutaja. Kuna A. Zadonskaja esitas Narva Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks
33. juunil 1997, siis ta oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 kohaselt menetlusosaline. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lõikest 6 tuleneb, et kui ehitise kaasomanik on surnud ja kui pärimismenetlust ei ole lõpule viidud, kantakse kinnistusraamatusse pärijate asemel surnud isik. Kuna olemasolev olukord tekkis Metsa tn 16 katastriüksusel ainuisikuliselt X.X. tegevuste tulemusel, ilma teise kaasomaniku osaluseta, võeti vaidlustatud haldusakt ehitise kõrvaldamise osas vastu ainult X.X. suhtes, mis on mõistetav ja õigustatud.
34. X.X. esitas
35. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse
36. septembri
37. a korralduse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks uuesti läbi.
38. Vastustaja palus
39. septembri
40. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. 3 3-21-2984 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
41. Kaebaja on seisukohal, et Narva Linnavalitsuse
42. septembri
43. a korraldus rikub tema subjektiivset õigust maatükk erastada ostueesõigusega, nagu on sätestatud MaaRS §-s
44. Samuti ei viidud haldusmenetlust läbi vastavalt HMS §-s 41 sätestatud nõuetele. Kaebaja esitas
45. septembril 2020 taotluse haldusmenetluse alustamiseks, kuid esimesed tegevused tegi Maa-amet alles siis, kui kaebaja esitas
46. veebruaril 2021 teabenõude. Vaidlustatava haldusakti sisust selgub, et kohtueelse menetluse osaliseks on ka
47. aastal surnud A. Zadonskaja ning pärimisasi ei ole siiani lõpetatud. Haldusakti resolutsiooni punkt 1 on suunatud surnud A. Zadonskajale. Haldusakti väljastamine oli enneaegne, kuna enne selle väljastamist oleks haldusorgan pidanud menetlusse kaasama surnud A. Zadonskaja pärijad. Seega haldusakt on väljastatud isiku suhtes, kes ei ole haldusmenetluse osaliseks. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud haldusakti põhjendustega selles osas, kus on toodud, et kaebajal oli küllaldaselt aega, et täita vajalikud tingimused selleks, et ta võiks realiseerida oma ostueesõigust. Haldusmenetluse käigus on selgunud, et kaebaja esitas avalduse maatüki erastamiseks
48. aastal. Seejuures haldusorgan ei too ära, mis menetlus see on, mis oli alustatud avalduse esitamisega
49. aastal, on see lõpetatud või kestab edasi. Vastustaja ei võtnud haldusmenetluses arvesse järgmisi asjaolusid: vastavalt
50. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingule on kaebaja Metsa tn 16 asuva ühekorruselise elamu ½ mõttelise osa omanikuks ning enne selle lepingu sõlmimist tasus müüja V. Zadonski Metsa tn 16 asuva maa ostu eest EVP-des 5400 krooni, kuid selle maatüki erastamist ei ole lõpuni viidud praeguseni. Vastustaja tegi eeltoodust järelduse ainult selle kohta, et kaebaja võib taotleda tasutud summa tagastamist. On kohatud vastustaja põhjendused selles osas, et kaebaja poolt põlenud katusega hoone omandamine ning tema tegevusetus hoone kordategemisel alates
51. aastast on aluseks sellele, et keelduda erastamisest. Haldusorgani tegevusetus
52. aasta erastamise avalduse menetlemisel ja lõpetamata küsimus pärandiga, mis puudutab teist ½-list omandi osa, lõid kaebaja jaoks pikaks ajaks ebamäärase olukorra ning tegid võimatuks projekteerimise ja ehitustööde tegemise, mis nõuavad luba ja eelnevat kooskõlastust teise omanikuga. Kaebaja jaoks oli liiga riskantne teha remondi- ja ehitustöid, mis nõudnuks suuri kulutusi. Kaebaja on alates
53. a märtsist Metsa tn 16 ühekorruselise elamu ainuomanik.
54. Vastustaja juhtis tähelepanu sellele, et
55. jaanuari
56. a ostu-müügilepingu, millega V. Zadonski võõrandas Metsa tn 16 asuvast ühekorruselisest elamust ½ mõttelise osa kaebajale, punktis 3.4 on märgitud, et
57. septembril 2002 on tulekahjus hävinud kuur, maja katus ja veranda, ruumid seest tahmunud. Sellest nähtub, et tehingu ajal lepingu objekt ei vastanud MaaRS § 6 lõigetele 3 ja
58. Maa-ameti geoportaali
59. a andmetest nähtub, et Metsa tn 16 maaüksusel maja puudub. Alles on ainult maja vundamendi jäänused. Territooriumile on ladustatud ehitusmaterjalid ja püstitatud kolm uut seina. Seega on tegemist lagunenud vundamendiga, mis ei ole MaaRS mõttes ehitis, mis annaks õigust maa ostueesõigusega erastamiseks. MaaRS põhimõte on vältida lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamist enne, kui omanik teeb need korda ja 4 3-21-2984 võtab kasutusele, ning vältida olukorda, kus üksnes maa soodsatel tingimustel omandamise eesmärgil otsitakse üles ammu laguneda lastud ehitiste jäänused ja nende juurde erastatakse maad. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist oli kaebajal valida, kas põlenud katusega elamu Metsa tn 16 maatükil lõpuni valmis ehitada või lammutada.
60. juulil 2017 jõustunud MaaRS § 6 lõige 31 ei näe enam ette võimalust anda tähtaeg lagunenud ja kasutusest väljalangenud või ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks. Viidatud sätte kohaselt tuleb omanikul sellised ehitised kohaliku omavalitsuse antud tähtajaks kõrvaldada, vastasel korral muutuvad nad maatüki oluliseks osaks. MaaRS pole ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega erastada maad lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise juurde. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-579, p 11.) Praegusel juhul on tegemist lagunenud ehitisega. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõikele 4 on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja selline kaasomaniku õigus ei vaja eraldi tuvastamist. Kui tegu on vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 1 mõttes, tekib teistel kaasomanikel (A. Zadonskaja pärijatel) kohustus need kulud hüvitada võrdeliselt nende osade suurusega kulutusi teinud omanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Maja katuse remondi küsimus on kaasomandi säilitamise küsimus. Antud juhul võiks kaasomaniku A. Zadonskaja pärijate tuvastamisel kaebaja nõuda neilt vajalike kulutuste hüvitamist kaasomandis oleva maja säilitamise eest. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
61. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Narva Linnavalitsuse
62. septembri
63. a korralduses ja
64. novembri
65. a vaideotsuses esitatud põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (

§ 165lõige 2).

Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus siiski järgmist. 13. Kaebaja saab praeguses asjas kaitsta ainult enda õigusi (

§ 44lõige 1).

Kaebaja ei saa vastustaja

1. septembri
2. a korraldust vaidlustada osas, mis puudutab A. Zadonskajat, mistõttu jätab kohus kaebaja väited A. Zadonskajaga seonduvas osas tähelepanuta.
3. Arusaamatu on kaebaja etteheide selle kohta, et vastustaja ei ole ära näidanud, mis menetlus see on, mis oli alustatud avalduse esitamisega
4. aastal, on see lõpetatud või kestab edasi. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja
5. veebruari
6. a avalduse, mille puhul on tegu avaldusega Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks. Kuna selle avalduse on esitanud ja allkirjastanud kaebaja ise, pidi ta olema teadlik avalduse esitamise faktist ja selle sisust. Kaebaja
7. veebruari
8. a avalduse kohta tegi Narva Linnavalitsus otsuse
9. septembril 2021 ning selle otsusega kaebaja
10. veebruari
11. a avalduse menetlus lõppes. Eeltoodu on vastustaja
12. septembri
13. a otsuse põhjal selgesti arusaadav.
14. Alusetud on kaebaja etteheited selle kohta, et vastustaja ei ole arvesse võtnud järgmisi asjaolusid: vastavalt
15. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingule on kaebaja Metsa tn 16 asuva ühekorruselise elamu ½ mõttelise osa omanikuks ning enne selle lepingu sõlmimist tasus müüja V. Zadonski Metsa tn 16 asuva maa ostu eest EVP-des 5400 krooni. Vastustaja on nii
16. septembri
17. a korralduses kui ka
18. novembri
19. a vaideotsuses arvestanud sellega, et kaebajale kuulus Metsa tn 16 elamust ½ mõtteline osa. Ainuüksi elamu 5 3-21-2984 omandiõigus ei taga aga veel kaebajale õigust Metsa tn 16 maad ostueesõigusega erastada. Vastustaja on
20. septembri
21. a korralduses ja
22. novembri
23. a vaideotsuses asjakohaselt selgitanud, et MaaRS ja kohtupraktika kohaselt oli täiendavalt oluline välja selgitada, kas kaebajale kuuluva elamu näol oli tegu lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega, sest sellise ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada ei saa. Vastustaja on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebajale kuuluv elamu oli lagunenud ja kasutusest välja langenud ning seega ei olnud õiguslikku alust võimaldada kaebajal selle juurde maad ostueesõigusega erastada. Samuti on vastustaja nii
24. septembri
25. a korralduses kui ka
26. novembri
27. a vaideotsuses arvestanud sellega, et V. Zadonski, kellelt kaebaja Metsa tn 16 elamu ½ mõttelise osa ostis, tasus
28. aastal Metsa tn 16 maa eest ettemaksu EVP-des summas 5400 krooni. See asjaolu aga ei tähenda, et kaebajal pidi olema automaatselt õigus Metsa tn 16 maad ostueesõigusega erastada. Nagu kaebajale on korduvalt selgitatud, siis pidi maa ostueesõigusega erastamiseks olema Metsa tn 16 elamu korras ja valmis sihtotstarbeliseks kasutamiseks, mida see aga kaebaja omanikuks olemise aja jooksul ei ole kunagi olnud. See välistas kaebaja poolt maa ostueesõigusega erastamise, sõltumata sellest, et V. Zadonski oli maa eest ettemaksu tasunud. Vastustaja ja Maa-amet on kaebajale selgitanud, et tal on õigus nõuda V. Zadonski tasutud ettemaksu tagastamist.
29. Kohtule ei nähtu, et vastustaja ja Maa-ameti viivitus kaebaja avalduse menetlemisel oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist.
30. jaanuari
31. a ostu-müügilepingu punktidest 3.1 ja 3.4 nähtub, et kaebaja ostis ½ mõttelise osa elamust, mille katus ja veranda olid tules hävinud ning ruumid seest tahmunud. Seega oli elamu juba kaebaja poolt ostmise ajal lagunenud ja kasutusest välja langenud. Kaebaja kohtumenetluses esitatud selgitustest järeldub, et ta ei teinud alates elamu ostmisest kuni vastustaja
32. septembri
33. a korralduse andmiseni elamu taastamiseks midagi. Ka vastustaja tuvastas
34. märtsil 2021 tehtud paikvaatluse käigus, et elamust ei olnud selleks ajaks peaaegu et midagi alles jäänud. Seega ei ole ajal, kui kaebaja on olnud Metsa tn 16 elamu kaasomanik, elamu kunagi korras ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks valmis olnud. Seda arvestades ei nähtu kohtule, et kaebaja avalduse kiirem lahendamine oleks võinud teistsuguse sisuga otsuse tegemiseni viia. Samuti ei saanud viivitus kaebaja
35. veebruari
36. a avalduse lahendamisel takistada kaebajal elamut korda teha. Vastupidi, viivitus andis kaebajale lisaaega elamu kordategemiseks.
37. Vastustaja
38. septembri
39. a korralduse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väited selle kohta, et elamu teise ½ mõttelise osaga seoses oli käimas pärimismenetlus ning seetõttu ei saanud kaebaja teha projekteerimis- ja ehitustöid, sest need nõudsid teise omaniku eelnevat kooskõlastust. Vastustaja on asjakohaselt viidanud AÕS § 72 lõikele 4, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Selle sätte alusel võis kaebaja teha iseseisvalt Metsa tn 16 elamu säilitamiseks vajalikke toiminguid ning tal ei olnud vaja ära oodata pärimismenetluse lõpptulemust. Hiljem, kui pärijad oleksid selgunud, oleks kaebaja saanud nendelt elamu säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist nõuda. Ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa saamise eelduseks ei ole teise kaasomaniku nõusolek. Täiendavalt märgib kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja kui elamu kaasomanik oleks ka pärimismenetluse venimise põhjuste vastu huvi tundnud ja uurinud, kas oleks võimalik pärimismenetlust kiirendada, et kaebaja jaoks väidetav ebamäärane olukord lahendada ja saavutada kiiresti elamu kordategemine. Kaebajal oli umbes 18 aastat aega, et Metsa tn 16 elamu korda teha (ja tal oli õiguslik alus see vajaduse korral üksi korda teha), 6 3-21-2984 kuid ta ei võtnud elamu säilitamiseks midagi ette, vaid lasi sellel laguneda. Kogu selle aja pidi kaebaja olema teadlik, et juhul kui ta elamut korda ei tee, ei ole tal õigust maad ostueesõigusega erastada, sest MaaRS pole ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega erastada maad lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise juurde. Seega pole kaebaja ise olnud piisavalt hoolikas, et tagada maa ostueesõigusega erastamise tingimuse täitmine. Eeltoodut arvestades keeldus vastustaja põhjendatult
40. septembri
41. a korraldusega kaebajale maad ostueesõigusega erastamast.
42. Asjaolu, et kaebaja sai
43. a märtsis Metsa tn 16 elamu ainuomanikuks, ei anna alust vastustaja
44. septembri
45. a korralduse tühistamiseks. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga ning hiljem toimunud sündmused selle õiguspärasust ei mõjuta (

§ 158lõike 2 teine lause).

Täiendavalt märgib kohus, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja on elamu ainuomanik, ei anna talle õigust Metsa tn 16 maad ostueesõigusega erastada. Vastustaja ja kohus on kaebajale juba selgitanud, et maa ostueesõigusega erastamise oluline tingimus on see, et elamu on korras ja valmis sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Seda nõuet ei ole kaebaja täitnud, mis omakorda välistab maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse. 19.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7