lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 10 päeva, Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 04.10.2019.a; väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.10.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 08.10.08.10.2019.a. ning alates 29.01.2020.a kell 18.28 süüdistuses
MS § 2561, § 2564 lg 4, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Q.R
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Q.R-i karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2019.a, s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus kolm
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 29.01.2020.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Q.R-i kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a.
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, kes on aasta jooksul kahel korral väärteokorras karistatud Põhja prefektuuri poolt
lg järgi (teod toime pandud 09.12.2018 ja 16.05.2019) taas, viibides 08.10.2019 kella 03.24 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx AS-ile kuuluvas kaupluses xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 komplekti kõrvaklappe SONY WH-CH500 väärtusega 39.95 eurot/tk, 1 kõrvaklapid T110BT (valged) väärtusega 29.00 eurot ja 1 kõrvaklapid T110BT 2 (musta värvi) väärtusega 29.00 eurot, s.o kaupa kogusummas 137.90 eurot ning hoides neid käes, väljus roomates müügisaalist peavärava kaudu, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Q.R-i poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 29.01.2020 kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli viina MEDOFF Royal 40% 500 ml väärtusega 9,90 eurot ning pani endale põue, seejärel väljus kassa kaudu, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Q.R-i poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötajate poolt. Seega oma tahtliku tegevusega pani Q.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Q.R tunnistas ennast täielikult süüdi mõlemas episoodis ja soovis kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Enda ülekuulamist kohtuistungil ta ei taotlenud, jääb varem kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Samuti lisas, et ta on arvel xxx, kes võimaldas talle ka erialase koolituse. Isiklikuks sissetulekuks 242 eurot, detsembris pidi ta tööle asuma, kuid tal oli trauma ja ta ei saanud kohe tööle asuda. Ta palub praegu anda võimalus tingimisi vangistuse näol, kuna ta saab asuda pärast keevitajaeksami tegemist tööle samasse ettevõttesse. Lisaks taotles menetluskulud ajatada ühe aasta peale. Q.R on loobunud kaitsja osavõtust menetlusest. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Q.R on karistatud 2019. aasta juunis varguste katsete eest ja ta vabanes 4. oktoobril ning juba 8. oktoobril pani toime uue vargusekatse. Järgnevalt pani ta juba teades käimasolevast kriminaalmenetlusest, toime uue vargusekatse 29.01.2020.a. Kuivõrd isik pani sedavõrd lühikest aega pärast vanglast vabanemist toime uue kuriteo, siis on selge, et eelmine karistus ei ole soovitavat mõju avaldanud. Seetõttu ja ka Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt peab ka mõistetav karistus olema eelmisest rangem. Eeltoodu alusel palub prokurör süüdi tunnistada Q.R
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate episoodide toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 8 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 5 kuud 10 päeva. Karistusaja hulka tuleb arvestada ka kahtlustatavana kinnipidamine 08.10.2019.a ja lugeda karistuse kandmise alguseks 29.01.2020.a. Samuti taotleb prokurör välja mõista menetluskuludena sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ehk kiirmenetluse raames summas 438 eurot. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Q.R-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtuga ka alljärgnevaga: 3 08.10.2019.a xxx episoodis: xxx AS avaldusega /I kd tl 1/, mis tõendab, et 08.10.2019 kella 03.24 paiku Tallinnas xxx asuvast xxx püüti varastada 2 paari kõrvaklappe SONY WH-CH500 väärtusega 39.95 eurot/tk; 2 paari kõrvaklappeT110BT (valge ja must) 29.00 eurot, s.o kaupa kogusummas 137.90 eurot. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja M P ütlused /I kd tl 2/, mille kohaselt märkas ta 08.10.2019.a tööl olles xxx, et meesterahvas võttis tehnikaosakonnast kaupa ning kell 03.24 väljus selle kaubaga müügisaalist läbi peaväravate kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ning toimetati valvekeskusesse, kus tema juurest leiti xxx AS-i kaupa väärtusega 137,90 eurot. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /I kd tl 4/ tõendab, et Q.R-il tuvastati 08.10.2019 kell 03.59 ajal positiivne alkoholitarvitamise tulemus (näit 0,94 mg/l). See asjaolu langeb kokku ka sellega, et Q.R hilisemalt on ka kinnitanud vargusele eelnenud alkoholitarvitamist. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd tl 5-8/ tõendab, et Q.R peeti kinni Tallinnas xxx juures 08.10.2019 kell 03.24 seoses vargusekatse toimepanemisega ning et ta vabastati 08.10.2019 kell 15.
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi.
lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed Q.R-i jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, 4 sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida
või
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesolevas asjas on Q.R-ile esitatud süüdistus kahes varguse episoodis vastavalt 08.10.2019.a ja 29.01.2020.a. eelnevalt on teda karistatud Harju Maakohtu poolt 25.06.2019.a (kohtuotsus nr 1-19-5223) samuti
Seega on süüdistatav veidi enam kui poole aasta jooksul toime pannud rohkem kui kolm järjestikust vargust. Ka enne eelmises kohtuasjas ja praeguses asjas arutatavaid kuritegusid, on ta toime pannud 09.12.2018.a ja 16.05.2019.a kauplusevargused, mis kvalifitseeriti varavastaste süütegudena väheväärtuslike asjade vastu. Eeltoodud põhjustel moodustavad Q.R-i poolt toimepandud vargused ka praegu sisulise süsteemi: arvestades, et süüdistatav on lühikese vahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, sh samast kauplusest, siis on kahtlusteta tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Q.R on süüvõimeline täisealine isik. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on mõlemad teod tema tahtest olenematutel põhjustel jäänud lõpule viimata ehk katsestaadiumisse. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ehk tegemist on toimepandud süstemaatiliste vargustega, mis jäid katse staadiumi.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteod on toime pandud kavatsetult. Q.R seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o poest asjade varguse) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. KARISTUS Kohus selgitab, et
lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtus uuritud Q.R-i iseloomustavatest materjalidest nähtub järgnev. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et süüdistataval on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Viimane kriminaalkaristus
Samuti on tal 2 kehtivat väärteokaristust /I kd tl 10-11/. Harju Maakohtu 25.06.2019.a otsusest nr 1-19-5223 nähtub, et isikul on kehtiv karistus
Õiendist nähtub, et Q.R-i tulu pärast tulumaksu mahaarvamist
Arvestada tuleb, et 08.10.2019.a episood on toime pandud juba 4 päeva pärast vanglast karistuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatav vabanes pärast karistuse täielikku ära kandmist 04.10.2019.a. Seega, vaadates süüdistatava karistusregistrit ja toimepandud tegusid, on ilmne, et poevarguste toimepanek on muutunud nüüdseks Q.R-i elustiiliks. Teise kuriteoepisoodi pani ta toime ajal, mil juba teadis, et tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus eelmise poevarguse katse osas. Kuritegude toimepanemise lõpetas tema kinnipidamine järgmisel päeval pärast viimast kuriteoepisoodi. Q.R-i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav hetkel ei töötanud, kuid saab väidetavalt tööle asuda. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Q.R suudaks rahalist karistust täita, kuid arvestades, et süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vähem kui nädal pärast vangistusest vabanemist pani ta toime uue kuriteo, ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. Kohus rõhutab, et on tähelepanuväärne, et ei ole tegelikult isiku töötamine ka tema varavastaste süütegude toimepanemisele suunatud käitumist kuidagi takistanud, nimelt omas ta 2018. aastal sissetulekut (kd II tl 30) ja 16.01.2019.a väärteootsusest nähtub, et ta on toime pannud varguse kauplusest, olles ise samas kaupluses koristajana tööl (I kd tl 15). Ka ei saanud Q.R-ile tema varasemat karistatuust (nt 25.06.2019.a Harju Maakohtu otsust) arvestades olla üllatuslik see, et tema tööleasumist võib takistama asuda see, et ta peetakse varguste toimepanemisel kinni ja võidakse kohaldada vangisust, mis kuulub koheselt ka täitmisele. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on kaks kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kohtu all kahes vargusekatse toimepanemises. Varguste toimepanemise on peatanud tema kinnipidamine, mitte isiku enda käitumine. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, leides, et isiku poolt avaldatud kahetsus on ebasiiras. Isik, kes on sedavõrd aktiivne poevarguste toimepanija, ei ole midagi ette võtnud enda elu muutmiseks ning on jätkanud kuritegude toimepanemist vähem kui nädala jooksul peale vanglast vabanemist, ei mõju eluliselt usutavana siiras kahetsust avaldades. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et teoobjektideks olid suhteliselt vähese väärtusega esemed ja kahju ei ole asjas tekkinud. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmäära. Kohtul tuleb arvestada ka asjaoluga, et viimases kohtuotsuses mõisteti süüdistatavale karistus ühe kuriteoepisoodi eest ja teda karistati vangistusega 5 kuud, millest kandmisele kuulus 3 kuud 10 päeva. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Q.R-ile karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata 6 eelvangistuses viibitud aeg 08.01.2019.a ning alles jääva 3 kuu 29 päeva vangistuse kandmist tuleb arvestada Q.R-i viimasest kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16), sh vangistuse üldkasuliku tööga asendamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Kohus karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas, sh vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga, leiab, et Q.R-i ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt järjestikuselt kandnud reaalset vangistust varguste eest ja see ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood on toimepandud juba 4 päeva pärast eelmist karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. Kohus leiab, et käesolevas asjas Q.R-i isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod läinud ajas sagedasemaks, vähem kui nädal pärast vangistuse kandmiselt vabanemist uus kuritegu toimepandud) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta, sh temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Q.R olnud kahtlustatavana kinnipeetud 29.01.2020.a. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 4 1 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatav korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud ja jätkates vähem kui nädala möödudes pärast vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis on põhjendatud nii uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, kui ka ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Q.R-i suhtes tõkendina vahistamist, vahistades Q.R-i kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. 7 MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 438 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistataval erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude täiendava vähendamise. Tegu on töövõimelise isikuga, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Kuivõrd Q.R viibib vangistuses, on tema sissetulekud ning võimalused sissetuleku teenimiseks siiski piiratud, siis peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 15.03.2020.a kuni 15.02.2021.a. Kriminaaltoimikus olevad 2 CD/DVD-plaati salvestisega on dokumentaalsed tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.