KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 12. mai 2025 Tsiviilasja nr 2-24-133466 Tsiviilasi Revensen OÜ väljamõistmiseks Menetlustoiming Men

) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. 3. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (

) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

§ 43

lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas varalise nõude osas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lahendit teinud, tuleb hagi

§ 43lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 423 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 44

lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. 4. Kohus selgitab, et taastab

§ 43

lg 3 kohaselt hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus 5. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 431

lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude

§ 43

lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus on seisukohal, et õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata

1. Hageja taotleb riigilõivu 110 eurot tagastamist. Hageja tasus
2. septembril 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Hageja tasus
3. oktoobril 2024 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendavalt riigilõivu 110 eurot. Kokku tasus hageja riigilõivu 175 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel seega tagastada maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tasutud täiendav riigilõiv 110 eurot. Hageja taotluse kohaselt tuleb riigilõiv tagastada hageja arveldusarvele nr EE437700771008684964 AS-is LHV Pank, märkides makse selgituseks „tsiviilasja nr 2-24-133466“. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik