Obsah (5)

§ 430§ 428§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-116075 Menetlustoiming Kompro

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et laenude andmisel (11.06.23, 16.06.23) on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (0% ja 45,09%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas hageja ja kostja vahel 11.06.2023 järelmaksu lepingu nr 760815196711 krediidi kulukuse määr (0%) ning 16.06.2023 sõlmitud arvelduskrediidi lepingu nr 19141494223 krediidi kulukuse määr (45,09%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.
3. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kuna nad on nii kokku leppinud.

9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja palub kohtul tagastada 219,89 eurot. 10. Toimikust nähtub, et hageja on tasunud nii maksekäsu kui hagimenetluses riigilõivu 665 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osas, mis on tasutud hagimenetluses, kuna § 150 lg 3 alusel ei tagastada maksekäsus tasutud lõivu. Hagimenetluses tasus hageja täiendavalt lõivu 439,78 eurot ning hagejale tuleb

§ 150

g 2 p 1, lg 3, lg 4 alusel tagastada 219,89 (439,78/2) eurot ning kanda B2 Impact OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxx, vastavalt hageja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik