Obsah (11)

§ 477§ 424§ 423§ 425§ 426§ 173§ 168§ 172§ 183§ 190§ 179

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-402 Tsiviilasi K.P. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming maksejõu

) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada

-i vastavaid sätteid. 7.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine

§ 424lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

8. Võlgnik esitas 30.04.2025 allkirjastatud taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks seoses olukorra muutumisega. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 425

lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata 2 määrusega.

§ 426

lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kohus peatas 03.02.2025 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb määrus saata kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada

§ 168

lg-t 4 (koosmõjus

§ 477

lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.

1. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 450 eurot. 11.
2. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 11.
3. Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik asunud oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitma ning teostanud teatud menetlustoimingud (teostanud päringuid, tutvunud saadud andmetega, analüüsinud andmeid, samuti selgitanud võlgnikule menetluslikku olukorda ja sisu). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 6 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Usaldusisiku tasu suuruseks määrata 450 eurot (käibemaksuta). 11.
4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisiku tasu maksta välja büroole OÜ Murussaare Consulting, mille kaudu ta tegutseb. 11.
5. Võlgnik palub tasu hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka 3 Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 66 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud määra. FiMS § 54 lg.2 järgi kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg.41 järgi kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne pankrotiavalduse läbivaatamist. Käesoleval juhul on asjas nimetatud usaldusisik, kes on oma töö teinud ja ta on õigustatud tasu saama. Samas on maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik avalduse tagasi võtnud enne selle läbivaatamist.

§ 172

lg.1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, s.h. ka isik, kes esitas põhjendamatu taotluse. Sama

§ 168

lg.2 järgi: hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 183

lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse võlgniku avalduse tagasi võtmise tõttu pärast usaldusisiku poolt ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud mõista välja võlgnikult, kuid kuna võlgnikul puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, vara on varasemalt arestitud ning arvestades ka usaldusisiku taotlust, määrab kohus usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 23 lg.4 alusel) menetlusabi ulatuses, mis ei ületa

§ 183lg-s 2 kehtestatud määra.

11.5

§ 190

lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd tasu on põhjustanud võlgnik enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista.

§ 179

lg.1 järgi Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 2 järgi Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. 4

§ 179

lg 5 järgi Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus peab põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu riigi tuludesse tasumiseks K.P.-le tähtaja 60 päeva.

§ 179

lg 4, lg 6 järgi kohus saadab lahendi pärast jõustumist ministri käskkirjaga määratud asutusele; määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata. Kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 60 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 järgi nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Koos käesoleva kohtulahendiga antakse välja makseinfo leht, millel vajalikud andmed makse tasumiseks riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 5