← Eesti

2-20-17399/67

Obsah (8)§ 692§ 445§ 688§ 4§ 378§ 171§ 175§ 150

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-17399 Otsuse kuupäev Tartu, 29. mai 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Koh

) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid

§ 692lg 2 alusel tuleb muuta otsuse õiguslikke põhjendusi.

  1. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses peamiselt sellele, et kohtud oleksid pidanud eelistama hagis II välja pakutud kaasomandi lõpetamise viisi, s.o kinnisasja andmist kostjale, pannes temale kohustuse maksta hagejale omandi kaotuse eest hüvitist mitte rohkem kui 10 583 eurot 75 senti olukorras, kus kinnisasja väärtus on
  2. augusti
  3. a seisuga 173 000 eurot. Kaasomandi jagamisel tuleb kostja hinnangul arvestada asjaoluga, et tema panustas teise kaasomanikuga võrreldes rohkem kinnisasja soetamisse ning sellel asuva elamu parendamisse ja hooldamisse. Kaasomandi jagamist muul moel kui AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil õigustab kostja väitel mh asjaolu, et kinnisasi soetati mitteabielulise kooselu vältel eesmärgiga kinnisasjal asuvas elamus ühiselt elada ja pooled tegid selleks võrreldavad majanduslikud panused.
  4. Esmalt selgitab kolleegium kaasomandi lõpetamise asjas esitatavaid nõudeid. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 tähenduses kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ehk täpsemalt – jagamisega või konkreetse jagamise viisiga mittenõustunud kaasomaniku tahteavalduse asendamine. Hageja peab kaasomandi lõpetamiseks sõnastama hagis tahteavalduse, mida soovib kohtulahendiga asendada. Hageja ei pea paluma vastaspoole tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, sest kohtulahend asendab seda seaduse alusel (RKTKm 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 20; RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 12). TsÜS § 68 lg 5 (ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1) tähenduses hagi puhul saab kohus asendada üksnes kostja tahteavalduse. Kui kinnistusraamatukande tegemiseks on vajalik hageja enese või muu puudutatud isiku avaldus, tuleb need kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks esitada koos kohtulahendiga (RKTKo 27.01.2010, 3-2-1-153-09, p 16).
  5. Maa- ja ringkonnakohus selgitasid õigesti, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 5

(8)2-20-17399 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis, ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane ja esineb mõni õiglane jagamise viis (vt nt RKTKo 18.12.2019, 2-18-13306/25, p 10; 22.03.2023, 2-19-18320/73, p 11).
  1. Seevastu erinevalt maa- ja ringkonnakohtust on kolleegium seisukohal, et kohus ei saa lõpetada kaasomandit muul viisil, kui on sätestatud AÕS § 77 lg-s 2, mis on kaasomandi lõpetamise nõude alusnorm. See ei ole võimalik ka juhul, kui kaasomanike panused kinnisasja soetamisse või sellel asuva elamu parendamisse ja hooldamisse on erinevad. See, et üks kaasomanik kinnisasja osa parendab ja hooldab, ei ole omandi tekkimise alus ja sellisel viisil toimides omand ei suurene (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p-d 15 ja 22). Kaasomandi jagamine muul viisil, kui on AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud, ei ole võimalik ka juhul, kui kinnisasja kaasomanikud on endised elukaaslased, kes soetasid kinnisasja mitteabielulise kooselu kestel eesmärgiga kinnisasjal asuvas elamus ühiselt elada ja tegid selleks võrreldavad majanduslikud panused. Mitteabieluline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17; 26.06.2024, 2-20-10878/52, p 13).
  2. Erandina on võimalik kaasomandis olev kinnisasi jagada muul viisil, kui pooled leppisid selles kokku kaasomandi loomisel või lepivad kokku hilisemas lepingus kaasomandi lõpetamise kohta. Samuti võivad kaasomanikud sõlmida eelnimetatud kokkuleppeid kaasomandit kohtuväliselt lõpetades või kohtuliku kompromissina. Kirjeldatud kaasomanike kokkulepped peavad olema AÕS § 119 lg-st 1 tulenevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p-d 17 ja 18).
  3. Praeguses asjas soetasid pooled kinnisasja kaasomandisse ning kumbki pool ei väitnud, et nad sõlmisid notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe kaasomandi lõpetamise kohta. Seega tuleb kaasomandis olev kinnisasi jagada ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt ka RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516/46, p 24). Kuivõrd ringkonnakohus pidas sarnaselt maakohtuga otsuse põhjendustest nähtuvalt osal juhtudel võimalikuks kaasomandi jagamist muus proportsioonis kui kaasomandi mõtteliste osade suurust silmas pidades, tuleb selles osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust muuta.
  4. Kohus saab kaasomandi lõpetada ja kinnisasja jagada, andes kinnisasja ühele kaasomanikule ja pannes temale kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, üksnes juhul, kui kaasomanik, kes kinnisasja endale soovib, on valmis ja võimeline maksma teisele kaasomanikule hüvitise, mille suurus sõltub
(1)kaasomandis oleva asja kui terviku väärtusest, mis on kindlaks määratud võimalikult omandi kaotamise aja seisuga ja
(2)kaasomandi osast ilma jääva kaasomaniku mõttelise osa suurusest (vt nt RKTKo 17.10.2005, 3-2-1-102-05, p 16; 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 13; 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 23). 19. Juhul, kui kaasomand lõpetatakse kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega, tuleb enampakkumise tulem jaotada AÕS § 77 lg 2 alusel kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p 15). Kohus võib siiski kaasomandi lõpetamise otsuses

§ 445

lg 1 alusel määrata, et kaasomandi ese võõrandatakse ilma koormatisteta selliselt, et enampakkumise tulemist rahuldatakse kõigepealt pandipidajate või teiste piiratud asjaõiguse omajate nõuded nii, et piiratud asjaõigused saab kustutada, ja et järelejääv tulem jagatakse vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p 23; 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 12). 6

(8)2-20-17399 20. Maakohus määras vaidlustatud otsuses, et kaasomand lõpetatakse kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega ja enamapakkumise tulemist tuleb täita laenulepingust tulenevad kohustused, tagastada kostjale 20 000 eurot ja järele jäänud summa jagada poolte vahel võrdselt, ning ringkonnakohus jättis selle muutmata. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda AÕS § 77 lg 2 ja

§ 445

lg 1 tulemist maha arvata hageja palutud 20 000 eurot, mis vastab kinnisasja soetamisel kostja tasutud sissemaksele, ent kuna menetlusosalised ei ole kohtute otsuseid kirjeldatud osas vaidlustanud, ei saa kolleegium

§ 688lg-st 1 tulenevalt kirjeldatud osas kohtute otsuseid muuta.

21. Olukorras, kus üks kaasomanik on teinud kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsusel kinnisasja korrashoiuks, säilitamiseks või parendamiseks kulutusi või kinnisasja säilitamiseks vajalikke toiminguid eelneva kokkuleppe või enamuse otsuseta, on kulusid kandnud kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt AÕS § 72 lg-te 1 ja 4 alusel kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. Samuti saab solidaarvõlgnik olukorras, kus ta on täitnud ühist kohustust suuremas ulatuses, kui temale langevas osas, esitada teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel. Mitteabielulises kooselus elavate kaasomanike puhul võib vastavate eelduste esinemisel olla võimalik asjaõigusseaduses (AÕS § 72 lg-tes 1 ja 4) ja võlaõigusseaduses (VÕS § 69 lg-s 2) sätestatu asemel esitada seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise kaudu vara väärtuse juurdekasvu jagamise ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamise nõue (RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878/52, p-d 16-16.3). Kirjeldatud nõudeid saab kohus menetleda juhul, kui menetlusosaline on need kohtule esitanud (

§ 4lg 1, § 5 lg 1).

  1. Otsuse punktis 21 kirjeldatud nõuded on kaasomanikul võimalik maksma panna kaasomandi jagamise menetluses, esitades vastava hagi või vastuhagi ja tasudes riigilõivu. Vastuhagi võib esitada ka tingimuslikult selliselt, et kostja taotleb vastuhagi menetlemist ainult juhul, kui kohus rahuldab kaasomandi lõpetamise hagi (vt ka RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320/73, p 15.3). Samuti on võimalik kirjeldatud nõuded kohtule esitada tasaarvestuse vastuväitena, mis on riigilõivuvaba, kuid sellisel juhul peab vastuväite esitaja arvestama sellega, et tasaarvestuse vastuväide jääb lahendamata, kui kaasomand lõpetatakse muul viisil kui asja andmisega ühele kaasomanikule, pannes temale kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Nimelt on tasaarvestus tagajärjetu, kui puuduvad tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused (sätestatud VÕS §-s 197 jj), milleks on mh vastastikuse rahalise kohustuse või muu samaliigilise kohustuse olemasolu.
  2. Kuigi kostja tugines juba hagile esitatud vastuses asjaoludele, et tema panus kinnisasja soetamiseks, kinnisasja soetamiseks võetud ühise laenu tagasimaksmiseks ja kinnisasja väärtuse tõstmiseks on olnud hagejaga võrreldes suurem, ei esitanud ta kohtule hagi või vastuhagi hagejalt AÕS § 72 lg-te 1 või 4 alusel hüvitise väljamõistmiseks, VÕS § 69 lg 2 alusel solidaarvõlgniku tagasinõude realiseerimiseks või vara väärtuse juurdekasvu jagamiseks analoogia korras seltsingu likvideerimise sätete alusel (VÕS § 600 jj). Samuti ei esitanud kostja kirjeldatud nõudeid tasaarvestuse vastuväitena.
  3. Kuivõrd maakohus ei selgitanud kostjale eelmises punktis kirjeldatud õiguste kasutamise võimalust, andes mõista, et kinnisasjale hagejaga võrreldes suurema panuse tegemisega on võimalik arvestada kinnisasja jagamise viisi valikul, rikkus kohus selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei parandanud kirjeldatud eksimust apellatsioonimenetluses. Arvestades, et kohtud lahendasid menetluses oleva nõude ainsal võimalikul viisil, s.o lõpetasid kaasomandi kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega ja tulemi jaotamisega, olukorras, kus kostja ei pidanud võimalikuks maksta hagejale hüvitist, mis vastab tema omandiosa suurusele, ei esine selgitamiskohustuse rikkumisest hoolimata alust kohtute otsuste tühistamiseks. Kostjal on soovi korral võimalik otsuse punktis 21 kirjeldatud nõuded hageja vastu maksma panna teises tsiviilasjas hagi esitades. Vajaduse 7

(8)2-20-17399 korral on kostjal võimalik taotleda ka hagi tagamist ja paluda hageja enampakkumise tulemi väljamaksmise nõude arestimist

§ 378lg 1 p 2 järgi.

  1. Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
  2. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kolleegium määrab kindlaks hageja menetluskulud kassatsiooniastmes ja mõistab need kostjalt välja põhjendatud ulatuses. 26.1. Hageja palub mõista kostjalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja 2782 eurot 33 senti, millele lisandub käibemaks, samuti nimetatud summalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud moodustuvad õigusabikulust 2772 eurot (käibemaksuta) ja sõidukulust 10 eurot 33 senti (käbemaksuta). Kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks osutas hagejale õigusabi üks esindaja, kuid kohtuistungiks valmistusid ja kohtuistungil osutasid hagejale õigusabi kaks esindajat kokku 13,86 tundi, mõlemad tunnitasuga 200 eurot (käibemaksuta). 26.2.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Eelkõige on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu, mille hüvitamist saab teiselt menetlusosaliselt nõuda, õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatav menetluskulu olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. 26.3. Kolleegium on seisukohal, et praegune asi on keskmisest keerukam, mistõttu on põhjendatud teatud toimingute puhul mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses, kuid vähendada tuleb põhjendatud ajakulu kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungi ettevalmistamiseks. Taotletud õigusabi tunnitasu jääb keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiresse ning arvestades, et hageja teise esindaja tegutsemiskoht on Tallinnas, on põhjendatud ka sõidukulu.

§ 175

lg-te 1 ja 3 alusel on põhjendatud lugeda hüvitatavaks ja kostjalt väljamõistetavaks kassatsiooniastme menetluskuluks 2182 eurot 33 senti, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2662 eurot 44 senti. 27. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud riigilõiv

§ 150lg 32 alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.