1-20-772/11

1-20-772 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-20-772 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus Q.C süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Q.C RESOLUTSIOON Jätta Q.C apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega lühimenetluses tunnistati Q.C süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust alates tema kinnipidamisest
7. jaanuaril
9. Q.C mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna püüdis taas
10. jaanuaril 2020 varastada Tallinnas Balti jaama Selverist 1ühe pudeli viina ja ühe pudeli õlut kokku 10,08 euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, kuna turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel koos kaubaga kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Q.C , kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse tähtaja osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on mõistetud karistus liialt karm, sest see ei vasta tema süü suurusele. Kuritegu jäi katse staadiumi ja varastatu väärtus oli väike. Ta pani varguse toime eesmärgiga saada talveks paariks kuuks peavarju ja ülalpidamist. Ta elas juba pikka aega mahajäetud suvilas, kus puudus küte ja elekter. Tallinna linn talle elamispinda ei andnud. Kohtutäitur oli arestinud tema pangaarve. Ta murdis narilt alla kukkudes oma puusaluu ning on invaliid. Taotleb vähendada talle mõistetud vangistust kolme kuuni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista Q.C-le reaalne vangistus tähtajaga 6 kuud ning miks ei ole teda võimalik mõistetud vangistusest tingimisi vabastada. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et varasemad karistused ei ole Q.C käitumisele mõju avaldanud. Q.C-l on 12 kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest. Lisaks sellele on teda karistatud korduvalt väärteomenetluse korras, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Uue varguse kauplusest pani ta toime vähem kui kuu aega pärast vanglast vabanemist. Kuritegu jäi katse staadiumi mitte süüdistatava enda tegevuse tõttu, vaid turvatöötaja pidas ta koos varastatud kaubaga kauplusest väljudes kinni. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selleski, et kauplustest varastamine on kujunenud süüdistatava elustiiliks. Q.C kahetsus ei ole siiras, mistõttu see ei ole käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Kohus on lähtunud Q.C-le karistuse mõistmisel konkreetse kuriteo asjaoludest ja tema senist elukäiku iseloomustavatest andmetest. Seetõttu ei ole asjakohased Q.C apellatsiooni väited selle kohta, et rohkem kuriteoepisoode toime pannud isikutele on kohus mõistnud leebemaid karistusi kui talle. 2