KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-10449 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu A.G , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Vandeadvokaat Arvo Suuban 26.08.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta A.G talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 90 eurot. Arvo Suuban taotlus A.G-le riigi õigusabi Välja mõista A.G-lt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.G-l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700000046 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.01.2019 kohtuotsusega KarS § 424 lg 2, 329 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS §-de 64 lg 1, 69 lg 7, 65 lg 2, 68 lg 1 alusel 2 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.11.
- Kohtuotsus jõustus 02.04.
- Karistuse kandmise algus 07.11.2018 ja lõpp 29.01.
- A.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest A.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx, mis kuulub tema emale. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Ema andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Isik plaanib korteris elama hakata koos elukaaslase ja viimase tütrega. Isik on varasemalt samas korteris toime pannud elukaaslase suhtes kehalise väärkohtlemise. Isikul on põhiharidus ja müürsepa eriala. Riigikeelt ei valda. Isik töötas enne vangistust OÜ-s xxx ning esitas garantiikirja selle kohta, et võib vabanemisel vabade kohtade olemasolul sinna tööle asuda. Kriminaalhooldaja on vestelnud 19.06.2019 tööandjaga, kelle sõnul ei saa ta töökohta isikule pärast vabanemist garanteerida, kuna nad ei vaja töötajaid. Seega ei saa olla kindel väites, et isikul on pärast vabanemist töökoht olemas ning seega ei ole sissetulek kindel. Vanemad on nõus isikut vabanemisel materiaalselt toetama. Rahalisi nõudeid 3197,56 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja 2 venda, kellest ühega ei suhtle. Elukaaslase suhtes toime pandud väärkohtlemise eest in kriminaalkorras karistatud. Praegu suhted head, elukaaslane ootab teda koju. Suhtlusringkonda kuuluvad endised ja praegused kolleegid. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on sooritanud kuriteod alkoholijoobes. Soovib probleemiga tegeleda. Kuigi kriminaalhooldusametnik on varasemalt märkinud, et isik on kriminaalhoolduse suhtes positiivselt meelestatud olnud ning on olnud motiveeritud koostööd tegema, on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Nimelt oli isikul probleeme ÜKT täitmisega, isik ei osalenud talle määratud Liiklusohutuse programmis- ei ilmunud kohale, leidis pidevalt vabandusi ning tarvitas alkoholi kuigi talle oli määratud alkoholi tarvitamise keeld. Isiku enda sõnul saab ta aru ühiskonnas kehtivate reeglite vajadusest, kuid isiku käitumine näitab muud. Enda sõnul ei taha enam vanglasse sattuda ning tahab elada stabiilset elu oma perekonnaga. Siiski leiab ametnik, et isikul võib tulevikus tekkida probleeme kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ning kaotab oma motivatsiooni sellest loobuda. Kuna isiku peamine soodustegur kuritegude sooritamisel on alkoholi kuritarvitamine, peab ametnik vajalikuks, et isik tegeleks pidevalt oma motivatsiooni hoidmisega, et loobuda alkoholist. Isik on kohati oma jutus pisendanud alkoholi tarvitamine tõsidust, seega ei saa ka isiku motivatsioon kuritegelikust käitumisest olla täielik. Isik on kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla ei toeta A.G ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 2
(5)A.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A.G tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Tegu on alkoholi sõltlasega. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama emale kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. A.G pani toime teise raskusastme kuriteod. Kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Tegu on alkoholisõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama alkoholi ning toime panema kuritegusid. Ta on ka varasemalt alkoholijoobes toime pannud vägivallakuriteo oma elukaaslase suhtes samuti on ta korduvalt joobes juhtinud mootorsõidukit. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul süüdimõistetu puhul, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud täita ÜKTd, osaleda liiklusohutuse programmis ning jätkas alkoholi tarvitamist. Seega puudub kohtul veendumus, et ta edaspidi 3
(5)suudaks korrektselt alluda kriminaalhooldusele. Samuti pole isik asunud vanglas täitma individuaalset täitmiskava, kuna see koostati talle alles juulis
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.01.2021, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 5 kuu vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Tegu on alkoholisõltlasega, kes või vabaduses taas alkoholi tarvitama hakata. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti pole kinnipeetav vangistuses osalenud uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, kuna tema individuaalne täitmiskava koostati alles juulis
- Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. 4
(5)Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A.G-le temale Viru Maakohtu 03.01.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)