lg-s 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.C , ik XXX, ajutine asukoht: XXX, XXX, kontakt: XXX. E-posti ja oma telefoni ei saa kasutada. Kohtuvälise menetleja esindaja K. P., Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond, menetlustalitus, üldsüütegude menetlusgrupp RESOLUTSIOON 1. D.C süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva. 2.
3.
lg 3 alusel määrata 5 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. D.C ´i 5 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase asukohajärgse Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakond (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.:, 663 7076, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo, pannes toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav. Ei ole nõus, võttis neid kätte, pani tagasi, need asjad olid katkised, midagi ei lõhkunud. Turvatöötajad pidasid kinni, midagi ei leidnud. Mingis joobes ei olnud, kontrolliti, näitas jääknähtusid, amfetamiin. On kogu elu tarvitanud ainult amfetamiini. Muid narkootilisi aineid ei tarvita. Elas siis xxx, elas xxx, praegu on xxx. Oli Fenixi kasiinos, mängis, sai sotsiaaltoetust, läks poodi. Kaupluses oli pakend lahti, vaatas kõrvaklappe, sulges, pani tagasi. Läbipaistev pakend oli, paberist, oli avatud. Tahtis osta neid, vaatas, ei meeldinud. Vaatas ainult neid, muud ei vaadanud, peeti kinni. Ei võtnud seetõttu, et pakend oli juba katki. Ei ole milleski süüdi. On rehabilitatsioonikeskuses, leidis võimaluse tööle asuda, saab trahve tasuda. 4 päeva, ei taha istuda, on valmis istuma, kuid ei taha. On nõus üldkasuliku tööga. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit Citest Multidrug 9 drugs rapid test, mis andis positiivse tulemusel amfetamiinile (AMP) ja tetrahüdrokannabinoolile (THC). AS Prisma Peremarket avaldusest nr 6262 nähtuvalt palutakse vastutusele võtta 13.03.2024 kell 03.50 kaupluses Sikupilli Prisma aadressil xxx, Tallinn õigusvastase teo toimepannud meesterahvas. Avalduse kohaselt rikuti Nööpkõrvaklapid maksumusega 9, 95 eurot. Kohtuistungil vaadatud videosalvestisest nähtub, et menetlusalune isik läheb tehnikaosakonda ja tema vasakus käes on paberkott. Menetlusalune isik kõigub kergelt, tema jalatsite paelad on lahti. Riiuli ette jõudes tõstab ta vasakus käes olnud paberkoti paremasse kätte ja hakkab vasaku käega alguses kaupu vaatama, nihutama, seejärel kaupu võtma ja tagasi panema. Seejärel, natuke riiulist eemaldudes ja ringi vaadates läheb riiuli juurde tagasi, vaatab alla ja paneb paberkoti maha ning võtab riiuli altosast kaupa ning tahab pakendist kaupa kätte saada. Lõpuks ajab ta vasaku käe pakendisse, käsi ei mahu sisse ja ta lõhub kätt sügavamale pakendisse ajades pakendi ära, pakend rebeneb, lahti rebenenud osa jääb ripnema pakendi külge. Menetlusalune isik ei saa kaupa pakendist kätte ja paneb katkise pakendiga kauba tagasi riiulisse. Pärast seda katsub veel parema käega kaupu, kuid paneb kauba tagasi ja avastab, et parema jalatsi paelad on lahti. Menetlusalune isik kummardub, kohendab püksisäärt, seob paelad kinni. Seejärel võtab järgmise kauba ja paneb tagasi ning avastab, et ka vasaku jalatsi paelad on lahti. Menetlusalune isik taas kummardub ja seob teise jalatsi paelad kinni. Seejärel võtab maast paremasse kätte paberkoti ja lahkub tehnikaosakonnast midagi kaasa võtmata. Menetlusalune isik teeb suure ringi, läbides tehnikaosakonna, kosmeetikaosakonna ja suundub siis kassade poole, hoides telefoni käes. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on temale süüks arvatud teo toime pannud. Rikkumine on tõendatud toimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalust isikut on varem süütegude toimepanemise eest, sh varavastaste süütegude eest. Määratud rahatrahvid on jäetud tasumata, jätkab süütegude toimepanemist. Seetõttu ei ole rahatrahvi kohaldamine mõju avaldanud, taotleb arestiga 4 päeva. Ei ole vastu kui asendada üldkasuliku tööga. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd eitavaid ütlusi, mille kohaselt ta ainult võttis kauba ja nähes, et pakend oli katki, pani tagasi, kontrollides ka muid väärteoasja materjale, s.h videosalvestist, asub alljärgnevale seisukohale. 2 Videosalvestisest on näha, et menetlusalune isik võttis terve pakendiga toote, püüdis seda avada, avamine ei õnnestunud ja seejärel ajas käe pakendisse. Kuivõrd pakend oli kitsas ja käest väiksem, rebenes pakend pealtpoolt selliselt, et pakendist eraldusid ribad, mis jäid pakendi külge rippuma. Seejärel, saamata rebenenud pakendist kaupa kätte, pani menetlusalune isik rebenenud pakendiga kauba tagasi. Kaup jäeti kauplusesse seisundis, millises ei ole võimalik kaupa enam realiseerida, kuivõrd kauba pakend on niivõrd palju rikutud, et seda kaupa ei ole võimalik enam realiseerida. Kuivõrd kaup asus kaupluses ja oli välja pandud müügiks, oli tegemist kauplusele kuuluva kaubaga ning kaupluse avaldusest nähtuvalt oli tegemist nööpkõrvaklappidega hinnaga 9,95 eurot. Kuivõrd sellises seisundis pakendis olevat kaupa ei ole võimalik enam müüa, on tegemist kauba rikkumisega, s.o kauba müügikõlbmatuks muutmisega ja sellega on kauplusele tekitatud varalist kahju 9,95 euro ulatuses. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis muudab asja olemust, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Samuti loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt. Käesoleval lõhkus menetlusalune isik kauba pakendi, millega rikkus kauba välisilme, mis muutis kauba müügikõlbmatuks ja tingis kauba müügilt eemaldamise. Seega ei muutunud asi lõplikult kasutamiskõlbmatuks, kuid seda ei ole võimalik enam müüa ega taastada. Seega saaks asja sihtotstarbeliselt küll kasutada, kuid müüa seda enam ei ole võimalik. Seega on müügil oleva kauba rikkumine sellise tagajärjega, et müüja peab rikutud kauba müügilt kõrvaldama selle kauba majandusliku väärtuse olulise vähenemise tõttu ja seda kaupa ei ole võimalik välisilme rikkumise tõttu müüa. Sellega on aga müüjale ehk kauba omanikule tekitatud varalist kahju kogu kauba väärtuse ulatuses kuna rikutud kaup tuleb maha kanda.
lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli rikutud kauba väärtuseks 9,95 eurot, mis ei moodusta olulist kahju
lg 1 mõttes.
lg 4 kohaselt loetakse
lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb sellises ulatuses (9,95 eurot) varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana
lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud ainuüksi viimase aasta jooksul karistatud kolmel korral väärtegude toimepanemise eest, s.h kahel korral
lg 1 ja § 25 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja viimane kord NPALS § 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Seejuures on videosalvestiselt näha, et menetlusalune isik on ilmselgete joobe tunnustega ning ka indikaatorvahendiga tuvastati tema poolt vähemalt kahe erineva narkootilise aine tarvitamine. Seega jätkab menetlusalune isik temale omaseks saanud väärtegude toimepanemist ning ei määratud ja tasumata jäetud rahatrahvid ega ka 7-päevane arest ei ole menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuna menetlusalusele isikule on määratud väärtegude toimepanemise eest karistuseks korduvalt rahatrahve ja ta on jätnud need tasumata, menetlusalusel isikul ei ole aastaid olnud legaalset sissetulekut ning viimase kohtuotsusega mõisteti temalt välja järjekordne menetluskulu, siis on ilmselge, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid tema suhtes kohaldatud rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätab rahatrahvid tasumata. Menetlusaluse isiku isikuandmetest 3 ei nähtu ka seda, et menetlusalusel isikul oleks püsivat legaalset sissetulekut, mistõttu ei oleks rahatrahv kui karistusliik ka täidetav. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, sest eelnevad karistused ei ole sundinud teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud ühe väärteo. Seetõttu, arvestades väärteo asjaolusid ning seda, et menetlusalune isiku põhjustas väikese varalise kahju, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise. Kuigi isikut on viimase aasta jooksul ja enne osaliselt kandmisele kuulunud vangistuse ärakandmist arestiga karistatud, on tegemist teiselaadse süüteoga ning kohtu arvates ei pea see varasem arest mõjutama uue karistuse määra. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuseks aresti, mille määr on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt menetlusaluse isiku nõusolekusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalune isik viibib kohtuotsusega määratud kohustuse tõttu rehabilitatsioonikeskuses ning käib järelevalve all tööl väljaspool keskust, siis arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta ja rehabilitatsioonikeskuses viibimise eesmärki, peab kohus võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Kuna vastavalt
lg 1 sätetele vastab 1 päev 1-le tunnile üldkasulikule tööle, kuid üldkasulikku tööd ei mõisteta vähem kui 5 tundi, siis on asenduskaristuseks 5 tundi üldkasulikku tööd. Kuna menetlusalune isik on seotud rehabilitatsioonikeskuses erinevate tegevustega ja käib ka vahetustega tööl, samuti peab samaaegselt alluma ka käitumiskontrollile, peab kohus võimalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks pikema ajavahemiku, s.o 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.