KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-101600 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi

§-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 3. Hageja esitas 28.04.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ksotja vastu põhivõlgnevuse 1073,51 euro, intressi 91,06 euro, lepingu haldustasu 6 euro, viivise 155,99 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja viivise kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, määras 24,90% aastas, alates 29.04.2023 väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu summas 420 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu nõudel hageja 12.02.2024 täiendas hagiavaldust asjaoludega.

1. Pärnu Maakohus võttis 13.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 29.06.
2. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
3. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 5.
4. Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 26.04.2018 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2200,00 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 24,90% aastas või 0,08% päevas, krediidikulukuse määr 30,95%. Kostja kohustus tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena. 5.
5. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja EMTA päringu alusel. Samuti kasutas laenuandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka laenuandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). 5.
6. Kostja täitis lepingut kuni 20.05.2022 osamakseni kogusummas 2983,61 eurot, millest 1126,49 eurot arvestati vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena põhiosa katteks kokku 1126,49 eurot, 1783,62 eurot intresside katteks ning 73,50 eurot lepingu haldustasu katteks. 2

§ 1132 lg 2 p 3, lepingu p-le 9.3 ja laenuandja hinnakirja alusel sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Hageja on volitanud Plus

Plus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 07.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 20.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. 5.

1. Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär 24,90% aastas või 0,0667% päevas. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemise päevast 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.04.2023 ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 155,99 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1073,51 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 24,90% aastas, alates 29.04.
2. 5.
3. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 6.
5. Dokumendid toimetati kostjale kätte 29.06.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 15.07.2024 kell 24:
6. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 26.04.2018 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale 3

) § 396 lg 1).

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1lg 5).

10. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13). 11.

§ 4034

lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. 12. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud 4

§ 4034

lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus laenulepingu nr XXX

§ 4034

lg 7 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates laenulepingu sõlmimisest kuni laenulepingu nr ülesütlemiseni oli intressimäär 0% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud laenulepingu alusel laenu 2200,00 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 2983,61 eurot. Kuivõrd kostjal puudub põhiosa võlgnevus, siis kostjal ei saa tuleneda laenulepingust ka muid võlgnevusi. Seetõttu kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. 14. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5