Obsah (4)

§ 101§ 100§ 99§ 102

2-25-1474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 21. aprill 2025, Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja 2-25-1474 J. T. ja K. T. hagi T. K.

§ 101alusel arvutatavas määras.

1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2025 määrusega. KOSTJATE SEISUKOHT
2. Kostja 1 T. K. sai hagiavalduse kätte 11.02.2025 KÄPO kaudu ning kostja 2 hagile vastamise tähtajaks oli 25.02.
3. Kostja 1 ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud. 3/7 2-25-1474
4. Kostja 2 T. T. sai hagiavalduse kätte 15.02.2025 (kättetoimetatud edasiandmiseks isa Margus K. T. kaudu) ning kostja 2 hagile vastamise tähtajaks oli 03.03.
5. Kostja 2 ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.
6. Kuna kostjale 1 ja kostjale 2 on hagi kaudu kätte toimetatud ja neile on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid kostja 1 ja kostja 2 ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja 1 ja kostja 2 poolt omaks võetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8. Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad on hagiavalduse kätte saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest kõik hagejate poolt esitatud faktilised väited kostjate poolt omaks võetuks. Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva miinimumsumma arvestamise kord
9. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud. 12. Hagejad taotlevad elatise tasumist miinimumelatisena. Hagejatel on õigus nõuda mõlemalt vanemalt elatise tasumist. Vanemad ei ela hagejatega koos, ei osale hagejate kasvatamises ning ei pea hagejaid vahetult üleval. Seetõttu on kostjad kohustatud hagejatele ülalpidamist (elatist) andma. Miinimumelatist reguleerib

§ 101

lg 1.

§ 101

lg 2 4/7 2-25-1474 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad taotlevad elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta

1. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2025 toimunud korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus
2. aprillil 2026). 13.

§ 101

lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta perioodil 28.01.2025 kuni 31.03.2025 on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101

lg 4) ning sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus määratakse kindlaks perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. 14. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg 4).

15. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjatelt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt

§ 101lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale.

Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 15.1. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 15.
3. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p
4. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 35/7 2-25-1474 2-1-174-16, p 13; vt ka
7. jaanuari
8. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.“ 16.

Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hagejate 28.01.2025 esitatud hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjatelt alaealiste laste kasuks välja alates hagi esitamisest elatise edasiulatuvalt, juhindudes

§ 101sätestatust.

Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine 17.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja kohustab T. K. ’d ja T. T. kandma elatisraha iga kuu

1. kuupäevaks J. T. arveldusarvele XXX ja K. T. arveldusarvele XXX. Juhul, kui kostjad on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus
2. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud. Seega kohus ei määra menetluskulude jaotust kindlaks. Kaja esitamine
3. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/7