← Eesti

2-25-5323/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-5323 Tsiviilasi Aovere Stopp OÜ hagi L.J tarbijavaidlusa

) § 372 lg-st 1, lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 3.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.
  2. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks Tarbijavaidluste Komisjoni
  3. märtsi 2025 otsuse tühisuse.
  4. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt on Tarbijavaidluste komisjon tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning lahendab vaidlusi sõltumatult, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest. TKS § 60 lg 2 näeb ette, et kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Seega on Tarbijavaidluste komisjoni otsus õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei tekita vaidluse pooltele õigusi ega kohustusi. Seadus ei näe ette edasikaebamise korda ega muid aluseid, mille alusel saaks hageja nõuda komisjoni otsuse tühisuse tuvastamist.
  5. Maakohtusse esitatakse nõuded uue hagina, mitte kaebusena Tarbijavaidluste komisjoni otsuse peale, ning kohus komisjoni otsuseid ei tühista. Kohus selgitab hagejale, et Tarbijavaidluste komisjoni otsusega mittenõustumisel saab kohtusse pöörduda hagiga ja konkreetse nõudega see pool, kelle jaoks kaasnevad otsusega negatiivsed tagajärjed. Nt saaks kostja pöörduda kohtusse kahjuhüvitise väljamõistmiseks, kui hageja ei maksa talle välja Tarbijavaidluste Komisjoni otsuses märgitud hüvitist.
  6. Olenevalt vaidluse asjaoludest võiks hagejal olla võimalik esitada kohtusse nt hagi kostja vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks või mingist muust õigussuhtest tulenevalt. Kui esitatakse hagi võlgnevuse puudumise tuvastamiseks, peab hagejal olema hagi esitamiseks ka selge tuvastushuvi. See tähendab, et hagi esitamata jätmisega kaasneks hagejale selge negatiivne tagajärg ja hagi esitamine on vajalik hageja õiguste ja huvide kaitseks. Vastavat tuvastushuvi tuleb ka hagis põhjendada. Hagi peab vastama seaduses hagiavaldusele toodud nõuetele ning hagilt tuleb tasuda ka riigilõivu.
  7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 alusel.

10.

§ 372

lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 11.

§ 168lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.