) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. 11.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja on korduvalt läbinud iseseisvalt kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitanud kohtule arusaadava kaebuse (3-24-1402, 3-24188, 3-24-2244, 3-24-2247 jt). Praegusest kaebusest on arusaadav kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda.
lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Määruse punktis 5-7 toodu tähendab, et ka selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks
12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ 3 kohtunik Karin Jõks 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.