) § 22 lg 4, § 24 lg 2 ja tema tegu kvalifitseeriti
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 3.10.2019 otsusega karistati A.N
Nimetatud otsusele esitas A.N 22.10.2019 kaebuse Viru Maakohtule, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ajal, kui tema on sõiduteed ületanud ei saanud seda sõiduteeks pidada. Paremalt poolt oli tee rekonstrueerimiseks kinni pandud. Liiklus sai toimuda vaid vasakult poolt. Põhimõtteliselt oli tegemist kõnniteega. Samuti oli hilisõhtune aeg, kui liiklus ei toimunud. Ei saa aru, mille eest temale trahv määrati ja veel sellises ulatuses. Kaebusele on lisatud kaks fotot. Üks on tehtud samal ajal, kui teda kinni peeti (märgistatud kohtu poolt nr-ga 1), teine tehti 5.10.2019 (märgistatud kohtu poolt nr-ga 2, mõlemad asuvad toimiku juures ümbrikus tl 5). Fotod illustreerivad antud olukorda (tl 2). Kohtuistungil 19.11.2019 Menetlusalune isik A.N jäi kaebuse juurde. Selgitas, et teo toimepanemist kui sellist ta tunnistab ja on nõus, et seaduse täht oli sellega rikutud. Samas seaduse vaim ei olnud rikutud, sest liiklust tol hetkel ei toimunud ja kui liiklust ei ole, siis seda normi võib eirata. Kohtu küsimusele vastates kinnitas, et tema arvates võib sõiduteed ületada ka nt päevaajal valgusfoori keelava märgi ajal, jällegi, kui liiklust ei toimu. Kui võtta nö tehniliselt, siis on normi rikkunud. Aga seaduse eesmärk ei olnud selles. Palus juhinduda mitte seaduse tähest, vaid seaduse vaimust. Ei ole kedagi liikluses takistanud. Palus tühistada tema suhtes tehtud otsus. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Lisatõendina esitas salvestise patrullauto pardakaamerast. Rikkumine leidis rikkumist. N tunnistas, et ületas teed mitteettenähtud kohas, kus ülekäigurada on vähem kui 100 meetri kaugusel, kusjuures ülekäigurada asub sellest kohast vahetus läheduses. N ise ei pea seda rikkumiseks, sest liiklust ei toimunud. Samas videost on näha, et selle ajaga ületasid ristmiku kolm autot. See näitab, et ka sel ajal liiklus toimub. Seadusesäte on mõeldud jalakäia kaitseks. Patrullpolitseinikud tahtsid pöörata sellele tähelepanu, aga isik oli ebakaine, rikkumist ei tunnistanud, siis olukord päädiski väärteoprotokolli koostamisega. UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 15.09.2019 kella 1.30 ajal, ületas A.N Ida-Virumaal, Kohtla-Järvel, Xxx tn maja nr 27 juures asuvat sõiduteed, liikudes Xxx tn maja nr 16 suunas, kuigi lähemal kui 100 meetrit asus selleks ette nähtud jalakäia ülekäigurada. Seda kinnitavad ka A.N’i enda ütlused. Tunnistaja K J ütlustest nähtuvalt oli ta patrullteenistuses, Kohtla-Järvel koos A V, ja teostasid liiklusjärelevalvet. Keegi kolmas oli veel nendega koos, aga ei mäleta nüüd kes see oli. Patrullsõiduk oli pargitud Xxx tn Xxx tn olevasse parklasse. Auto oli suunatud Xxx poe poole. Kella 2
(…). Vaidlust ei olnud selles, et Xxx 27 ja Xxx 16 vahel asuv tee, mille A.N on ületanud, vastab iseenesest sõidutee tunnustele, kuid kaebuse põhjendustest tuleneb, et, kuna see oli remonditööde ajaks liiklemiseks suletud, siis sõidutees seda pidida ei saa. Kohus A.N’i väidetega ja järeldustega ei nõustu. Vaidlust ei ole ka selles, et sel ajal oli antud teelõik liikluseks suletud osaliselt, nimelt remonditööde tõttu said sõidukid liikuda vaid ühelt poolt, teiselt poolt oli liiklus suletud. Sama on kinnitanud ka tunnistaja J, kelle ütluste järgi sõidutee oli liikluseks avatud Xxx tn poolt, aga autod said pöörata Xxx 30 ja Xxx 16 majade vahele. Selles kohas said autod liikuda. Et sel teelõikel sai liiklus toimuda (ja on faktiliselt ka toimunud) on näha ka videosalvestisest (nt kella 1.22.50, 1.24.30 ja 1.25.43 ajal on näha, et sel ristmikul sõidukid kas sõidavad Xxx tn pidi või pööravad Xxx tänavalt Xxx tänavale). Sama nähtub ka kaebaja esitatud fotodelt, et Xxx tänava poolt (kui vaadata nt google kaartidelt ja kõrvutades need kaebaja tehtud fotodega ja pardakaamera videosalvestisega - Xxx tn majade 16 ning 23 ja 25 vahel), sõiduteel toimuvad remonditööd ning patrullautost vasakut kätt mitmekümne meetri kaugusel on näha liiklusmärke (foto kehva kvaliteedi tõttu ei ole võimalik tuvastada, mis liiklusmärgid need täpselt on). Samas patrullauto pardakaamera salvestiselt on hästi näha, et selles kohas, kus A.N on sõiduteed ületanud mingisuguseid liiklust keelavaid või piiravaid märke ei ole. Kohus järeldab sellest, et isegi kui liikumine Xxx tn poolt pidi olema osaliselt piiratud (kaebaja esitatud foto kehva kvaliteedi tõttu ei ole seda võimalik tõsikindlalt tuvastada), siis see piirang algas mitte sellest kohast, kus A.N on sõiduteed ületanud (s.o Xxx 27 ja Xxx 16 majade vahel), vaid sellest vähemalt mitmekümne meetri kaugusel. Foto nr 1 on tehtud menetlusaluse isiku poolt seistes patrullauto juures (foto alumises vasakpoolses nurgas on näha osa patrullautost) ning sellest kohast vähemalt 10 meetri kaugusel asuvad sõidutee ääres ladustatud esemed (ehitusmaterjal tee remondiks) ja sellest veel vähemalt 10 meetri kaugusel asuvad keset sõiduteed paiknevad liiklusmärgid). Vahemaad on hästi näha ka kaebaja esitatud fotost nr 2. See tõendab, et selles kohas, kus A.N oli sõiduteed ületanud ei olnud liiklus sõidukitele keelatud. (Kaebaja tunnistas seda kohtus ka ise, kuid rõhutas, et tol hetkel kui tema on sõiduteed ületanud sõidukeid ei liikunud ning liiklusohtu tema tekitanud ei ole). Seega kohas, kus A.N on sõiduteed ületanud võisid sõidukid liikuda. Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et patrullauto oli pargitud 3
lg 2 kohaselt kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu. Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et A.N on rikkunud
lg 2 nõudeid ehk kuigi ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit ei ületanud ta sõiduteed selle kaudu.
lg 2 p 1 kohaselt jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub
§-s 226, 224, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, kui see on toime pandud joobeseisundis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud tõendeid leiab kohus, et A.N’i kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu arvates vastab A.N’i tegu (mida kohus on eelpool tuvastanud ja käsitlenud)
lg 2 p 1 väärteokoosseisu tunnustele, millisteks on
Selle väärteo pani A.N toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda (KarS § 16 lg 3). KarS § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimetatud väärteokoosseisu sanktsiooni ülemmäär on 100 trahviühikut. Sanktsiooni keskmine määr on 50 ühikut. A.N pole oma tegu kahetsenud, vaid rõhutas oma käitumise õiguspärasusele. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt A.N on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Samuti on tal seitse kehtivat karistust väärtegude eest. Neist kuus on liiklusalaste väärtegude eest (enamasti
Kõik karistused väärtegude eest on rahatrahvid, neist ükski pole tasutud. Eeltoodu arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja valitud karistuse määr – 25 trahviühikut vastab nii A.N’i süü raskusele, kui ka üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning selle tühistamiseks või vähendamiseks ei ole alust. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.