VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-11012 Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2025, Jõhvi Kohtunik nende Heleen Jääger Kohtuasi Menetlusosalised esindajad Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt

) § 433 lg 1, § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 30 korteriühistu (avaldaja) esitas Viru Maakohtule 19.07.2024 (hiljem täiendatud) avalduse A M ja E M (puudutatud isikud) vastu, milles palub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista põhinõude 857,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,60 eurot ja viivise põhinõudelt alates 19.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud 2-24-11012 määras. Nõue on seotud korteri nr X eest tekkinud majandamiskulude võlgnevusega ajavahemikul 29.02.2024–30.06.
3. Avaldaja teatas 06.03.
4. a avalduses soovist avaldusest loobuda, sest puudutatud isikud on võlgnevuse tasunud. Avaldaja palus menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda, määrata kindlaks menetluskulud ning tagastada pool tasutud riigilõivust.
5. Korteriühistul on tulenevalt

§ 477

lg-test 1 ja 6 ning § 429 lg-st 1 õigus avaldusest loobuda kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Tulenevalt

§ 428

lg 1 p-st 3 lõpetab kohus menetluse lahendit tegemata, kui avaldaja on avaldusest loobunud.

1. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
2. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluse lõpetamisel avaldusest loobumise vastuvõtmisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga (vt

§ 432). 6.

Kohus leiab, et

§ 172

lg 1 § 168 lg-te 4 ja 5 järgi on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikud tasusid võlgnevuse pärast avalduse esitamist.

1. Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatult isikult välja menetluskulud 394 eurot. Avaldaja menetluskuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, millest avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista pool, õigusabikulud 366 eurot (koos käibemaksuga) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja õigusabi kokku 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga).
2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 174lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud, sh riigilõiv ja dokumentaalse tõendi saamise kulud, ja kohtuvälised kulud, sh lepinguliste esindajate kulud (

§ 138lg 2, § 143 p 2, § 144 p 1).

1. Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on pool tasutud riigilõivust, kuivõrd teine pool tasutud riigilõivust tagastatakse avaldajale avaldusest loobumise tõttu. Avaldaja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 18–19), mille tegemine maksab üldteadaolevalt 3 eurot. Seda kulu võib samuti pidada vajalikuks ja põhjendatuks.
2. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, andes samas hinnangu kulude suurusele tervikuna ja kaaludes, kas esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (

§ 175lg 1; RKTKm 17.04.2024, 2-17124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

11. Avaldajat on esindanud

§ 218lg 1 p-le 1 vastav esindaja, kelle tunnihind on 122 eurot (käibemaksuga).

Õigusabikulud hõlmasid avalduste koostamist, sh tõendite kogumist ja kohtule esitamist ning kohtumäärusega tutvumist. Avaldaja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, on menetluses tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg mõistlik. Kohtu hinnangul ei saa õigusabi osutamise aega ja üldist õigusteenuse hinnataset arvestades pidada tunnitasu ülemääraseks. Seega võib õigusabikulusid pidada põhjendatuks. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10). Seega mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga. 2

§ 477lg 1, § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)