1-18-5374/71

1 Kriminaalasi nr 1-18-5374 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5374 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri Planini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VALERI PLANIN, isikukood 38110042211, xxxx, haridus xxxx, elukoht xxxx vangistusest Karistuse kandmise algus 27.03.2018 ja lõpp 27.05.2020 Kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev määratud korras RESOLUTSIOON Jätta VALERI PLANIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonna (asukoht Tallinna mnt 9, 21008 Narva) kasuks 213 (kakssada kolmteist eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 35,50 eurot) eurot v.-adv. abi Andrei Matvejevi poolt määratud korras süüdimõistetu Valeri Planini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Valeri Planinilt menetluskuluna kaitsjatasu 213 (kakssada kolmteist) eurot riigituludesse v.-adv. abi Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 213 eurot tuleb Valeri Planinil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700051436 ning selgitus: „Valeri Planin, 1-18-5374, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Planini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Planin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega nr 1-18-5374 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 6,7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Valeri Planin tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning Valeri Planinile mõistetud liitkaristuse kandmist arvestatakse alates Valeri Planini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.03.
3. Valeri Planinit on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest kuus karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemalt on isik toime pannud mitmeid erinevaid kuritegusid. Enamus kuritegusid on sooritatud grupis. Isik on grupi poolt mõjutatav. Kuriteod on ette planeeritud. Soodusteguriks on soov saada kiiret majanduslikku kasu ning rahuldada sõltuvusprobleemi. Isikul on subkultuursed hoiakud, ta on korduvalt keeldunud töötamisest. Ametnikega teeb isik koostööd vaid omakasu motiivil. 27.06.2019 viidi isikuga läbi psühholoogiline nõustamine probleemilahendusoskuste arendamiseks, kuid muutused puuduvad. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Enne vangistust elas Valeri Planin aadressil xxxx 5-toalises ahiküttega eramajas, mis kuulub tema ema Z P. Elamispind on sisustatud eluks vajamineva inventariga, on sobiv ja püsiv. Valeri Planini ema on xxxx, ema elukaaslane E P on hõivatud juhutöödega. Pere tuleb materiaalselt toime. Isiku ema ja tema elukaaslane on varem olnud nõus Valeri Planinit võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valvega enda juurde elama võtma ja igakülgselt toetama. Valeri Planini õde J P elab oma perega xxxx. Ema sõnul on suhted peres head ja toetavad. Ema ja ema elukaaslane on andnud oma kirjalikud nõusolekud selle kohta, et Valeri Planinil on võimalus elama asuda antud elupinnale koos võimaliku elektroonilise valve kohaldamisega. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Isikul puudub põhiharidus. Väidetavalt jäid isikul õpingud pooleli seoses vangistusega ning pärast ei olnud ta enam edasiõppimisest huvitatud. Aastatel 2011-2012 lõpetas isik xxxx, 02.09.2013 alustas Viru Vanglas õpinguid
4. klassis, kuid hariduskorraldaja sõnul oli õpingute jooksul väga vähe motiveeritud ja halva õpiedukusega ning enne lõpueksameid lihtsalt jalutas minema. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A2 taseme. Ta soovib riigikeelt edasi õppida, sest siis saab päevasel ajal kambrist välja. Eriala isik omandanud ei ole, kuid soovib õppida puidupingieriala. Enne vangistust tegeles isik võimalusel juhutöödega. Varasemalt ei ole ametlikult töötanud, korduvalt on vangistuse ajal 3 keeldunud töötamast majandustöödel. Väljendab jätkuvalt seisukohta, et ei soovi vanglas töötada. Isikul puuduvad tööoskused ja -kogemused. Vabanemisel töökoht puudub. Vangistuse ajal on isikut rahaliselt toetanud ema ja sugulased. Isikul on olnud raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, samuti puudub tal iseseisvalt hakkamasaamise oskus. Seda näitavad ka korduvad varavastased kuriteod. Kuna nii varasemalt kui ka praegu on kinnipeetav toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on oht, et ta võib raskuste korral teenida sissetulekut illegaalsel teel. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 16 609,75 euro ulatuses ja neid tuleb juurde. Isik on arvamusel, et ei hakka nõudeid tasuma. Toimetulekut võib mõjutada ka sõltuvus. Peale vangistust plaanib isik asuda tööle xxxx. Isiku lähedaste hulka kuuluvad ema Z P, õde J P ja ema elukaaslane E P. Väidetavalt suhted lähedastega on head ja toetavad. Isiku isa suri xxxx. aastal. Suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud ning isik ei näe võimalust ja põhjust nendega suhteid katkestada. Isik on mõjutatav, sest suur osa kuritegudest on toime pandud grupiviisiliselt. Isiku sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega ja väidetavalt ei ole ta tarvitanud alkoholi juba aastaid. Samas on ta varasemalt kuritegusid (sh vägivallakuriteo) toime pannud alkoholijoobes, mis viitab, et alkoholi kuritarvitamine võib tuua endaga kaasa enesevalitsuse kaotamise ja läbimõtlematu käitumise. Väidetavalt tarvitas isik narkootikume (kanepit) aastatel 1996-
5. NPALS alusel on isikut karistatud ühel korral väärteokorras 26.03.
6. Enda sõnul ei ole ta hiljem narkootikume tarvitanud. Kinnipeetav ennast sõltlaseks ei pea ja viitab sellele, et tarbis kanepit üle 20 aasta tagasi ja rohkem pole midagi teinud. Samas on isik meditsiiniosakonna andmetel narkosõltlane, kes tarvitas igapäevaselt kokaiini, ka süstimise teel. Hulgaliste varavastaste kuritegude toimepanemine viitab samuti sõltlasele omasele käitumisele. Isik põeb kroonilist haigust. Vanglas on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge. Isiku käitumist iseloomustavad läbimõtlematu tegutsemine, tagajärgedega mittearvestamine ja oma vigade kordamine. Kuna isik ei hinda adekvaatselt oma probleeme, siis ei ole ta võimeline nende lahendamiseks midagi ette võtma. Jätkuvalt puuduvad isikul kindlad ja realistlikud eesmärgid. Isik harrastab "üks päev korraga" elustiili, tuues oma senisele käitumisele vabanduseks varasema elukoha xxxx ja sõbrad. Olles grupis unustab ta iseenda ning läheb grupi plaanidega alati kaasa. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi, leida endale töökoha, mis tagaks igakuise kindla sissetuleku, samuti peaks ta hoiduma suhtlemast negatiivset mõju avaldavate isikutega. Käesolevalt muutusi ei ole. Suhtumine ametiisikutesse on pigem negatiivne ja omakasupüüdlik. Kinnipeetav on väljendanud valmidust hakata oma õiguste nimel vanglale erinevaid pöördumisi esitama. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav on vabandanud kuritegude toimepanemist sellega, et ta peab maksma nõudeid, kuid tal puudus töökoht. Isik ei suuda leida oma käitumisele alternatiive, korrates pidevalt oma vigu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Valeri Planinile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 27.05.2020, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Katseajaks tuleks kohustada Valeri Planinit täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 sätestatud kohustusi. 4 Valeri Planin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Programm Eluviisitreening on lõppenud ja riigi keele kursuse A2 taseme eksam on
7. novembril. Enne vangistust töötas ta xxxx, oli rehvivahetuses abiks. Võlad on tal tekkinud eelmiste kriminaalasjadega seoses ning võimaluse korral on ta neid maksnud. Kui teda vabastatakse elektroonilise valve alla, siis ta otsib tööd xxxx, aga hiljem xxxx. Ta kahetseb toimepandut ja püüab end parandada, tahab alustada uut elu. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Valeri Planini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Valeri Planini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev leidis, et taotluses on esitatud negatiivsed momendid, kuid tuleb võtta arvesse, et isik omandab eesti keelt ja väljendas kohtuistungil valmisolekut töötada. Kaitsja on arvamusel, et positiivne dünaamika on olemas ja eripreventsiooni eesmärgid saavutatud. Isik soovib muuta oma elu, luua perekonna. Lähtudes sellest, vastupidi taotluses esitatud vangla arvamusele, leidis kaitsja, et Valeri Planini ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valeri Planin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Valdav enamus kuritegudest on varavastased, toime pandud grupis ja etteplaneeritult kiire majandusliku kasu saamiseks, samuti selleks, et rahuldada sõltuvusprobleemi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Valeri Planini käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on küll oma sõnul õppinud eesti keelt ja läbinud programmi Eluviisitreening, kuid psühholoogiline nõustamine 27.06.2019 probleemide lahendamise oskuste arendamiseks muutusi ei toonud. Kinnipeetaval on teatud subkultuurilised hoiakud, mis väljenduvad selles, et ta keeldub vangla majandustöödel töötamast ning ametnikega teeb ta koostööd vaid omakasu motiividel. Kinnipeetaval on ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul ei ole täidetud. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda emale kuuluvas eramajas koos ema ja ema elukaaslasega, kus ta elas ka enne vangistust. Seega vabaneb ta samasse keskkonda, 5 mistõttu ei ole see määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis talle igakuise sissetuleku kindlustaks. Enne vangistust tegeles ta juhutöödega ning ametlikult töötanud ei ole. Seega puuduvad tal tööoskused ja töökogemus, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Kuivõrd enamus kuritegusid on varavastased ja toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kindla töökoha ja sissetuleku puudumine kõrgeks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Lisaks on isikul tasumata nõudeid 16 609,75 eurot, mida ta enda sõnul ei kavatse tasuda, mis omakorda viitab sellele, et ta ei kavatse ka ametlikult tööle asuda. Kuigi isik kohtuistungil väitis, et siiski soovib nõudeid tasuma hakata, kui töökoha leiab, on see suuresti kaheldav, arvestades, et siiani on ta teadlikult valinud mitteametliku töö. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta ei näe põhjust suhteid katkestada. Isik on ise tunnistanud, et läheb grupi plaanidega kaasa, seega on ta teiste poolt mõjutatav ning kuna ta vabaneb samasse keskkonda, siis tõenäoliselt puudubki tal võimalus endiste tuttavatega kokkupuuteid vältida. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse. Isiku sõnul tal sõltuvust ei ole, kuna tarvitas narkootikume viimati aastaid tagasi. Samas on varavastaste kuritegude toimepanemine omane sõltlaste käitumisele. Seega on sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine, kehv majanduslik olukord ja negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga tuttavad uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik maandada ka isikule katseajaks kontrollnõuete ja kohustuste panemisega. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Valeri Planini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 253,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas kohtuistung 17.10.2019 kell 10.58 ja lõppes kell 11.26, kestes seega 28 minutit. Korra § 5 sätestab, et tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb arvestada tasu kohtuistungil osalemise eest 30 minuti eest summas 27 eurot. Sama korra § 15 1 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit ning 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit. Käesoleval juhul on advokaat 15.10.2019 külastanud klienti Viru Vanglas ning 17.10.2019 käinud Rakveres kohtuistungil. Samas on advokaat samadel päevadel kriminaalasja nr 1-1711095 raames samuti külastanud klienti Viru Vanglas ning käinud kohtuistungil Rakveres. Korra § 15 1 lg 2 sätestab, et kui advokaat lõikes 1 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades ühte sõidusuunda, jagada mõlema kliendi vahel 6 võrdselt. Seega kuulub käesolevas kriminaalasjas tasu sõidule kulutatud aja eest 15.10.2019 marsruudil Narva-Jõhvi tasustamisele summas 7,50 eurot ning 17.10.2019 marsruudil NarvaRakvere summas 12,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjatasu rahuldamisele ja väljamõistmisele kinnipeetavalt summas 213 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 31.10.2019 kohtumäärus 1-18-5374 jõustus
9. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent