KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-4897 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakor

) § 121 lg 2 p -de 2 ja 3 järgi ning karistati teda vangistusega kolm kuud.

§ 65lg 2 alusel 1 suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.

märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kaheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti D.N-i liitkaristuseks üks aasta ja üks kuu vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 390 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks aasta ja kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati D.N-i järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma

§ 75

lg 2 pdes 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema sotsiaalprogrammis. Erakorraline ettekanne

2. novembril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale D.N-i kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et D.N tarvitas kolmel korral alkoholi:
4. septembril 2018,
5. oktoobril 2018 ja
6. novembril
8. D.N-i suhtes algas kriminaalhooldus
9. juunil
10. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda D.N-iga
11. juulil
12. D.N määrati tööle S. M. M. alluvusse ja tema juhendajaks sai Ü. N. . D.N on täitnud üldkasuliku töö ajakava ja juhendaja on tema töötamise ning tööpanusega igati rahul. Praegu on ta sooritanud 110 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 280 tundi. Ta jätkab töötamist. Alkoholi tarvitamise keelu täitmist on kontrollitud 12 korral. Joove on tuvastatud neljal korral.
13. septembri 2018 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik D.N-ile kirjaliku hoiatuse. D.N on õigusrikkumised toime pannud alkoholijoobes. Ta pisendab enda süüd ja viitab elukaaslase provotseerivale käitumisele. D.N on kaasatud MAPPA programmi, mille eesmärk on tihedam koostöö ja infovahetus võrgustikuliikmete (KOV, politsei, kriminaalhooldus) vahel. Võrgustikuliikmete hinnangul kuritarvitab nii D.N kui ka tema elukaaslane alkoholi ja ühise alkoholitarvitamise käigus tekivad neil konfliktid. Politsei- ja Piirivalveamet on saatnud kriminaalhooldajale mitu teadet.
14. novembri 2018 teatest ilmneb, et
15. oktoobril 2018 laamendas D.N korteri ukse taga ja lõi pärast korterisse sisenemist oma elukaaslast M. H. ning
16. novembril 2018 püüdis D.N kuurist saadud kirvega korteri ust ukse ja piida vahelt lahti kangutada.
17. augusti 2018 teate kohaselt oli M. H.
18. augustil 2018 trepist alla kukkunud. Kannatanu väitel lükkas ta alla D.N . D.N-i sõnul kukkus M. H. ise. Alustati kriminaalmenetlust

§ 136lg 1 tunnustel.

D.N hakkab

1. aasta esimeses kvartalis osalema sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“. Kohtumistel kriminaalhooldusosakonnas on ta napisõnaline, kuid viisakas ja koostöövalmis.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata D.N-ile mõistetud vangistus täitmisele, sest D.N suhtub alkoholi tarvitamise keeldu vastutustundetult. Alkoholi tarvitamisega kaasneb õigusvastane käitumine (vägivald, omavoliline sissetung ja vabaduse võtmine). D.N-ile on korduvalt antud võimalus elada vabaduses. Ta pole suutnud teha vajalikke järeldusi, jätkab alkoholi tarvitamist ja õigusvastast eluviisi. Poolte seisukohad kohtuistungil
3. Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil järgmist. D.N-i suhtes

§ 136lg 1 järgi alustatud kriminaalmenetlus lõpetati.

Küll aga alustati kriminaalmenetlust

§ 121ja § 266 järgi vastavalt 31.

oktoobri 2018 ja 1. novembri 2018 juhtumite tõt tu. Ametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata D.N-ile mõistetud karistus täitmisele. 2

§ 69

lg 6 ls 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg -s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas D.N on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, jätnud järgimata kontrollnõuded või täitmata talle pandud kohustused.

1. Kohus tuvastab, et D.N rikkus alkoholi tarvitamise keeldu
2. augustil 2018,
3. septembril 2018,
4. oktoobril 2018 ja
5. novembril
7. augusti 2018 rikkumist kinnitab politsei teatis ja D.N-i kohtuistungil antud ütlused. Ülejäänud rikkumised tuleb tuvastada indikaatorvahendi kasutamise protokollide ja samuti D.N-i ütluste põhjal.
8. oktoobril 2018 ja
9. novembril 2018 sündmuste puhul saab tugineda ka Politsei- ja Piirivalveameti
10. novembri 2018 teatele.
11. Seega on D.N rikkunud korduvalt talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.

1. Järgnevalt peab kohus otsustama, kas ta paneb D.N-ile täiendavad kohustused, pikendab üldkasuliku töö tegemise tähtaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. Sobivat abinõu valides tuleb pidada silmas käitumiskontrolli mõtet. Selle meetme eesmärk on tagada, et süüdimõistetu käituks õiguskuulekalt (vt nt Tartu Maakohtu
2. novembri 2018 määrus nr 118-8111 (Laugason), p 14). Niisiis on erakorralise ettekandes esitatud taotluse lahendamisel primaarne mitte niivõrd see, et isik on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, vaid see, kas võib endiselt loota, et ta suudab hoiduda uutest kuritegudest – nagu pidi lootma üksnes tingimisi vangistuse mõistnud kohus (vt nt Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 määrus nr 1-18-8111 (Laugason), p-d 6–13). Et D.N on korduvalt rikkunud alkoholikeeldu, on tema retsidiivsusprognoosi silmas pidades alarmeeriv. Seda seetõttu, et oma kuriteod on ta sooritanud purjuspäi ja seepärast tõstab alkoholi tarvitamine oluliselt uute kuritegude riski. See risk on seda kõrgem, et D.N pole n-ö libastunud juhuslikult: ta on vaid paari kuu kestel korduvalt purjus olnud. Uute kuritegude riski tõstab ka see, et D.N ise oma alkoholiprobleemi tõsidust ei adu: ka istungil rääkis ta sellest, et eks ta ikka aeg-ajalt võtab, aga purju ta tingimata ei jää. Lisaks aga ei saa ma retsidiivsusprognoosi püstitades jätta mitte kuidagi tähelepanuta neid sündmusi, mida kajastatakse politsei teadetes seoses M. H. ja mille osas andis kriminaalhooldaja istungil täiendavat teavet. On alustatud kriminaalmenetlust seoses sellega, et D.N kohtles
4. oktoobril 2018 M. H. kehaliselt vääriti. Ka käib kriminaalmenetlus seoses
5. novembri 2018 väidetava sissemurdmisega. On tõsi, et praegu on need asjad alles uurimisfaasis. See aga ei tähenda, et ma ei tohi neid nt süütuse presumptsiooni tõttu arvesse võtta. Seda seetõttu, et ma ei otsusta praegu mitte süüküsimust, vaid prognoosin inimese ohtlikkust – ja põhjendatud kahtlusi ohutuse osas tuleb hinnata süüdimõistetu kahjuks (Fischer zum Strafgesetzbuch.
6. Auflage, § 57/17c). Samal põhjusel saan ma mõningal määral võtta arvesse ka
7. augustil 2018 toimunud M. H. kukkumist. Tõsi, kriminaalmenetlus selle osas lõpetati. Samas aga saab selle põhjal öelda, et D.N oli purjus ja tal tekkis M. H. konflikt. Need asjaolud on eriti alarmeerivad tulenevalt D.N-i varasematest kuritegudest: D.N on pidevalt M. H. peksnud. 3

§ 69

lg 6 teise lause alusel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Seega tuleb D.N saata vanglasse karistust kandma 260 päevaks, s.o 8 kuuks ja 20 päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 4