KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2024, Tartu Väärteoasja number 4-24-714
(278021000533)Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- veebruari
- a määrus, millega rahuldati sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus H.B-le asenduskaristuse kohaldamiseks. H.B (isikukood XXX). Viibimiskoht Viru Vangla Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus muutmata ja H.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohus asendas
- veebruari
- a määrusega väärteoasjas nr 4-24-714 H.B-le Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri
- veebruari
- a otsusega (jõustus
- märtsil 2021) väärteoajas nr 278021000533 karistusseadustiku (KarS) § 218 alusel mõistetud rahatrahvi 120 trahviühikut (s.o. 480 eurot) 12-päevase arestiga. See kuulub kandmisele pärast Tartu Maakohtu
- jaanuari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7895 mõistetud vangistuse ärakandmist.
- Kohus tuvastas, et H.B-le määrati PPA Lõuna prefektuuri
- veebruari
- a otsusega rahatrahv 120 trahviühikut. Kohtutäitur andis sissenõudjale teada rahatrahvi sissenõudmise võimatusest. Rahatrahv on senini tasumata, mi llega isik istungil nõustus. H.B-l puuduvad trahvi tasumiseks vahendid ja realiseerimiseks vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning aresti kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. 1
- H.B kannab alates
- jaanuarist 2022 talle Tartu Maakohtu
- jaanuari 2023 otsuse alusel mõistetud karistust. Karistuse kandmise lõpptähtaeg saabub
- mail
- Aresti asemel üldkasuliku töö mõistmine ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Üldkasuliku töö sooritamine eeldab reeglitele allumist, seaduskuulekust ja distsipliini. H.B varasem kriminaalhooldus (Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega määratud katseajal) näitab, et tal oli raske ka leebemale käitumiskontrollile alluda: ta pani toime hulgaliselt kriminaalhooldusnõuete rikkumisi. Karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu
- juuli
- a määrusega. Isikul oli vabanedes ka tõsine alkoholi liigtarvitamise probleem, mis samuti takistas kriminaalhoolduse läbimist. H.B jäeti Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega tingimisi talle mõistetud karistusest vabastamata. Määrusest nähtuvalt pole H.B-l kindlat elukohta ning endiselt esineb uute kuritegude toimepanemise oht. Seetõttu kahtles kohus isiku muutumises – üldkasuliku töö nõuetekohane sooritamine oleks vähetõenäoline. MÄÄRUSKAEBUS
- H.B palub maakohtu määruse tühistada ja asendada arest üldkasuliku tööga. Ta suutis
- a 10 tundi üldkasulikku tööd edukalt sooritada. Nõuetekohaseks täitmiseks puudub praegugi takistus ning väide üldkasulikust tööst kõrvalehoidmiseks on alusetu. H.B soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Vastavalt VTM § 194 lõikele 2 vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta.
- Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et H.B-l on rahatrahv 120 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja tal puudub vara sissenõude rahuldamiseks. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. Selles osas määrust ei vaidlustata.
- H.B sooviks on teha üldkasuliku töö ära pärast vabanemist, mistõttu palub ta võimaldada pärast vabanemist 7 päeva jooksul ilmuda Tartu kriminaalhooldusosakonda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus H.B taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine kas aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada isikut iseloomustavat materjali. Kohus põhistas oma otsustust mitte asendada sissenõudja nõuet üldkasuliku tööga isiku käitumisega varasema katseaja jooksul, mil erinevad rikkumised tingisid karistuse täitmisele pööramise.
- Määruskaebuse esitaja on enda kinnitusel
- a üldkasuliku töö sooritanud nõuetekohaselt ning lubab seda teha selgi korral. See asjaolu ei tingi maakohtu määruse tühistamist – õnnestunud üldkasuliku töö sooritamisele eelnes luhtunud kriminaalhooldus.
- a jaanuaris aga mõisteti H.B süüdi erinevate varavastaste, sh süstemaatiliste varguste toimepanemises. Seega ei pruugi igal korral nõuete täitmine H.B-le jõukohaseks osutuda. Kohus märkis sedagi, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise ajal puudus H.B-l kindel elukoht. Kohus põhjendas oma otsustust sellegagi, et H.B-l esineb alkoholi tarvitamise probleem. Senises kohtupraktikas on süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Need põhjendused kogumis näitavad, et kohus on põhjalikult kaalunud H.B rahatrahvi asendamist arestiga 2 ning õigesti välistanud isikut iseloomustava materjali pinnalt rahatrahvi asendamise üldkasuliku tööga.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg -test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja H.B määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3