Obsah (9)

§ 436§ 657§ 162§ 651§ 456§ 207§ 165§ 168§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-

] § 162 lg 4). Maakohus arvestas, et kinnistusraamatust ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu on hageja ja kostja II ühisvara, mistõttu puudus kostjal I avalikele registriandmetele, milliste õigsust asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel eeldatakse, võimalus teada, et kõnealune korteriomand ei kuulu üksnes võlgnikule, s.o kostjale II. Maakohus arvestas ka sellega, et kostja I käitus menetluses mõistlikult ning heauskselt ega esitanud hagile sisulisi vastuväiteid pärast seda, kui kostjale I sai teatavaks, et tegemist on hageja ja kostja II ühisvaraga. Arvestades seda, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks ning kostja II on vältimatu kaaskostja TMS § 222 alusel, oli käesolevas vaidluses põhjendatud ja õigustatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5 ning jätta kõik menetluskulud kostja I kanda. Hageja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise.
2. Hageja leiab, et maakohtu seisukohad menetluskulude jaotuse osas on hagejale üllatuslikud, kuna kohus ei ole neid pooltega kunagi arutanud. Abieluvararegister on avalik. Juhul, kui kostja I oleks täitnud oma hoolsuskohustust, siis oleks kostjale I olnud avalikest andmetest teada, et vaidlusalune korter kuulub hageja ja kostja II ühisvara hulka. Kuna kostja I oma hoolsuskohustust ei täitnud, siis oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks Harju Maakohtusse. 3 2-23-3671
3. Poolte vahel ei olnud varasemalt vaidlust, et hageja ja kostja II on lahutatud ning maakohtu otsus oli selles osas üllatuslik, mistõttu esitas hageja nimetatud asjaolu täiendavaks tõendamiseks abielu lahutamise tõendi. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole, kuna hageja 08.12.2022 kohtutäiturile esitatud taotlus ühisvaralt keelumärke kustutamiseks, jäi rahuldamata, sest sissenõudja ehk kostja I ei andnud selleks nõusolekut. Nimetatut tõendab kohtutäituri 20.12.2022 vastus hageja taotlusele. Hageja ja kostja II ei ole abikaasadena huvitatud osapoolteks, kuna hageja ja kostja II abielu on lahutatud juba 09.01.
4. Arvestades eeltoodut on maakohus rikkunud asjaolude hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Vastustaja seisukoht
5. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Kostja I juhib kohtu tähelepanu sellele, et asjas esindab hagejat lepinguline esindaja. Vaidluses, mis puudutab abikaasade ühisvara arestist vabastamist, pidi hageja aru saama, et asjaolu, et abikaasade abielu on lahutatud, omab asjas olulist tähtsust. Kohus ei pea selgitama osapooltele, milliseid tõendeid peab osapool esitama oma väidete tõendamiseks. Kohtuotsus ei saa olla hagejale üllatuslik, kuna

§ 436kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kuna hageja tõendeid ei esitanud, ei saanud kohus nendele tugineda. See asjaolu ei ole ka uus ning ei tekkinud peale hagi esitamist. Hageja ise tingis kohtusse pöördumisel lisakulusid kõigile osapooltele oma tegevusetuse tõttu, kuna ta ei taganud õigeaegselt kinnistusraamatu kande õigsust. Hageja esitatud kirjavahetusest kohtutäituriga ei tulene, et oma seisukoha tõendamiseks esitas hageja kohtutäiturile tõendeid, mida esitas apellatsioonimenetluses. Kuna hageja seda ei teinud, oli kohtutäituril alust arvata, et kinnisasi ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti menetluskulud

§ 162lg 4 järgi poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 13. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes resolutsiooni p-i 5 osas, milles jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (

§ 456lg 4 ls 2).

14. Kuigi üldjuhul kannab hagimenetluse kulud

§ 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta

§ 162

lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus lähtus menetluskulude jaotust otsustades ebaõigetest kaalutlustest ja ületas menetluskulude poolte endi kanda jätmisel

§ 162lg-st 4 tulenevat erandit kohaldades diskretsioonipiire.

4 2-23-3671 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul menetluskulude jaotamisel põhjendatud kõrvale kalduda üldreeglist, s.o

§ 162

lg-st 1, mistõttu tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ning muuta maakohtu menetluskulude jaotust. 15. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel seda, et kinnistusraamatust ei nähtunud, et vaidlusalune kinnistu on hageja ja kostja II ühisvara, mistõttu puudus kostjal I avalikele registriandmetele tuginedes võimalus sellest teada saada ning kostja I käitus menetluses mõistlikult ning heauskselt ega esitanud hagile sisulisi vastuväiteid pärast seda, kui kostjale I sai teatavaks, et tegemist on hageja ja kostja II ühisvaraga. Lisaks on maakohus arvestanud sellega, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks TMS § 222 alusel.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 15.04.2015, 32-1-126-14, p 16). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maakohtu välja toodud asjaolude tõttu oleks menetluskulude kostjate kanda jätmine praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Asjaolu, et kostja I hiljem enam hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud ei ole erandlik asjaolu, mille tõttu tuleks menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostjal I oli võimalik, lisaks kinnistusraamatule, kontrollida abieluvararegistrist korteriomandi kuuluvust. Lisaks oli hageja ja kostja II abielu juba 09.01.2023 lahutatud (dtl 151), mistõttu ei ole alust eeldada, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks. Seega on ilmne, et ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

16. Kuna hagi rahuldati, tuleks hageja menetluskulud maakohtus jätta

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 üldreegli kohaselt kostjate I ja II kanda võrdsetes osades.

Kostjad I ja II osalesid menetluses vältimatute kaaskostjatena

§ 207

lg 3 mõttes, sest hageja pidi TMS § 222 lg 3 kohaselt esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p 15.1). Kostja I oli täitemenetluse sissenõudja ja kostja II võlgnik.

§ 165lg-d 1 ja 2 võimaldavad teha erisusi menetluskulude jaotuses.

Kohus võib

§ 165

lg 1 kohaselt võtta arvesse seda, kui kostjad on osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, sh kummagi kostja vastuväite ulatust (RKTKo 08.10.2014, 3-2-164-14, p 13). Võttes arvesse, et kostja II võttis hagi õigeks juba vastuses hagiavaldusele ning kostja I hagiavaldust osaliselt ei tunnistanud ja esitas nii vastuhagi kui ka vastuhagi tagamise taotluse, siis on kostjad osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Lisaks on hageja pidanud kohtusse pöörduma just kostja I tegevuse tõttu, kuna kohtueelselt kostja I nõusolekut kinnistult keelumärke kustutamiseks ei andnud (dtl 152–155). Kuigi

§ 168

lg 6 kohaselt tuleks kostja II menetluskulud jätta hageja kanda, siis leiab kolleegium, et see ei ole praegusel juhul õiglane, sest hagejale ei saa ette heita kostja II vastu hagi esitamist. Hagi õigeksvõtu korral ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid

§ 168

lg 6 kohaselt hageja kanda, sest hageja ei saanud kohtuvälise kokkuleppega hagi eesmärki saavutada (RKTKo 11.04.2013, 3-2-1-36-13, p-d 10–13). Kuivõrd kostja II võttis hagi kohe õigeks ega andnud hagi esitamiseks põhjust ning samas ei olnud hagejal tema ja kostja II ühisomandis olevale korteriomandile sissenõude pööramise vältimiseks muud valikut, kui esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 222 lg 3 kohaselt mh kostja II vastu, ei ole põhjendatud jätta kostja II menetluskulusid tema enda ega ka hageja kanda. Seega on kolleegium seisukohal, et eeltoodut arvestades on õiglane jätta nii hageja kui ka kostja II maakohtus tekkinud menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. 17. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis peaksid üldreegli järgi kostjad I ja II kandma hageja menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades, kuid kolleegium leiab, et eeltoodud põhjendustel on õiglane jätta nii hageja kui ka kostja II menetluskulud ringkonnakohtus

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostja I kanda.

Kostja II ei ole apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud, kuid seda on teinud kostja I. 5 2-23-3671 18. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus nii hageja kui ka kostja II maakohtus tekkinud menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22). Tulenevalt

§ 177

lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6