Karistus täidetud 06.01.2020.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 28.01.2020.a kell 14.46 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes
, § 2564 lg 4, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada X.G KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. 2.
S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 28.01.2020.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada X.G kinnipidamisest, s.o alates 28.01.2020.a. 4. Kohaldada X.G suhtes tõkendina vahistamist, vahistada X.G kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. 5.
, § 179, § 180 alusel välja mõista X.G-lt riigituludesse: - sundraha 438 (neljasaja kolmekümne kaheksa) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud summas 438 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
S § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja algust alates tema kinnipidamisest, s.o alates 28.01.2020.a. ning kohaldada kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit vahistamine. Sundraha palub prokurör välja mõista ja nõustub menetluskulude ajatamisega. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et X.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud, lisaks süü täieliku omaksvõtuga kohtuistungil ka alljärgnevaga: xxx avaldus nr 3 koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mis kinnitavad, et 28.01.2020.a kella 14:07 ajal xxx varastati viin Johan Freitag maksumusega 6,49, õlu Selveri Kange, maksumusega 3,59, kaupa kogumaksumusega 10,08; kaup tagastatud kauplusele rikkumata 3 kujul/tl 1-2/; Nimetatut kinnitavad tunnistaja V K ütlused, selle kohta, et tema nägi eelmärgitud ajal ja kohas turvatöötajana tööl olles, et kauplusesse siseneb umbes 60-70 aastane meesterahvas, seljas roheline jope, jalas rohelised püksid. Meesterahvas läks alkoholiosakonda, kus kell 14:05 võttis riiulilt ühe viina ja ühe õlle ning pani need jope taskusse, seejärel läbis kassad kell 14:07 kauba eest tasumata, tema pidas isiku kinni, kaup tagastatud /tl 3/. Eeltoodut kinnitab asitõendi, s.o. kaupluse turvakaamera videosalvestise vaatlus (koos CD-plaat videosalvestusega, tl 6), milliselt nähtub, et 14:03 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes võtab alkoholiosakonnast kastist pudeli õlut, misjärel keerab seljaga kaamera poole ja seejärel õllepudelit näha ei ole, järgmisena võtab meesterahvas pudeli viina riiulist, mille paneb seljas olnud jope põue. Kell 14:07 lahkub mees müügisaalist, möödudes kassadest tasumata /tl 7-10/. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mis tõendab, et X.G peeti kinni samas kaupluses 28.01.2020 kell 14.46 /13-14/. Eelnev on kokkulangev süüdistatav X.G enda ütlustega, mille kohaselt ta sisenes raha omamata poe alkoholiosakonda, võttis sealt ühe viina ja ühe õlle, millised pani seljas olnud jope taskusse ja väljus poest kauba eest tasumata, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni /tl 17/. X.G tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed X.G jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesolevas asjas on X.G-le esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis. Eelnevalt on teda karistatud Harju Maakohtu poolt 11.07.2019.a (kohtuotsus nr 1-19-5672) samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud vargustes 02.07.2019.a, 04.07.2019.a, 07.07.2019.a, 09.07.2019.a kuupäevadel. Seega on süüdistatav vähem kui aasta jooksul toimepannud rohkem kui kolm järjestikust vargust. Eeltoodud põhjustel moodustavad X.G poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi: arvestades, et süüdistatav on lühikese vahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, siis on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. X.G on süüvõimeline täisealine isik. Kuivõrd varguse lõpuleviimise takistas süüdistatava kinnipidamine turvatöötaja poolt, siis jäi vargus tema tahtest olenematutel põhjustel lõpuleviimata ehk katse staadiumisse, mistõttu on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ehk tegemist on toimepandud süstemaatilise varguse katsega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuritegu on toime pandud kavatsetult. X.G seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o poest alkoholi varguse, enda tarbeks) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. 4 KARISTUS Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtus uuritud X.G-d iseloomustavatest materjalidest nähtub järgnev. Karistusregistri väljatrükist /tl 20-31/ nähtuvalt on X.G korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, sh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kehtivaid kriminaalkaristusi on tal 12. Harju Maakohtu 11.07.2019.a kohtuotsusest nr 1-19-5672 /tl 32-35/ nähtuvalt on teda süüdi mõistetud neljas varguseepisoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud ühe teise astme kuriteoepisoodi, mis jäi tema tahtest olenematutel põhjustel katse staadiumisse. Varastatud alkoholi väärtus oli kokku 10,08 eurot, kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et X.G süü on väike KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Arvestada tuleb, et episood on toime pandud 28.01.2020.a ja isik vabanes eelmise samalaadse teo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt 06.01.2020.a, pannes seega uue kuriteo toime vähem kui ühe kuu möödudes pärast vanglast vabanemist. Süüdistataval on kokku 12 kehtivat kriminaalkaristust süstemaatiliste varguse toimepanemise eest, samuti on süüdistatav karistatud väärteokorras KarS § 218 järgi korduvalt. Seega, vaadates süüdistatava karistusregistrit ja toimepandud tegu, on ilmne, et poevarguste toimepanek on muutunud X.G-le elustiiliks. Kuritegude toimepanemise lõpetas tema kinnipidamine sündmuskohal, seoses sellega, et kaupluse turvatöötaja ta kinni pidas. X.G poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta, tema sissetulek on umbes 200 euro ringis, millest talle endale jääb tarvitamiseks 100 eurot. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et X.G suudaks rahalist karistust täita, kuid arvestades, et süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, tal on 12 kehtivat kriminaalkaristust ning vähem kui kuu aja jooksul pärast vangistusest vabanemist pani ta toime uue kuriteo, ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on 12 kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kohtu all ühes varguse katse toimepanemises. Varguste toimepanemise on peatanud tema kinnipidamine, mitte isiku enda käitumine. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, leides, et see on ebasiiras. Isik, kes on läbi aastate sedavõrd aktiivne poevarguste toimepanija, ei ole midagi ettevõtnud enda elu muutmiseks ning on jätkanud kuritegude toimepanemist kuu jooksul peale vanglast vabanemist, ei ole eluliselt usutavana siiras kahetsust avaldades. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et kuritegu jäi katsestaadiumisse ja varalist kahju ei ole tekitatud. Olenemata sellest, et X.G üritas varastada kaupa väärtusega 10,08 eurot, tema tegu jäi katsestaadiumisse, tuleb karistuse mõistmisel tema vähesele süüle lisaks arvesse võtta tema varasemat karistatust samalaadsete tegude toimepanemisel ja fakti, et ta on uue kuriteo toimepannud vähem kui kuu aja möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemiselt. Kohus peab X.G-le kohaseks karistuseks vangistuse 6 kuud.
S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 28.01.2020.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada X.G kinnipidamisest, s.o alates 28.01.2020.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas, leiab, et X.G-d ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt järjestikuselt kandnud reaalset vangistust varguste eest ja see ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood juba vähem kui kuu aja jooksul pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. Kohus leiab, et käesolevas asjas X.G isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod läinud ajas sagedasemaks, vähem kui kuu pärast vangistuse kandmiselt vabanemist uus kuritegu toimepandud) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on X.G olnud kahtlustatavana kinnipeetud 28.01.2020.a. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et
lg 4 1 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva 6 kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatav korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud ja jätkates nädala möödudes peale vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis on põhjendatud nii uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, kui ka ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada X.G suhtes tõkendina vahistamist, vahistades X.G kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.
lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 438 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud täiendavalt menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tegu on pensionäriga, samas vähemalt osaliselt töövõimeliste isikuga, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Kuivõrd X.G viibib vangistuses, on tema sissetulekud ning võimalused sissetuleku teenimiseks siiski piiratud, seega peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 15.03.2020.a kuni 15.02.2021.a. Kriminaaltoimikus olev 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne tõend
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.