lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merit Ratnik Süüdistatav Jorma Kolostov isikukood: 37001110286; xxx kodanik; elukoht: xxx; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; xxx, kahtlustatavana kinni peetud 12.02.-14.02.2025; kehtivaid kriminaalkaristusi 1: HMK 12.12.2024 otsusega nr 1-24-7298 karistatud
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud 20 päeva,
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 kuud ja 17 päeva vangistust, mida
lg 1, 3 alusel ei pöörata täitmisele, kui Jorma Kolostov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid (katseaeg 12.12.2024 kuni 11.06.2026). Tõkend puudub Kaitsja Eva Tibar (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON 1 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jorma Kolostov
2.
lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 12.12.2024 otsusega nr 1-24-7298 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud 17 päeva vangistust), mõistes süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2025 kuni 14.02.2025, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 14 päeva vangistust. 4.
lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus (1 aasta 11 kuud 14 päeva) täitmisele osaliselt. Kohesele ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu vangistust, mille algust arvata Jorma Kolostovi karistuse kandmisele ilmumisest. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 10 kuud ja 14 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui Jorma Kolostov ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 toodud kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 5.
lg 2 p 2 alusel määrata Jorma Kolostovile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 6.
lg 2 p 8 alusel on Jorma Kolostov kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 7.
lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 8.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Jorma Kolostovi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. 2 9.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles karistatud 12.12.2024 Harju Maakohtu otsusega nr 1-24-7298
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.02.2025 kella 21.40 ajal Peterburi tee 58a, Tallinn juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,96 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,87 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 3 LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Jorma Kolostov toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt. KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Jorma Kolostovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Jorma Kolostovile mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o HMK 12.12.2024 otsusega nr 1-24-7298 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud 17 päeva vangistust), mõistes süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 12.02-14.02.25, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 14 päeva vangistust.
lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus (1 aasta 11 kuud 14 päeva) täitmisele osaliselt. Kohesele ärakandmisele kuulub 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui Jorma Kolostov ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 toodud kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Jorma Kolostovile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 4
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on Jorma Kolostov kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Jorma Kolostovi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. 9.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Jorma Kolostovilt mõista välja pool sundrahast, s.o 664,50 eurot ning teine pool 664,50 eurot jätta riigi kanda. Samuti jätta riigi kanda riigi poolt määratud kaitsjale Eva Tibar makstud tasu 197,64 eurot. Seda põhjusel, et Jorma Kolostovil on xxx, xxx, ta saab xxx 350 eurot kuus, mille eest tuleb tasuda ka kommunaalkulud, samuti tuleb tal igakuiselt osta erinevaid ravimeid (ravimitele kulub keskmiselt 150 eurot kuus). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud 664,50 eurot tuleb Jorma Kolostovil tasuda 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jorma Kolostov
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.