1-19-6367/12

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6367 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.D , isikukood XXX, xxxx, haridus xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 09.08.2019 ja lõpp 27.05.2020 RESOLUTSIOON Jätta J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 11.08.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6367 tunnistati J.D süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J.D-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.06.2019 otsusega nr 1-19-4553 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning J.D-le mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J.D eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust loetakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.08.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Tegemist on isiku seitsmenda vangistusega. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on toime pandud arestimajas. Eelmine kuritegu oli vargus. Enne seda on olnud kolm vägivallaga seotud kuritegu. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikul on alla aastane karistus, millest tulenevalt ei ole temale individuaalset täitmiskava koostatud . Kinnipeetav ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel põhjustel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav varjupaigas või tuttavate juures. Isikul puudus kindel elukoht. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda ravile SA-sse Viljandi Haigla, kust ta on varasemalt põgenenud. Praegu puuduvad isikul probleemid seoses millega ta vajaks ravi SA-s Viljandi Haigla. Isikule on selgitatud, et tal puudub võimalus haiglasse vabaneda, kuna sinna võetakse ainu lt siis, kui on olemas vastav haigus. Kinnipeetaval on võimalik vabanemisel taotleda elukohta Xxxx OÜ-sse aadressil xxxx. Elukoha broneerimiseks tuleb ühendust võtta juhatuse liikme I K telefonil xxxxx. Kinnipeetav aga ei ole nõus ühiselamusse minema. Isik l õpetas
3. klassi xxxx ning
4. klassi xxxx. Ta o n läbinud ehitaja lühiajalised kursused, olemas on vastav tunnistus. Riigikeelt isik ei valda. Hetkel ei ole ta võimeline midagi juurde õppima. Madal haridustase on seotud varguste toimepanemisega. Kinnipeetav on töötanud ametlikult Xxxx OÜ-s ja olnud tööl ehitusel mitteametlikult. Vabanemisel puudub J.D-l töökoht. Vabaduses sai ta töövõimetuspensioni. Enamus raha läks alkoholi ostmise peale. Kõik töökohad on ta kaotanud sõltuvusprobleemide tõttu. Vanglas on kinnipeetav motiveeritud töötama, kuna vanglas ei saa tarvitada alkoholi. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid umbes 3997,93 eurot, mille tasumine on ebareaalne, kuna tal puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetaval puuduvad lähedased. Vanemad on surnud. Kinnipeetav on vallaline, ametlikult tal lapsi ei ole, kuid ise ta väidab, et tal on poeg, kes elab koos emaga. Vabaduses ei osanud isik lahendada suhteprobleeme, hakkas kuritarvitama alkoholi, mis viis õigusrikkumiste toimepanemiseni ja naisest lahku minekuni. Kinnipeetav tunnistab, et on tuttavate poolt mõjutatav. Tema suhtlusringkonnas on enamasti kriminaalse taustaga isikud. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Paljud eelnevad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi, kuid ei ole eriti motiveeritud sellega tegelema. Isik leiab, et alkoholi tarvitamine on paratamatu, kui elus ei lähe nii, nagu ta soovib, õigustades alkoholi kuritarvitamist. Alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt. Meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetava väitel on ta küll proovinud amfetamiini, aga sõltlaseks ennast ei pea. Ta alustas tarvitamist 17-aastaselt uudishimust. Vangla andmetel oli esiuimasti heroiin. Varasemate andmete kohaselt on isik saanud psühhiaatrilist ravi mitmel korral (diagnoositud deliirium). Isikul oli depressiivne psühholoogiline seisund, mis mõjutas vabaduses tema käitumist negatiivselt. Igapäevase tavaeluga ei suuda ta kohaneda, et leida elu- ja töökoht, ise süüa teha, koristada jne. Kinnipeetav o n pöördunud vangla psühhiaatri poole abi saamiseks, kun a kainena on probleemid unega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ja xxxx töövõimetus. Kinnipeetav on pöördunud psühholoogi poole seoses suitsiidse te mõtete ja hirmudega. Tulevikuplaanid on isikul ebareaalsed - tahab minna tuberkuloosi ravile, vaatamata sellele, et hetkel tal pole tuberkuloosi jne. Kinnipeetav ei suuda püstitada isegi lühiajalisi eesmärke. 3 Ehkki kinnipeetav otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, näitab siiski tema senine elukäik, et ta peab sellist elulaadi normaalseks. Isik on olnud kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Katseajad kulgesid mitterahuldavalt, kahel korral pani kinnipeetav katseajal toime uue kuriteo, ühel korral hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kinnipeetav üritab ametnikega manipuleerida, näiteks soovib kinnises kambris olla ja kui saab vastuse, mis teda ei rahulda, siis avaldab, et ta peab ennast lõikama või veel midagi korraldama. Kinnipeetav ei näi pingutavat selle nimel, et edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Tema jutust tuleneb, et kuritegude toimepanek on paratamatu - süüdistab oma vigades/puudustes teisi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.D tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 1,4 sätestatud kohustusi. J.D kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta lubab, et ei korda oma vigu. Tal on üks hea tuttav, kellega vanglas olles on suhelnud ning keda on kunagi ammu kriminaalkorras karistatud. Ta võttis ühendust Viljandi arstiga, kes ütles, et võtab ta ambulatoorsele ravile kestusega pool aastat . Ravile läheks ta sinna seoses kopsudega, võib-olla ka sõltuvusravile alkoholiga seoses. Ta palus positiivselt lahendada tema kohta esitatud taotlus. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.D ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.D ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täi detud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 9 kuu 18 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud 4 alkoholi kuritarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav küll tunnistab alkoholiprobleemi, kuid ei ole eriti motiveeritud sellega tegelema, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanemisel puudub isikul töökoht. Varasemad töökohad on ta kõik kaotanud sõltuvusprobleemide tõttu. K -raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 3997,93 eurot, mille tasumine on töökoha puudumise tõttu ebareaalne. Arvestades asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kuid ainuüksi selle pinnalt ei saa karistuse eesmärkide täidetust järeldada. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, kes saaksid teda ennetähtaegse vabanemise korral moraalselt või materiaalselt toetada ning tema suhtlusringkonnas on enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavad, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt, eriti arvestades seda, et isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik