KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-24-6759 07.aprillil 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Heidi Lavin ja Aet Vilgats Sekretär Thea Tikenber

) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiline aine dimetüültrüptamiin (DMT) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt

§ 3

¹ lg-le 3 loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Dimetüültrüptamiini (DMT) korral piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,15 – 1,5 grammist, s.o keskmiselt 0,83 grammist narkootilisest ainest. Janek Mäletjärve tellitud narkootilise aine kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 137 inimesele. Seega eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Janek Mäletjärv toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Janek Mäletjärv end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus uuris järgmisi dokumentaalseid tõendeid:

1. Läbivaatuse akt nr 23LA0306961-1 koos fototabeliga (lk 5-11);
2. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 23E-AN0375 (lk 12-14);
3. Kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 20E-LÕX0217 (lk 15-16);
4. Nõudekiri EKLT OÜ-le ja selle vastus (lk 17-18);
5. Janek Mäletjärve AS SEB arvelduskonto väljavõte ja asitõendi vaatlusprotokoll (lk 19-21);
6. Töötamise registri väljatrükk (lk 22-26);
7. Tõend Janek Mäletjärve maksustatava tulu kohta (lk 27);
8. Janek Mäletjärve karistusregistri andmete väljatrükk (lk 28);
9. Harju Maakohtu 11.03.2015 otsus nr 1-15-1425 (lk 29-31);
10. Ettevõtte Edabea tellimusleht (lk 32-34);
11. asitõendi üleandmise akt (lk 35);
12. õigusabi dokumendid (lk 36-42);
13. MTA teade kauba hävitamise kavatsuse kohta 16.03.2023 nr 12.1-13/1685-1 (lk 43 ). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, asub järgmistele seisukohtadele. Janek Mäletjärvele heidetakse ette KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Janek Mäletjärv tellis 24.02.2023 Hispaania Kuningriigi e-poest Edabea.com enda nimele ja endaga seotud aadressile xxx kaks pakki Mimosa Hostilis juure koore pulbrit, mis sisaldasid kokku 540 grammi tumeroosat pulbrit, milles omakorda 11,4 grammi narkootilist ainet dimetüültrüptamiini (DMT). Süüdistatav Janek Mäletjärv tunnistab, et tellis DMT-d sisaldavat Mimosa Hostilis juure pulbrit, et oma tervist parandada. Valiku, milliselt lehelt tellida, tegi selle järgi, kust sai läbi Paypal´i maksta. Võimalus oli seda tellida Hollandist, Rootsist, Hispaaniast. Paki tellis ta aadressile xxx, sest on sinna sisse kirjutatud ja seal elab tema xxx. Tellitud kaupa talle ei saabunud. Jälgis, kui kaup oli Eestisse tulnud ja kolm päeva ei tulnud talle, siis eeldas, et see jäi tolli kinni ja midagi on valesti. Poole aasta pärast võttis tolliametnik ühendust. Janek Mäletjärve ütlused Mimosa Hostilis juure koore pulbri tellimise kohta riimuvad kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Ettevõtte Edabea Natura S.L-E.H arve koos tõlkega tõendab, et Janek 2 Mäletjärv tellis 24.02.2023 endaga seotud aadressile xxx kaks pakki Mimosa Hostilis juure koore pulbrit (2x250 g), mille maksumus oli koos saatmiskuludega 111 eurot. Janek Mäletjärve SEB Pank AS arvelduskonto väljavõte kinnitab, et tema SEB Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXX on 27.02.2023 teostatud, kuid 24.02.2023 aset leidnud tehing summas 111 eurot ettevõttele Edabea Natura SL. Tellitud saadetist ei saanud Janek Mäletjärv kätte, sest kuigi postiteenuse osutaja toimetas selle Eesti Vabariiki, võttis Maksu- ja Tolliamet selle hoiule. Maksu- ja Tolliameti 06.03.2023 läbivaatuse akt nr 23LA0306961-1 koos fototabeliga kinnitab, et tolliseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 61 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 7 vaadati läbi Cargo Handling AS tolliterminalis (Valukoja 32/3 Tallinn) kauba valdaja EKLT OÜ esindaja juuresolekul Hispaaniast Eestisse saabunud kullersaadetis nr 1Z7W8A566834786040 ohu ennetamise eesmärgil. Kullersaadetiseks oli pappkast, mille saatjaks oli Edabea Natura S.L. (lähteriik Hispaania Kuningriik) ning saajaks Janek Mäletjärv (aadress xxx). Läbivaatuse käigus tuvastati, et pappkarp sisaldas kahte ühesugust kinnikeevitatud soonkinnitusega pakendit, mille kleebistel markeeringud Natural Vegetable Dye ning mis kaalusid koos pulbriga 574,8 g. Kuna läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla keelatud ainega, võeti saadetisest välja kinnikeevitatud soonkinnitusega pakendid sisuga, pakendati eraldi turvakotti ning võeti KorS § 52 lg 2 p-de 1 ja 5 alusel hoiule. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 23E-AN0375 kinnitab, et ekspertiisiks esitatud tumeroosa pulber massiga kokku 540,6 g sisaldab 2,1% dimetüültrüptamiini, pulbris sisaldub 11,4 g dimetüültrüptamiini (DMT), mistõttu Janek Mäletjärve poolt tellitud Mimosa Hostilis juure koore pulbri puhul oli tegemist narkootilise ainega.

§ 2

lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained selle seaduse § 3 1 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Dimetüültrüptamiin kuulub

§ 3¹ lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.

mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on dimetüültrüptamiini puhul tegemist narkootilise ainega.

§ 31

lg 3 kohaselt on suur selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus, s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte (RKKK 3-1-1-121-06, p 11). Seda, et Janek Mäletjärve poolt telitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab 17.11.2020 arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 20E-LÕX0217, mille kohaselt piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele 0,15-1,5 g (keskmiselt 0,83 g) dimetüültrüptamiinist (DMT). Kohus märgib, et kuigi narkootilise aine suurt kogust ei ole tuvastatud käesoleva menetluse raames, on narkootilise aine suurt kogust võimalik tõendada ka teises kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktiga (RKKK 3-1-1-95-16, p 24) nagu seda on tehtud ka selles menetluses. Seega on ekspertiisiakt nr 20E-LÕX0217 käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks. Arvestades, et dimetüültrüptamiini suureks koguseks, mis tekitab narkojoobe kümnele inimesele on keskmiselt 0,83 g, siis ületas Janek Mäletjärve tellitud Mimosa Hostilis juure koore pulber, mis sisaldas dimetüültrüptamiini, suure koguse numbrilist näitu kordades, mistõttu on leidnud tõendamist, et narkootilist ainet dimetüültrüptamiini, käideldi

§ 31lg 3 ja Kar

S § 184 tähenduses suures koguses. 3 Tuvastatud aine, s.o dimetüültrüptamiini kuulumine sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja tähendab seda, et dimetüültrüptamiini puhul ei ole tegemist vabalt käideldava ainega ja selle käitlemine on

§ 3lg 1 kohaselt keelatud.

Kohtule pole esitatud tõendeid, et Janek Mäletjärvel oleks luba käidelda dimetüültrüptamiini

§ 3lg-s 1 loetletud eesmärgil.

Seega käitles Janek Mäletjärv narkootilist ainet ebaseaduslikult

§ 2p 3 ja § 3 lg 1 tähenduses.

Kuna narkootilist ainet oli koguses, millest oleks piisanud joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tegemist suure kogusega

§ 31lg 3 mõttes.

Janek Mäletjärv toimetas internetis tellimuse vormistamise ja selle eest tasumisega postiteenuse osutajat vahendina kasutades dimetüültrüptamiini üle riigipiiri Eestisse, pani ta toime narkootilise aine siseveo ning käitles narkootlist ainet

§ 2p 3 ja Kar

S § 184 lg 1 mõttes. Lähtudes eeltoodust on Janek Mäletjärve teos täidetud KarS § 184 lg-s süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Seega on oluline tuvastada, kas Janek Mäletjärv pidas vähemalt võimalikuks, et tellib Hispaania Kuningriigist narkootilist ainet sisaldavat juure koore pulbrit. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, mistõttu võib subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohus arvestada süüdistatava varasemaid kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Janek Mäletjärve ütlused kinnitavad, et tema eesmärk oli tellida dimetüültrüptamiini sisaldavat Mimosa Hostilis juure koore pulbrit, et parandada oma vaimset tervist (ülemõtlemine, stress, ärevushäire). Enne dimetüültrüptamiini sisaldava Mimosa Hostilis juure koore pulbri tellimist tegi Janek Mäletjärv uurimustööd internetis, luges teadustöid, sai infot nii tuttavatelt kui ka inimestelt, kes on seda tarvitanud. Ta oli ka varasemalt proovinud DMT-d sisaldavaid aineid Ayahuasca ja Changat, kuid tema sõnul on tervise parandamiseks vaja piisavas koguses puhast DMT-d. Ayahuasca ja Changa ei sisaldanud seda piisavalt. Arvestades, et Janek Mäletjärvel oli varasem kokkupuude teiste ainetega, mis sisaldasid dimetüültrüptamiini, ta oli selle kohta uurimistööd teinud ja otsis tarvitamiseks ainet, mis sisaldab rohkem DMT-d, saab järeldada, et tema teadmised dimetüültrüptamiinist ületavad nn keskmise inimese teadmisi nimetatud ainest. Kuna süüdistatav oli enda sõnade kohaselt teinud internetis uurimustööd dimetüültrüptamiinist ning oli ka teadlik sellest, et Ayahuasca sisaldab dimetüültrüptamiini, siis ei saanud tal jääda märkamatuks ka see, et Ayahuasca eestikeelne Vikipeedia lehekülg ütleb selgelt, et Ayahuasca koostises olev dimetüültrüptamiin on enamikus riikides (sh Eestis) tarvitamiseks keelatud ainete nimekirjas (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Ayahuasca). Seega pidi uurimistööd teinud süüdistataval olema täielik arusaam dimetüültrüptamiin mõjust ja asjaolust, et tegemist on narkootilise ainega. Janek Mäletjärve väide, et ta kontrollis küll keelatud ainete nimekirja, kuid otsis aine dimetüültrüptamiini asemel nime „Mimosa Hostilis“ järgi, ei ole kohtule usutav, kuna ta oli teadlik, et Mimosa Hostilis juure koore pulber sisaldab dimetüültrüptamiini ja seda suuremas koguses kui Ayahuasca ja Changa. Asjaolu, et Janek Mäletjärv eksis nimekirja kontrollimisel, ei ole aga süüd välistav asjaolu. J.Mäletjärve ütlustest nähtub, et ta on varem proovinud ka kanepit, amfetamiini, ecstasyt, seeni ja ketamiini, mis on laialdasemalt levinud üldteada narkootilised ained. Seega vaatamata sellele, et narkootiliste ainete tarvitamine on Eestis keelatud, on Mäletjärv teadlikult proovinud mitmeid narkootilisi aineid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjust kahelda, et Janek Mäletjärv teadis, et Eesti Vabariigis on loata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Nii kaitseversioonist kui ka süüdistatava ütlustest võib järeldada, et kohtule on püütud luua muljet süüdistatava eksimusest teo keelatuses. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab kahe tingimuse täidetust. Esiteks peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu. Üldjuhul ei ole eksimus vältimatu (RKKK 3-1-1-46-14, p 17.1). Kohtus hinnangul ei ole põhjust kahelda, et Janek Mäletjärv teadis, et Eesti Vabariigis on loata narkootiliste ainete käitlemine keelatud, mida kinnitab ka asjaolu, et teda on 11.03.2015 karistatud narkootiliste ainete omandamise eest. Kaitsja ja süüdistatava väide 4 eksimusest ei anna alust rääkida keelueksimusest, kuna eksimus toimepandava süüteo liigis õiguslikku tähendust ei anna ning selline eksimus ei välista süülisust. Asjaolu, et mingi veebileht annab võimaluse Eesti riigi elanikule osta narkootiliseid aineid, ei anna alust järelduseks, et nende käitlemine on Eestis lubatav. Välisriigis tegutsev narkootilisi aineid sisaldavaid pulbreid pakkuv veebileht ei muuda müüdavaid aineid Eestis lubatavateks. Asjaolu, et välismaal tegutsev internetipood midagi müüb, ei ole võrdsustatav müüdava aine seaduslikkuse ja lubatavusega ostja riigis. Kohus leiab, et isegi kui jaatada, et Janek Mäletjärv ei olnud kindel tellitava aine lubatavusest, siis ei saa rääkida süü puudumisest KarS § 39 alusel, kuna Janek Mäletjärv teadis Eestis keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjast, ta oli seda uurinud, mistõttu ei ole kohtule ka usutav, et süüdistatav uurist seda ainult nime Mimosa Hostilis järgi, kuid jättis dimetüültrüptamiini selle kõrval tähelepanuta. Seda enam, et süüdistatava ütlustest tuleneb, et tema teadmised sellest ainest on keskmise eestlase omast põhjalikumad ning tema eesmärk oligi tellida just suuremas koguses dimetüültrüptamiini sisaldavat pulbrit, kuna see aitavat tema vaimset tervist parandada. Seega oli eksimus välditav ning puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid Janek Mäletjärve keelueksimusele KarS § 39 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et mõne teise isiku puhul sarnastel asjaoludel mingil põhjusel kriminaalmenetlust ei alustatud, ei tähenda, et tegu ei oleks keelatud ja selle eest ei tohi karistada. Janek Mäletjärv, tellides Hispaania Kuningriigist suures koguses narkootilist ainet dimetüültrüptamiini sisaldavat pulbrit, pani kuriteo toime kavatsetult. Tellides välisriigist Eesti Vabariiki narkootilist ainet, seadis ta eesmärgiks narkootilise aine sisseveo Eesti Vabariiki ja selle aine omandamise. Janek Mäletjärv tegi kõik endast oleneva, et tellitud narkootiline aine jõuaks temani ning ta oli teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainega ja seetõttu on tegemist kuriteoga. Janek Mäletjärve eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult narkootilist ainet ja sellega toime panna kuritegu. Seega on tõendamist leidnud, et Janek Mäletjärv pani toime KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Janek Mäletjärv on süüvõimeline ning KarS

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat KarS § 184 lg 1 järgi karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 184 lg 1 näeb karistuseks ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12, p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Hinnates Janek Mäletjärve süü suurust KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles (11,4 g dimetüültrüptamiini), oli küll suur KarS § 184 süüteokoosseisu tähenduses ja sellest oleks piisanud 5 narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 137 inimesele, kuid praegusel juhul ei ole viiteid, et see oli mõeldud edasiandmiseks. Kohtule on usutav, et tellitud narkootiline aine oli mõeldud eeskätt süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Samuti arvestab kohus, et narkootiline aine, mida Janek Mäletjärv ebaseaduslikult käitles, temani reaalselt ei jõudnud, kuna postisaadetis võeti enne ära. Kuna narkootiline aine ei jõudnud tarvitajani, siis ei tekkinud selles osas ka kahju. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Janek Mäletjärv end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Samuti võtab kohus arvesse, et Janek Mäletjärvel ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus Janek Mäletjärve süüd väikseks ning peab võimalikuks karistada teda vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava Janek Mäletjärve isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kehtivate karistuste puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, mille pinnalt võib arvata, et tegemist oli juhusliku episoodiga Janek Mäletjärve elus, leiab kohus, et Janek Mäletjärvele mõistetud vangistus on võimalik jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades. Kohus ei täheldanud Janek Mäletjärve käitumises selliseid asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Janek Mäletjärvele piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Arvestades Janek Mäletjärve isikut, on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane KarS § 73 lg 3 ettenähtud katseaeg minimaalse määra lähedal. Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine dimetüültrüptamiini (DMT) sisaldav pulber (asub EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - kaks pakendit ja postisaadetise üks pakend (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast, ekspertiisikulust ja kaitsjatasust. Janek Mäletjärve kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 311,64 eurot ning kohtumenetluses 351,36 eurot. Seega kokku 663 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine nimetatud mahus on põhjendatud. 6 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 31-1-120-12, p 6). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0375 kulud summas 84 eurot kuuluvad täies ulatuses välja mõistmisele Janek Mäletjärvelt. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Kohus mõistab süüdistatavalt Janek Mäletjärvelt menetluskuluna välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 84 eurot ja kaitsjatasu 663 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Seetõttu peab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohtadest ja KrMS § 313 lg 1 p-st, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janek Mäletjärv KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Janek Mäletjärv ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Janek Mäletjärvelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 84 eurot ning kaitsjatasu 663 eurot riigituludesse. 7 Kohustada Janek Mäletjärve tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 246,83 eurot. Menetluskulud kogusummas 2962 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Selgitusena võib märkida: „Janek Mäletjärv, kriminaalasi 1-24-6759, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - pakendid (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.aprillil 2025 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Heidi Lavin Aet Vilgats 8