Obsah (6)

§ 424§ 68§ 66§ 44§ 16§ 56

1-25-312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-312 (24231753287) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Krimina

) § 424 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Margaret Beres Süüdistatav Vladimirs Kalina – sünniaeg:

1. november 1964; elukoht: xxx; Läti Vabariigi kodakondsus; emakeel: läti keel, valdab suhtlustasandil vene keelt; xxxharidus; töökoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Indrek Västrik (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ning §-st 254 kohus otsustas:
2. Tunnistada Vladimirs Kalina süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 16,24 eurot), s.o 649,60 eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Vladimirs Kalina karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17. september 2024, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 552,16 eurot. 3.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 46,01 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 46,05 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 1 1-25-312 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladimirs Kalina, kriminaalasi 1-25-312, rahaline karistus“ ja viitenumber

1. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
2. Vladimirs Kalinalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 43,92 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1372,92 eurot.
3. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 114,41 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Esitatud süüdistus
5. Vladimirs Kalina
6. septembril 2024 kella 20:55 paiku Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas, Peetri 11 territooriumil juhtis mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgisega XXXXXX, olles joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri lugem 1.02 mg/l laiendmääramatusega ± 0.10 mg/l (lõplik mõõtetulemus 0.92 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas 2 1-25-312 õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid, pannes seeläbi toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega süüdistatav pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi 2.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margaret Berens taotleb

1. jaanuaril 2025 koostatud (kuigi süüdistusakti koostamise kuupäevaks on märgitud
2. jaanuar 2024, nähtub siiski nii kohtute infosüsteemis süüdistusakti edastamise kuupäevast kui ka süüdistusakti digitaalselt allkirjastamise kuupäevast, et süüdistusakt on koostatud
3. jaanuaril 2025) ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat V. Kalina

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, arvestades

§ 44

lg 2 kohaselt päevamäära suuruseks 16,24 eurot, s.o 649,60 eurot.

§ 68alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.

september -

1. september 2024 s.o 2 päeva (1 eelvangistuspäev = 3 rahalise karistuse päevamäära) ehk 6 päevamäära (s.o 97,44 eurot) karistuse sisse ning karistuseks jääb 34 päevamäära ehk 552,
2. eurot. Juhindudes

§ 66

kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, mitte vähem kui 46,01 eurot kuus. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja tasu 43,92 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud maksta ositi ühe aasta jooksul.

1. Süüdistusakti kohaselt edastatakse süüdistusakti koopia süüdistatavale V. Kalina aadressile xxx ja määratud kaitsjale Indrek Västrikule e-postile indrek@lawpartner.ee.
2. KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuröri poolt toimiku vahele lisatud väljavõte Põhja Ringkonnaprokuratuuri postiregistri tabelist kinnitab, et süüdistusakt edastati
3. jaanuaril 2025 süüdistatavale V. Kalina kirja teel. Süüdistusakt on
4. jaanuaril 2025 kell 15.17 toimetatud kättetoimetamisportaalis (KÄPO) kätte ka süüdistatava kaitsjale I. Västrik. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
6. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. 3 1-25-312
7. V. Kalinale heidetakse ette

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Kohus kontrollib, kas V. Kalinale etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et V. Kalina peeti
2. septembril 2024 kell 22.04 Paldiski linn, Peetri 11 kahtlustatavana kinni.
3. septembri 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on V. Kalina LS § 91 lg 2 p 2 alusel
4. septembril 2024 sõiduki Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX juhtimiselt kõrvaldatud, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õigus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. V. Kalina poolt mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitab ka Häirekeskusele
5. septembril 2024 kell 21.17 tehtud kõne kõnesalvestus, milles turvafirma vahetusevanem P.H. teavitab, et Paldiski Põhjasadamas liiklev autojuht on nähtavalt joobes ja ei suutnud sõidukiga registreerimismärgiga XXXXXX laevale sõita. Tunnistaja P.H. ütluste kohaselt viibis ta
6. septembril 2024 Peetri 11, Paldiski linnas sadamas, kui teda teavitati telefonitsi, et isik ei saa veoauto juhtimisega hakkama ning isikule osutati kui võimalikule joobes juhile. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis juht kabiinist väljas, istudes veoauto kõrval. Tunnistaja küsis vene keelt kõnelevalt juhilt, kas tema juhtis seda veoautot, millele juht vastas jaatavalt. Ütlustest nähtuvalt oli antud veoki registreerimismärgiks XXXXXX. Tunnistaja teavitas politseid. Seejärel vaatas tunnistaja turvaruumist kaameraid, millelt tuvastas, et isik juhtis veokit antud aadressil kell 20:55-21.00, misjärel parkis veoki ära. Tunnistaja ütlusi ja mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud
7. septembri 2024 videosalvestisi aadressil Peetri 11, Paldiski ning millest nähtub, kuidas sadama territooriumile sõidab punase kabiiniga veok ja manööverdab sadama territooriumil, seejärel politseisõiduki saabumine veoki juurde ja isikuga politseiauto poole suundumine.
8. Tuvastatud joovet tõendavad
9. septembri 2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollid. Lisaks kontrolliti V. Kalina joovet taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, mille näidud olid 1,07 mg ja 1,02 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,10 mg/l süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,92 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja R.T., kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC-24-00029) ja järgides mõõtemetoodikat. Samuti nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollidest, et V. Kalinal esines joobele viitavate tunnustena häiritud reaktsioonikiirus, aegalane kõne, kerged häired koordinatsioonis ja unisus.
10. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka V. Kalina enda ütlustega, milles ta kinnitab, et juhtis
11. septembril 2024 kella 20.55 paiku Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas, Peetri 11 territooriumil mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholi joobeseisundis. Ütluste kohaselt jõi ta
12. septembril vastu
13. septembrit 2024 ära 1,5 l viina. Ta selgitas, et pidi
14. septembril 2024 minema reisile Eestist Rootsi. Ta istus mootorsõiduki rooli
15. septembril 2024 kella 18.00 paiku, alustades sõitu Tallinnast, Peterburi teelt. Enne rooli istumist tundis, et ei ole veel kaineks saanud. Seejärel sõitis Paldiski Sadamasse ning pidi edasi sõitma laeva peale, kuid ajal, mil ta manööverdas sadama territooriumil, pöördus tema poole turvamees, kes küsis, kas ta on joonud, millele ta vastas 4 1-25-312 jaatavalt. Siis ootas V. Kalina rahulikult politsei saabumist, turvamees viibis tema auto juures ja jälgis teda, alkoholi ta sellel ajal enam ei tarvitanud. Kui politseipatrull kohale saabus, pandi ta puhuma ja saadi positiivne tulemus. Edasi viidi V. Kalina politseijaoskonda, kus puhus tõenduslikku alkomeetrisse ning nõustus tuvastatud tulemusega. Seejärel viidi ta arestimajja. V. Kalina kinnitas ka, et videosalvestise kuvatõmmiselt nähtava sõidukiga Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX sõitis
16. septembril 2024 kella 20:55 paiku Paldiski Sadama territooriumil joobeseisundis tema. Ütlustest nähtuvalt nõustub V. Kalina käskmenetlusega ja palub ennast karistada rahalise karistusega. V. Kalina sõnul töötab ta XXX-s ning tema keskmine kuupalk on 1500 eurot. Samuti, et Lätis tal seadusega probleeme ei ole olnud, ta on kriminaalkorras karistamata isik.
17. V. Kalina rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel juhul sisaldus isiku väljahingatava õhus alkoholi 0,92 mg ühe liitri kohta, seega oli V. Kalina kahtlemata joobeseisundis.
18. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et V. Kalina juhtis
19. septembril 2024 mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXXXXX joobeseisundis ning see tegu vastab

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.

13. Kohus leiab, et V. Kalina on teo toime pannud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse V. Kalina ütluseid, mille kohaselt jõi ta

1. septembril vastu
2. septembrit 2024 ära 1,5 l viina ning istus
3. septembril 2024 kella 18.00 paiku mootorsõiduki rooli, kuigi tundis, et ei ole veel kaineks saanud. Seega oli V. Kalina teadlik sellest, et sõidukit juhtima asudes ei olnud ta kaine. Eeltoodu tõttu oli V. Kalina käitumine eesmärgipärane ja teadlik, st V. Kalina sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis, kuid hoolimata sellest asus ta mootorsõidukit juhtima. Selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Kohtu hinnangul vastab V. Kalina tegu mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424

lg 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus 15. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 16.

424 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör teeb süüdistusaktis ettepaneku karistada süüdistatavat V. Kalina rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, 5 1-25-312 arvestades

§ 44

lg 2 alusel päevamäära suuruseks 16,24 eurot, seega rahalise karistusega 649,60 eurot. 17. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab V. Kalina süüd keskmisest väiksemaks. Hinnates V. Kalina süü suurust talle

§ 424

lg 1 järgi etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb esmalt arvesse võtta joobe suurust. Kuna alkoholijoobe puhul on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres või väljahingatavas õhus, sõltub V. Kalina süü esiteks sellest, kui palju ületas tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine keelatud. V. Kalinal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,92 mg/ l. Võttes arvesse, et LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääraks, millest alates loetakse isik joobes olevaks, on 0,75 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta, saab öelda, et V. Kalina väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli tunduvalt üle piirmäära. Samas tuleb arvesse võtta, et V. Kalina on varem kriminaalkorras karistamata ning oma süüd tunnistanud, andes toime pandud teo osas üksikasjalike ütlusi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus seega puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohuslaste registri väljavõttest nähtub, et V. Kalina 2024.a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 4337 eurot ning 2023.a oli V. Kalina deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 8638 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et V. Kalina 2023.a netosissetulek oli 8638 eurot ja keskmise päevasissetuleku suurus (pärast mahaarvamisi) 16,24 eurot. Prokurör on seega karistusettepanekus lähtunud V. Kalinale mõistetava rahalise karistuse päevamäära arvestamisel õigesti päevamäärast 16,24 eurot. Arvestades V. Kalina süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ja kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra. 18. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek lugeda

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg 16.

september 2024 -

1. september 2024 s.o 2 päeva (1 eelvangistuspäev = 3 rahalise karistuse päevamäära) ehk 6 päevamäära (s.o 97,44 eurot) karistuse sisse, mille tõttu jääb V. Kalina karistuseks 34 päevamäära ehk 552,16 eurot.
2. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et V. Kalina tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 16,24 eurot), s.o 649,60 eurot.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvestada V.

Kalina karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17. september 2024, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 552,16 eurot.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 46,01 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 46,05 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, 6 1-25-312 EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladimirs Kalina, kriminaalasi 1-25-312, rahaline karistus“ ja viitenumber

1. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
2. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt V. Kalinalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43,92 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot ehk kokku 1372,
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 114,41 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7