KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht kohtunik Brigitta Mõttus 21. aprill 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja ka
§ 101sätestatud määras.
4.2 Suurendada elatist 10.08.2023 sõlmitud kompromissiga ts.asjas 2-23-5070 ning mõista välja kostjalt Hageja II kasuks elatis alates 7.maist 2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni
§ 101sätestatud määras.
4.3 Suurendada elatist 10.08.2023 sõlmitud kompromissiga ts.asjas 2-23-5070 ning mõista välja kostjalt Hageja III kasuks elatis alates 7.maist 2024 kuni hageja III täisealiseks saamiseni
§ 101sätestatud määras.
4.4 Mõista kostjalt Hageja I kasuks välja elatis muutuva suurusena alljärgneva: baassumma ;1.aprill 2024.a- 31.märts 2025- 272.76 eurot -
§ 101
lg 3 + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -
§ 101
lg 4 - 40 eurot (50% lapsetoetusest)
§ 101lg 5 alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni.
4.5 Mõista kostjalt Hageja II kasuks välja elatis muutuva suurusena alljärgneva: baassumma ;1.aprill 2024.a- 31.märts 2025- 272.76 eurot -
§ 101
lg 3 + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -
§ 101
lg 4 - 40 eurot (50% lapsetoetusest)
§ 101lg 5 alates hagi esitamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
4.6 Mõista kostjalt Hageja III kasuks välja elatis muutuva suurusena alljärgneva: baassumma ;1.aprill 2024.a- 31.märts 2025- 272.76 eurot -
§ 101lg 3 + 54,96 eurot (3% 2
(7)Tsiviilasi nr 2-24-7129 Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -
§ 101
lg 4 - 100 eurot (50% lapsetoetusest) -
§ 101lg 5 alates hagi esitamisest kuni hageja III täisealiseks saamiseni.
4.7 Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt välja viivised võlaõigusseadus § 113 lg s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja vastus
- Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate seaduslik esindaja A. Õ. ei ole otsinud kohtuvälist lahendust ega ka teavitanud sellest, et lastele tehtavad kulutused on suurenenud. Lastele ei tehta reaalselt nii suuri kulutusi kui hagis esitatakse ning see on kohtu eksitamine. Kostja toob näitena välja, et hagejad on terved ja neil ei esine kroonilisi haigusi, siiski on presenteeritud igakuised ravimikulutusi 50 eurot laps ehk 150 eurot kuus. Algharidus on Eesti Vabariigis tasuta aga on esitatud hariduskulusi 180 euro eest kuus. Transpordile on esitaud 75 eurot kuigi lapsed käivad koolis jala ja ühistransport on alaealistele Pärnus tasuta. 300 eurose kompromiss ettepanekuga eelmises menetluses A. Õ. nõus ei olnud selgitades kohtule, et ta ei näe tuleviku suuremaid kulutusi kohe ette. Seepeale tegi kohtunik ettepaneku 350 eurot kokku ühes kuus, mis siis katab ka tuleviku suuremad kulutused. Kostja teada pole A. Õ.-il niipalju seaduslikke sissetulekuid, et kulutada lastele utoopilised 2721 eurot kuus. Lisaks on väidetav kulude tõus 236 eurot võrreldes 10.08.2023 ajaga ehk 9,5% kulude tõusu. Summa, mida kostjalt nõutakse on aga 811,5 eurot ehk 461,5 eurot tõusu, mis on 131.9% tõusu võrreldes 10.08.
- 26.09.2024 eelistung
- Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas hagejatele, et nad peavad välja tooma, mis on võrreldes kompromissi tegemise ajaga, ehk eelmise menetlusega muutunud ja seda ka tõendama. Kohus lisas, et kohtule ei tundu hagejate märgitud kulutused reaalsetena ning on ilmselgelt üle paisutatud.
- Hagejate seaduslik esindaja selgitas istungil, et eelmisel aastal olid rahalised olud teised, Aasta alguses toetused kukkusid 200 eurot, tulid hinnatõusud ja maksutõusud. Elukalliduse tõus on olnud kordades rohkem, kui on see 50 eurot, mis lisati kompromissläbirääkimistel 300 eurole. Lepinguline esindaja viitas, et õiguslik muutus on see, et sellest aastast on elatisabi 200€, mitte enam 100 eurot.
- Hagejate seaduslik esindaja ütles kohtule, et tema sissetulek on 1300€ bruto lisaks lastetoetused. Peretoetus on juures 700€, lisaks laste isa poolne 350€. Kostja ütles oma sissetulekuks 3241,70 EUR kuus (bruto) ning esitas hiljem kohtu nõudmisel ka tõendi, s.o töölepingu, sõlmitud 11.jaanuar
- Hagejate täiendavad selgitused ja tõendid
- Hagejad selgitasid, et võrreldes eelmise menetlusega on lastele tehtavad kulud suurenenud. Hagejad esitasid 31.10.24 seletuse (hagejad tõid välja hagejate poolt arvutatud kulud lastele periooditi, samuti on välja toodud periooditi tulud. Esitatud on kontoväljavõtted, millele on hagejate esindaja teinud enda käeliselt märkmed, mis on laste kulu. Võrreldud on perioode.
- Hagejad arvutasid periooditi kontoväljavõtte järgi välja järgmise: Jaanuar 2023 - kokku 3 lapse peale 821.48 eurot Veebruar 2023 - kokku: 894.90 eurot Märts 2023 - kokku: 1373.89 eurot Aprill 2023 - kokku 909.02 eurot Mai 2023 - 1043.40 eurot 3
(7)Tsiviilasi nr 2-24-7129 Juuni 2023 - 908.27 eurot Juuli 2023 - 1188.50 eurot August 2023 - 1156.40 eurot September 2023 - ? Oktoober 2023 - 1230,20 eurot November 2023 - 1132.99 eurot Detsemeber 2023 - 1059,60 eurot Jaanuar 2024 - 1145.70 eurot Veebruar 2024 - 915.30 eurot Märts 2024 - 2104.30 eurot Aprill 2024 - 1270.50 eurot Mai 2024 - 1011.78 eurot Juuni 2024- 908.27 eurot Juuli 2024 - 1562.90 eurot August 2024 - 1864.66 eurot September 2024 - 925.19 eurot
- Kuna 2024.aasta ei ole läbi, siis võtavad hageja kulusid 2023.septembri seisuga, seega 14332.10 lahutada maha 1059.60 eurot +1132.99 eurot +1230.20 eurot on 10 909 .31 eurot. Seega 2024.aastal on võrreldes 2023.septembri seisuga 10 909.31 eurot jagada 12908.60 eurot on 84,5 % tõusu.
- Hagejate on välja toonud ka selle, et nende arvates ei vasta kostja toodud andmed tema sissetulekule osas tõele. Tsiviilasjas nr 2-23-5070 tegi kohus päringud mõlema vanema majandusliku olukorra osas. Toona oli Maksu-ja Tolliameti andmetel kostja sissetulekud suuremad, kui praegu kostja väidab. Hagejad taotlesid kontrollida, kas kostja sissetulekud vastavad tõele. Vaadates kostja Maksu-ja Tolliameti andmeid, mille kohus võttis välja ts.asjas 2-23-5070 raames, siis seal ületab kostja bruto sissetulek 4000 eurot. 10.12.2024 eelistung
- Eelistungil kostja selgitas, et tema reaalne sissetulek on muutuv ületundide arvust. Põhipalk, mida tööandja on kohustatud maksma, on see mis on töölepingus kirjas ja leping on tähtajatu ja kehtib siiamaani. Reaalsed sissetulekud muutuvad pidevalt, olenevalt ületundide arvust. Samuti on kostja saanud ühe korra preemiat hea töö eest.
- Kostja esitas istungil seisukoha hageja poolt kirjalikult esitatud selgituste ja tõendite osas. Kostja leiab, et on tõestatud, et lastele tehtavad kulutused ei ole märkimisväärselt tõusnud ja nad ei ulatu isegi nende kulutusteni, mis olid esimene kord, kui elatishagi kostja vastu esitati. Kostja juhib tähelepanu, et hagis on märgitud, et eelmise menetluse ajal olid laste kulud kokku 2485€ kuus. Nüüd on presenteeritud, et kulud on 2721 kokku kolmele lapsele. Kui kohus kohustas nüüd hagejaid kulutusi tõendama, tuleb välja, et kolme lapse peale kokku on kulutusi märkimisväärselt vähem, kui need eeltoodud numbrid. Lisaks on veel sellised kulutused, mis on presenteeritud kuludena lastele, aga need pole tõendatud. Näiteks hügieen. On ostetud 400 euro eest mingisuguseid hügieenitarbeid kuus ja veel nädal aega hiljem on tehtud veel 100 euro eest kulutusi ja need on kõik lisatud hügieeni kulude alla ühes kuus.
- Hagejate esindaja selgitas, et ta ostab mõni kuu kõik korraga hulgim. Lisaks tunnistas hageja esindaja, et arvutustes võib olla vigu, kuna ta tegi neid kiiruga. Kohtu küsimusele, kas lastel on millestki puudus, vastas hagejate esindaja, et ei ole. On tuldud ots-otsaga kokku.
- Poolte nõusolekul jätkati kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht 31.12.2024 4
(7)Tsiviilasi nr 2-24-7129
- Kostja esitas kohtu taotlusel enda seisukoha hagejate poolt esitatud tõenditele ja arvutustele ka kirjalikult. Kostja leidis, et arvutustes on esitatud valed andmed ja kogu lastega seotud kuludele on liidetud 100% küttepuude kulu mille suurus on ka vale, kuna ei ole võimalik, et tarbitakse 16,5 ruumi puid. Lisaks on arusaamatu ka analüüsi lõpus tehtud tehe. Seal väidetakse, et 2023a on kogu kulu olnud 10 909,31 eurot ja 2024a 12 908,6eurot mis teeb 84,5% tõusu, mis on võimatu. Poolte kirjalikud lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad
- Kohus määras oma 03.03.2025 kohtukirjaga pooltele tähtajad ja lahendi aja. Uusi väiteid ega tõendeid pooled ei esitanud. Kostja palus kohtul kontrollida, kas hagejate esindaja tegevuses on kuriteotunnused. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitada ei soovinud.
- Hagejate esindaja leidis, et pole valeandmeid esitanud. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja 06.04.2025 mille järgselt on nende menetluskulud summas 488 eurot ja paluvad menetluskulud kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
- TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
- Kohus on tuvastanud: 22.1 A. Õ.-il ja kostjal I. J.-il on kolm ühist last, G. J. , R. J. ja D. J. . 22.2 Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-23-5070 10.08.2023 määrusega (jõustunud 29.08.2023) kinnitanud poolte kompromissi ning kohustanud kostjat tasuma elatist kokku 350 eurot kuus alates august 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 22.3 Tsiviilasjas nr 2-23-5070 ei hinnatud tõendeid sisuliselt, kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuid hagejad on hagiavalduses kinnitanud, et hagejate kulud olid tsiviilaja nr 223-5070 menetluse ajal 2485 eurot. 22.4 Kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-23-5070 võeti arvesse elukalliduse tõusu ning lisati 300 eurole 50 eurot, ehk kompromissi korras sõlmitud elatise summa sisaldas juba võimalikku elukalliduse tõusu. 22.5 Kompromiss tsiviilasjas nr 2-23-5070 sõlmiti vabatahtlikult, hagejate seaduslikul esindajal oli kohtumenetluses ka juriidiliste teadmistega esindaja.
- Hagejad on ca 9 kuud pärast kompromissi jõustumist esitanud kohtusse hagi elatise suurendamiseks.
- Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või 5
(7)Tsiviilasi nr 2-24-7129 vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. 25. Kohus on seisukohal, et TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada ka kompromissmäärusega kokkulepitud elatise muutmise hagi ning riigikohtu seisukohad kehtivad ka antud asjas. Seega on hagejatel õigus elatise suurendamise hagi esitamiseks, kuid peavad esinema TsMS § 459 lg 1 sätestatud alused. 26. Hagejad on seisukohal, et alused esinevad, s.o lapsele kuluvate kulutuste suurus on suurenenud, samuti on toimunud õiguslik muudatus, s.o Perehüvitiste seaduse § 50 järgi on alates 1.01.2024 täitemenetlusaegne elatis 200 eurot. Hiljem on menetluses hagejad tuginenud veel sellele, et miinimumelatis on muutunud, kehtestatud on mootorsõidukimaks. 27. Kostja vaidleb vastu, et TsMS § 459 lg 1 alused puuduvad. Lapsele tehtavad kulutused ei ole võrreldes eelmise kohtumenetlusega muutunud. 28. Korduvates kohtulahendites on märgitud, et elatise suuruse muutmise asjades peab kohus võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-11 p 15, 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-21-15 p 10 jt). Hagejad on leidnud, et ei pea elatise suurendamist miinimumi tõendama, kuid kohus kohustas hagejaid tõendama oma väiteid, et lastele tehtavad kulutused on suurenenud võrreldes eelmise menetlusega, mis on hagejate põhiväide. 29. Hagejad on seisukohal, et nad on tõendanud, et kulutused on suurenenud. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga. Kohtul on võimalus võrrelda eelmises menetluses väljatoodud asjaolusid ja antud menetluses välja toodud asjaolusid. Kohus rõhutab, et eelmise menetluse ajal tõid hagejad enda kogukulutustena kuus välja 2485 eurot ja kompromiss sõlmiti ikkagi 350 euro peale. Praeguses menetluses on hagejad esialgu toonud oma kogukulutustena välja 2721 eurot, kuid hilisematest arvestustest nähtub, et laste kogukulud on olulises määras väiksemad, kui hagejad on üritanud hagi esitades näidata. Kui lähtuda hagejate esitatud perioodilistest arvestustest, siis 8 kuud enne kompromissi sõlmimist eelmises menetluses olid hagejate kulud keskmiselt 1036,92 eurot (jaanuar -august (k.
- a)2023) ning kui võtta 8 kuud enne käesoleva hagi esitamist (oktoober 2023 – mai (k.
- a)2024) tuleb keskmine kulu kuus lastele kokku 1233, 79 eurot. Samas on märts 2024 kulud märgitud teistest välja toodud kuudest palju suuremana, mis mõjutab ka 8 kuu keskmist tulemust. Lisaks tuleb rõhutada, et vastavad arvestused on hagejate enda tehtud ning kostja on vaidlustanud mitmed kulud. Kohtu hinnangul ei ole kõik kulud tõendatud. Esitatud on küll kontoväljavõtted ja nendel omakäelised märkmed, aga kontoväljavõtetelt ei ole võimalik kõigi lastele märgitud kulude suhtes hinnata, kas need on lastele kuluvad kulud või mitte, ehk hagejad ei ole kõiki kulusid tõendanud. Märts 2024 on arusaamatud kulud nt kodu. Hügieeni kulude kogusumma kohta on hagejate esindaja ise istungil tunnistanud, et kuna arvestused on tehtud kiirelt, on nendes vigu. Seega, võttes arvesse hagejate esindaja võimalikku eksimust arvutustest ja asjaolu, et kõik kulu, mis on märgitud lastele ei ole tõendatud, siis nähtub, et lastele tehtavad kulud ei ole keskmiselt arvestatuna tõusnud, vähemalt mitte sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Lisaks rõhutab kohus, et kompromissi sõlmimisel on lähtutud, et hagejate kulud on 2485 eurot, seega ei saa mitte kuidagi väita, et maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (antud juhul sõlmitud kompromiss), on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-24-7129
- Kohus on antud menetluses tuvastanud, et eelmises menetluses on hagejad näidanud kulutusi suuremana kui need tegelikult on ja kohus on arvestanud neid suuri kulutusi ja leidnud ikkagi, et õiglane on kompromiss kinnitada summas 350 eurot, millega ka hagejad ise on nõustunud. Arvesse on võetud ka elukalliduse tõusu. Kohtu hinnangul ei ole hagejate väide, et nad ei osanud arvestada, et elukallidus nii palju tõuseb, asjakohane. Hagejad ei ole antud menetluses tuginenud asjaoludele, et neid oleks sunnitud kompromissi sõlmima või kuidagi eksitusse viidud. Kohus, vaadeldes hagejate poolt esitatud erinevaid seisukohti lastele tehtavate kulutuste osas on pigem seisukohal, et hagejate esindaja ei kasuta oma menetluslikke õigusi heauskselt. Kostja on lausa taotlenud kohtult seisukohta, kas antud asjas võiks esineda kuriteokoosseis (valeandmete esitamine). Kohus antud asjas hetkel kuriteokoosseisu ei näe, kuid näeb püüdu hagejate poolt kohust eksitada.
- Kohus rõhutab, et mõlemal poolel, antud juhul siis kostjal, peab olema õiguskindlus, et kui ta sõlmib kompromissi, ei saa teine pool niisama lihtsalt taotleda hiljem kompromissi muutmist, vaid esinema peavad olulised asjaolud, mida ei olnud eelmise menetluse ajal olemas, või mida ei osatud ette näha. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine.
- Hagejad on veel välja toonud, et kostja on antud menetluses näidanud oma sissetulekut väiksemana kui on tuvastatud eelmises menetluses, samuti on hagejad toonud esile, et varem oli täitemenetlusaegne elatisabi 100 eurot, nüüd on 200 eurot, samuti on vähenenud laste toetused.
- Kohus märgib, et viide kostja võimalikule sissetuleku varjamisele ei ole antud juhul asjakohane. Kostja on selgitanud, et tema sissetulek sõltub tehtavate ületundide arvust. Kostja on töötanud mõlema menetluse ajal samas töökohas, sama põhipalgaga. Kostja on esitanud vastavad tõendid. Kostja sissetuleku suurus oleks antud asjas oluline siis, kui see oleks võrreldes eelmise menetlusega praegusel ajal suurenenud, või eelmises menetluses oleks kostja oma tegelikku sissetuleku suurust varjanud. Seda kostja ei ole teinud, kohus on võtnud ka eelmises menetluses kostja sissetulekud välja. Eelmises menetluses oli kompromissi sõlmimisel teada kostja sissetulek koos lisatasudega ja kohus leidis siiski, et kompromiss summas 350 eurot on õiglane.
- Ka teised hagejate poolt välja toodud asjaolud olid eelmise menetluse ajal ja kompromissi sõlmimise ajal teada. Kohus nõustub hagejatega, et lisaks võimalikule muutusele faktilistes asjaoludes (lapse vajadused) võivad muudatused olla ka õiguslikud, kuid kui need muutused olid ette teada, ei saa neid kohtu hinnangul võtta alusena elatise suuruse muutmisel. Teada oli asjaolu, et miinimumelatis iga aasta muutub, et alampalk muutub. Samuti oli teada toetuste vähenemine ja et täitemenetlusaegne elatisabi hakkab olema 200 eurot. Ka võimalik mootorsõidukimaks oli teada. Ehk teada olid ka ees ootavad õiguslikud muutused. Vastavad muutused ei saanud hagejatele tulla üllatusena.
- Kohus märgib, et Perehüvitise seaduse ning perehüvitise seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus on vastu võetud 14.06.2023, ehk enne kompromissi sõlmimist.
- Kohus toob välja ka asjaolu, et hagejatel ei ole vaja olnud pöörduda elatise osas kohtutäituri poole, kostja on elatist igati korrektselt tasunud. Hagejate esindaja on ka kinnitanud, et hagejatel millestki puudus ei ole. Hagejate esindaja on küll lisanud, et tullakse ots-otsaga kokku, kuid vaadeldes kulutuste sisu, nähtub kohtule, et pigem tehakse hagejate perekonnas kulutusi rohkem, kui see oleks vajalik. Lisaks on kohus eelnevalt välja toonud, et tuvastatud on, et tegelikud kulud on jäänud enam-vähem samaks, olgugi et elukallidus on tõusnud ja toetused vähenenud, mis tegelikkuses näitab, et lastele tehtavad kulutused on tegelikkuses hoopiski vähenenud. Seega ei saa hagejad tugineda ka asjaolule, et nende õigused on seoses õigusliku muutusega saanud kahjustada.
- Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. 7
(7)Tsiviilasi nr 2-24-7129 Menetluskulud
- Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Menetluskulude jaotusest tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Brigitta Mõttus kohtunik 8
(7)