lg 1; § 209 lg 2 p 4 järgi; RAGNAR TOOMBERG ik: 38602054266; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx; haridus: xxx; töökoht: X OÜ; karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud 27 päeva, mis jäeti
lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga (katseaeg 17.10.2016 kuni 16.06.2018). Tõkend: 25.09.2018 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, mis on tühistatud kriminaalmenetluse lõpetamisel 12.03.2019; 14.02.2018 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, mis lõppes 14.02.2019.a. süüdistuses Ragnar Toomberg süüdistuses
kvalifitseeritav kui
lg 1); § 4231 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.H
Süüdi tunnistada D.H
lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 6 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 27.05.2020.a. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista D.H’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 17.10.2016.a otsusega nr. 1-16-7785 mõistetud karistuse, 1 aasta 5 kuu vangistusega, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kohtuasjas 1-16-7785 eelvangistuses viibitud aeg 04.08-06.08.2015.a, s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Ragnar Toomberg
Süüdi tunnistada Ragnar Toomberg
(alates 01.11.2017.a.
Süüdi tunnistada Ragnar Toomberg
järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. 2
lg 2 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega moodustatud ärakandmata liitkaristusega, s.o vangistusega 1 aa sta 11 kuud 27 päeva vangistust, ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 4 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 1 kohustada Ragnar Toomberg’i käitumiskontrolli ajal: - heastama kannatanutele tekitatud kahju kogusummast minimaalselt 12 005,28 eurot, seejuures kohustub süüdistatav tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2800049463 minimaalselt 7205,28 eurot ning X OÜ arvelduskontole minimaalselt 4 800 eurot. Vastavalt
lg 2 p-le 9 kohustada Ragnar Toomberg’i käitumiskontrolli ajal: - alluma elektroonilisele valvele. Määrata elektroonilise valve paigaldamise kohaks xxx.
75 1 lg 3 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Ragnar Toomberg’i keha külge. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27.05.2020.a. Määrata Ragnar Toomberg Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Ragnar Toomberg’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - toksikoloogiaekspertiis summas 27 eurot; - määratud kaitsjatasu 624,24 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Täiendavalt süüdistatakse D.H-d selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Ragnar Toombergiga, tekitasid teisele isikule varalise kahju, luues varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, so pani toime kelmuse, mis seisnes järgnevas. 01.05.2017 saatis Ragnar Toomberg X OÜ (registrikood xxx, ajavahemikus 04.11.2016-29.08.2017 juhatuse liige D.H , 27.03.2017-29.08.2017 juhatuse liige K.-L. 4 T.) esindajana X OÜ juhatajale T. L. ettepaneku kinnistul xxx kasvava metsa raieõiguse ostmise kohta. D.H ja R. Toomberg teadsid ette, et OÜ X ei kavatse maksta antud raieõiguse eest ning nimetatud äriühingul puuduvad piisavad rahalised vahendid. Seejärel 09.05.2017 X OÜ juhatuse liige D.H ja X OÜ juhatuse liige T. L. allkirjastasid digitaalselt kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr RL20170509-1 hinnaga 9600 eurot, mis pidi laekuma X OÜ arveldusarvele nr XXX kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. 13.07.2017 edastas Ragnar Toomberg T. L. OÜ X arvelduskonto nr xxx võltsitud väljavõtte ajavahemikul 01.07-13.07.2017, millest nähtus, et OÜ X on 07.07.2017 üle kandnud lepingus ettenähtud summa 9600 eurot X OÜ arvelduskontole. E-kirjavahetusest, mille manusena oli kaasa lisatud arvelduskonto väljavõte, nähtus, et antud konto väljavõte on edastatud 13.07.2017 talle OÜ X juhatuse liikme K.-L. T. e-posti kontolt, tegelikkuses ei ole antud makse OÜ X arveldusarvele laekunud ning tegemist oli võltsitud pangakonto väljavõttega. Vaatamata sellele, et määratud ajaks kokkulepitud summa polnud X OÜ arvelduarvele laekunud, alustati OÜ X poolt xxx kinnistul raietöid. Kui 19.07.2017 OÜ X OÜ juhataja T. L.ja juhatuse liige M.-S. M. selle avastasid, lubas Ragnar Toomberg koheselt tasuda raieõiguse eest, kuid ei ole seda teinud. Kelmusega tekitasid D.H ja R. Toomberg varalist kahju X OÜ-le summas 9600 eurot. Seega oma sellise tegevusega D.H grupis koos Ragnar Toombergiga panid toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Ragnar Toombergi on süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ajavahemikul 28.01.2016 kuni 2016.a aprill X OÜ (äriregistrikood xxx, osanik ja juhatuse liige K.-L. T.) nimel volikirja alusel, omades õigust firmat esindada kõikides tehingutes (vaatas kinnistuid üle, sõlmis lepinguid, märkis metsa maha ja palkas harvesterijuhi) sõlmis 03.02.2016 X OÜ nimelt H. K. ja E. K. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. RVL 16/001, millega X OÜ ostis endale xxx maaüksuse (endine aadress xxx) katastritunnus xxx raieõiguse. Ragnar Toomberg, olles raieõiguse ostnud äriühingu X OÜ esindaja Juurika maaüksusel ning olles ka ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes otsis metsa ülestöötava äriühingu kui ka puidu ülesostja, korraldas kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, andis ajavahemikul 03.02.2016 – aprill 2016.a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal harvesterijuhile K. M. töökäsu ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Juurika maaüksuse eraldisel 22 ja 24, st. käsu teha eraldistel nr 22 ja 24 ebaseaduslik metsaraie, mille K. M. täitis. Kusjuures K. M. ei antud üle metsateatist nr xxx, kust oleks nähtunud, et eraldistel 22 ja 24 on lubatud ainult harvendusraie ning kui suures osas tohib nimetatud eraldistel metsa maha võtta. See tähendab K. Musta tegutses eraldistel nr 22 ja 24 metsa lõikamisel nende juhiste alusel, mis andis talle R. Toomberg. Ragnar Toomberg oli teadlik, et kehtiva metsateatise nr 3564005501 järgi oli eraldisel nr kakskümmend kaks 2,1 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 145 tm, kuid kus teostati 1,91 hektari ulatuses lageraie ning eraldisel nr kakskümmend neli 4,2 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 180 tm, kuid kus teostati 3,94 hektari ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Ragnar Toomberg, viibides Juurika maaüksusel, andis K. M. töökäsu langetada järgnevalt eraldistel nr 22 ja 24 asuvate kraavide pervedelt kõik puud, st teostada lageraie. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 22 enne raiet 63-aastane, 21 m kõrgune, 18 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 25,0 m2/ha ja peale harvendusraie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 7,5 m2/ha ning eraldisel 24 enne raiet 68-aastane, 21 m kõrgune, 18 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2/ha ja peale harvendusraie 5 teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 7,8 m2/ha. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril
Seega Ragnar Toomberg pani toime
puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Samuti süüdistatakse Ragnar Toomberg’i selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos D.H-ga , tekitasid teisele isikule varalise kahju, luues varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, so pani toime kelmuse, mis seisnes järgnevas. 01.05.2017 saatis Ragnar Toomberg X OÜ (registrikood xxx, ajavahemikus 04.11.201629.08.2017 juhatuse liige D.H , 27.03.2017- 29.08.2017 juhatuse liige K.-L.T.) esindajana X OÜ juhatajale T.L.’ile ettepaneku kinnistul xxx kasvava metsa raieõiguse ostmise kohta. D.H ja R. Toomberg teadsid ette, et OÜ X ei kavatse maksta antud raieõiguse eest ning nimetatud äriühingul puuduvad piisavad rahalised vahendid. Seejärel 09.05.2017 X OÜ juhatuse liige D.H ja X OÜ juhatuse liige T. L. allkirjastasid digitaalselt kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr xxx hinnaga 9600 eurot, mis pidi laekuma X OÜ arveldusarvele nr XXX kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. 13.07.2017 edastas Ragnar Toomberg T. L. OÜ X arvelduskonto nr xxx võltsitud väljavõtte ajavahemikul 01.07- 13.07.2017, millest nähtus, et OÜ X on 07.07.2017 üle kandnud lepingus ettenähtud summa 9600 eurot X OÜ arvelduskontole. E-kirjavahetusest, mille manusena oli kaasa lisatud arvelduskonto väljavõte, nähtus, et antud konto väljavõte on edastatud 13.07.2017 talle OÜ X juhatuse liikme K.-L. T. eposti kontolt, tegelikkuses ei ole antud makse OÜ X arveldusarvele laekunud ning tegemist oli võltsitud pangakonto väljavõttega. Vaatamata sellele, et määratud ajaks kokkulepitud summa polnud X OÜ arvelduarvele laekunud, alustati OÜ X poolt xxx kinnistul raietöid. Kui 19.07.2017 X OÜ juhataja T. L. ja juhatuse liige M.-S. M. selle avastasid, lubas Ragnar Toomberg koheselt tasuda raieõiguse eest, kuid ei ole seda teinud. Kelmusega tekitasid D.H ja R. Toomberg varalist kahju X OÜle summas 9600 eurot. 6 Seega oma sellise tegevusega Ragnar Toomberg grupis koos D.H-ga panid toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest Samuti Ragnar Toomberg`i süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis tahtlikult 28.07.2017a kella 11.42 ajal xxx mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes ning põhjustades liiklusõnnetuse. R. Toombergil tuvastati alkoholijoove ekspertiisiakti nr 112I kohaselt veres etanoolisisaldust 2,54 (+/- 0,06) mg/g kohta. Selle tegevusega rikkus R. Toomberg liiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 sätestatuid nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selle teoga pani Ragnar Toomberg toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis (RT I, 07.07.2017, alates 01.11.2017 on nimetatud tegu kvalifitseeritav
Samuti Ragnar Toomberg`i süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta juhtis tahtlikult mootorsõidukit 28.07.2017a. (
karistatud Põhja prefektuuri (juhtis 07.09.2017 ) poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o. korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 05.05.2018 a kella 14:20 ajal Kase tänaval xxx maakonnas mootorsõidukit Lexus LS430 reg. märgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud teoga rikkus R. Toomberg süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 sätestatud nõuet – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani Ragnar Toomberg toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: X OÜ-le tekitati varaline kahju summas 9 600 eurot, keskkonnale tekitati kahju summas 21 615,84 eurot. Kokkulepete sisu ja kohtu seisukoht Kohtuistungil esitas prokurör süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepped, mille kohaselt taotleb prokurör süüdistatavate karistamist, menetluskulude ja tsiviilhagide väljamõistmist alljärgnevalt: D.H’ga sõlmitud kokkuleppes:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 7
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetud raskeima karistusega ning karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt tuleb D.H-lt välja mõista sundraha summas 876 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub süüdistatav väljamõistetava sundraha tasuma ositi 12 kuu vältel. Ragnar Toomberg’iga sõlmitud kokkuleppes:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Kuivõrd Ragnar Toomberg pani temale
lg 1 järgi etteheidetava kuriteo toime enne Harju Maakohtu 17.10.2016.a otsuse nr 1-16-7785 kuulutamist, siis tuleb mõista talle liitkaristus vastavalt
lg 1 sätetele
lg 1 alusel, s.o mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust 1 aasta 5 kuud vangistust ning mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata maha kriminaalasjas nr 1-16-7785 eelvangistuses viibitud aeg 04.08. kuni 06.08.2015 s.o. 3 päeva ning ärakandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.
(alates 01.11.2017 kehtima hakanud
redaktsiooni järgi
lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.
1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuu pikkust vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristust raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust, milline jätta
lg 1, 3 ja 5 alusel täitmisele pööramata, tingimusel, et Ragnar Toomberg ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul
§-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 9 ja
lg 3 alusel määrata, et 5 aastasest katseajast tuleb 6 kuud alluda elektroonilisele valvele (aadress xxx). Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane Ragnar Toomberg 5 aastase katseaja vältel, mil isik on kohustatud täitma
§-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kohustatud
lg 2 p 1 alusel heastama kannatanutele tekitatud kahju kogusummast minimaalselt 12 005,28 eurot, seejuures kohustub süüdistatav tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2800049463 minimaalselt 7 205, 28 eurot ning X OÜ arvelduskontole minimaalselt 4 800 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb Ragnar Toomberg’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: 1 8 sundraha summas 876 eurot, kaitsjatasu summas 624,24 eurot, toksikoloogiaekspertiis summas 27 eurot. Kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 64,80 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub süüdistatav väljamõistetavad menetluskulud (sh sundraha) tasuma ositi 12 kuu vältel. Kokkulepetest nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja nende kaitsjad, kuriteo kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadide ning suurusega ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. Süüdistatavad on kinnitanud, et nad on kokkulepete tingimustega nõus ja neile on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatavad sõlmitud kokkulepete juurde. Ka kinnitasid süüdistatavad, et nad on nõus esitatud tsiviilhagidega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavate süüdi tunnistamine ja nende poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et D.H tuleb süüdi tunnistada
lg 1; § 209 lg 2 p 4 järgi; Ragnar Toomberg tuleb süüdi tunnistada süüdistuses
kvalifitseeritav kui
Samuti kuuluvad Ragnar Toomberg’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning D.H ’lt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab võimalikuks lähtuda kokkulepetes nähtud kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise ettepanekust, need lähtuvad kriminaaltoimiku materjalidest ja on põhjendatud. Kokkulepete kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks Ragnar Toomberg’i kaitsja kulud summas 689,04 eurot, toksikoloogiaekspertiis 27 eurot. Eeltoodust arvesse võttes kuulub Ragnar Toomberg’ilt väljamõistmisele: toksikoloogiaekspertiis 27 eurot, kaitsjatasu summas 624,24 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o 64,80 euro ulatuses riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot. Vastavalt kokkulepetele kuulub kummaltki süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha summas 876 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja kohtuistungil esitatud taotlustest peab kohus võimalikuks ajatada mõlemilt süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on kannatanu X OÜ esitanud tsiviilhagi summas 9600 eurot. Kokkulepetes ja kohtuistungil on süüdistatavad D.H ja Ragnar Toomberg tsiviilhagiga nõustunud. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu X OÜ tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavatelt D.H ’lt ja Ragnar Toomberg’ilt solidaarselt väljamõistmisele. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi ka Keskkonnainspektsioon summas 21 615,84 eurot. Kokkuleppes ja kohtuistungil on süüdistatav Ragnar Toomberg Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagiga nõustunud. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude 9 õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt Ragnar Toomberg väljamõistmisele. Kriminaaltoimikutes olevad CD-plaadid salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde Kohus juhindub KrMS § 126; § 175; § 179; § 180; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 301; § 311-313; § 318. Merle Parts kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.