← Eesti

4-23-4298/83

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine 4-23-4298

  1. mai 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Nasim T.m. Hamedi väärteoasi KarS § 1511 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Nasim T.m. Hamedi kaitsja vandeadvokaat Ronald Riistan, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristel Kaljumets
  4. aprill 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus ja lõpetada Nasim T.m. Hamedi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Nasim T.m. Hamedi kasuks välja 4809 eurot 40 senti väärteomenetluse kulude katteks. Kanda see summa SA Eesti Inimõiguste Keskus arvelduskontole nr EE
  10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  12. detsembri
  13. a otsusega karistati Nasim T.m. Hamedi karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Otsuse kohaselt karjus menetlusalune isik
  14. novembril 2023 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel „from the river to the sea“ („jõest mereni“), eksponeerides sellega avalikult inimsusevastase kuriteoga seotud sümbolit seda tegu toetaval või õigustaval viisil.
  15. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles KarS § 1511 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
  16. Harju Maakohus jättis
  17. septembri
  18. a otsusega kaebuse rahuldamata. Maakohus sedastas, et semiootilise ekspertiisi kohaselt on väljend „from the river to the sea“ sümbol, mida terroriorganisatsioon Hamas kasutab nii kirjalikult enda hartas kui ka suuliselt üleskutsena juutide, judaismi ja Iisraeli vastu. Ekspert käsitles väljendi ajalugu ja leidis, et kasutatud kontekstis oli tegu ühemõtteliselt antisemiitliku sümboliga. PPA ametnikust tunnistaja kinnitas kohtus, et väljendi 4-23-4298 antisemiitlik tähendus oli juba enne meeleavaldust teada ning avaliku koosoleku korraldajaid teavitati selle keelatusest. Ülikoolis õppiv ja Jordani Läänekaldalt pärit menetlusalune isik oli väljendi tähendusega kursis. N. T.m. Hamed tegutses teadlikult ja läbimõeldult, sest ta oli vihane Palestiinas ja Gazas toimuva pärast. Vaid kuu enne meeleavaldust ründas Hamas Iisraeli, tappes tsiviilelanikke ja võttes pantvange. Arvestades väljendi kasutamise aega ja kohta ning asjaolu, et menetlusalune isik oli Hamasi sõjalisest agressioonist teadlik, pidi ta aru saama, et sümboli valjuhäälse hüüdmisega näitas ta toetust Hamasi terroristlikele rünnakutele. Menetlusalune isik ei olnud eksimuses väljendi tähenduse suhtes, mistõttu on keelueksimus välistatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Kaebuses maakohtu otsusele taotleb kaitsja KarS § 1511 kohaldamata jätmist, selle põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 või 11 alusel ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.
  20. Keelatud sümbolite nimekirja puudumise tõttu pole KarS § 1511 järgi karistatav rikkumine ettenähtav ega välditav. Samuti rikub karistamine keelatud väljendite ettevaatamatusest eksponeerimise eest sõna- ja väljendusvabadust.
  21. Sõnad ja fraasid ei ole sümbolid. Ka KarS § 1511 kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja pidas sätte loomisel silmas märke, nagu haakrist, Z-täht ja Georgi lint, mitte sõnu ja lauseid. Samuti puudub menetlusaluse isiku teos rahvusvahelist kuritegu toetav või õigustav viis, sest seda tingimust ei täida väljendi hüüdmine. Meeleavaldus ei toimunud rahvusvahelise kuriteo toetamiseks. Keskmise eriteadmisteta inimese seisukohast ei ole väljend seotud rahvusvahelise kuriteoga ega toeta Hamasi. Niisamuti ei teadnud väljendi antisemiitlikust tähendusest menetlusalune isik.
  22. Ekspertiisiakt on lubamatu tõend, sest maakohus rikkus tõendi vastuvõtmisel menetlusõigust. Lisaks omistas kohus ekspertiisi tulemustele seisukohti, mida seal ei ole.
  23. Menetlusalune isik oli vältimatus keelueksimuses.
  24. Täiendavas arvamuses palub kaitsja jätta semiootilise ekspertiisi ja eksperdi selgitused istungil tõendikogumist välja, sest ekspert andis hinnangu õigusliku asjaolu kohta, kuid seadust peab kohaldama kohus. Ekspertiis on ka ebakvaliteetne ja pealiskaudne.
  25. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei pruukinud eksponeeritud väljend teo toimepanemise ajal olla enamikule inimestele Eestis teada, kuid see väljend on suunatud juutide ja Iisraeli Riigi vastu. Eestis on ajalooliselt tegutsev juudikogukond, kellele oli väljendi tähendus meeleavalduse ajal üheselt mõistetav. Seetõttu on sellise sümboli kasutamine avalikul koosolekul siinset ühiskonda lõhestav, eriti pärast
  26. oktoobri
  27. a Hamasi rünnakuid Iisraelis. Arvestades sümboli eksponeerimise konteksti, ei ole selle tähendus mitmeti mõistetav. Tulenevalt kaebaja isikust, tema päritolust ja teadmistest pidi ta olema teadlik sümboli tähendusest. Kui menetlusalune isik ei teadnudki sümboli tähendust, oleks ta pidanud selle enne kasutamist endale selgeks tegema.
  28. Vastuses kohtuvälise menetleja seisukohale selgitab kaitsja, et menetlusalune isik on Hamasi vägivaldsed teod hukka mõistnud. Kohtuväline menetleja ei adu Gaza sektori ja Jordani Läänekalda ajaloolist ning poliitilist olukorda. Isikute põhiõigused ei ole kaitstud, kui ametnikud saavad otsustada, milliste sümbolite eksponeerimine on karistatav. 2

(4)4-23-4298 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Asjas pole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik osales 5. novembril 2023 avalikul koosolekul, kus hüüdis ingliskeelset loosungit „from the river to the sea“ („jõest mereni“). Kolleegium nõustub kassaatoriga, et selline tegu ei täitnud KarS § 1511 lg 1 objektiivset teokoosseisu. 13. KarS § 1511 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega eeldab objektiivne koosseis
  1. a)sümbolit, mis
  2. b)on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega,
  3. c)sellise sümboli avalikku eksponeerimist
  4. d)viisil, mis toetab või õigustab agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu (vt ka RKKK 09.03.2023, 4-22-3610/16, p 9). 14. Sümbol KarS § 1511 tähenduses võib olla ka väljend, kui sõnakombinatsioon on omandanud kultuurilise, poliitilise või sotsiaalse tähenduse ning sümboliseerib midagi enamat kui selle otsene keeleline sisu. Seejuures on sümbolit võimalik eksponeerida nii suuliselt kui ka kirjalikult. (RKKK 05.03.2025, 4-23-4296/32, p 13) See, kas väljend on sümbol, sõltub muu hulgas selle kasutamise kontekstist. 15. Sümboli seotust mõne rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega tuleb hinnata nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse nii sümboli enese tähendust kui ka selle eksponeerimise aega, kohta ja viisi (viidatud 4-22-3610/16, p 10). Keskmise mõistliku inimese ehk objektiivse kõrvaltvaataja testi kohaldamisel tuleb täiendavalt arvestada, kes on sõnumi adressaat, s.o kellele (sh millal, kus, kuidas jne) sümbolit avalikult eksponeeritakse. Eelduslikult on adressaadiks keskmine Eesti Vabariigi elanik, mistõttu sümboli tähenduse hindamisel tuleb lähtuda keskmisest mõistlikust eestimaalasest. Nii nt on Z-tähel ja Georgi lindil kui sümbolil Eesti ühiskonnas üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu (vt lähemalt viidatud 4-22-3610/16, p-d 10 ja 13). Olukorras, kus sümboli eksponeerimise aeg, koht ja viis viitavad sellele, et sõnum on suunatud eeskätt spetsiifilisele grupile (nt meeleavaldus mõne riigi saatkonna või rahvusliku, usulise vmt ühenduse asukoha juures), tuleb keskmist mõistlikku inimest sisustada kitsamalt. 16. Maakohus leidis õigesti, et väljend „jõest mereni“ on sümbol, kuid eksis selle hindamisel, kas menetletava teo ajal oli vaidlusalune sümbol keskmise mõistliku inimese seisukohalt seotud mõne rahvusvahelise kuriteoga. 17. Menetlusalune isik eksponeeris sümbolit Tallinnas Vabaduse väljakul 5. novembril 2023 toimunud meeleavaldusel. Arvestades väljendi eksponeerimise aega, kohta ja viisi, oli sõnum adresseeritud avalikkusele üldiselt, mitte mõnele kitsale ühiskonnagrupile. Seetõttu tuleb järgmisena võtta seisukoht, kas ligi kuu pärast Hamasi 7. oktoobri 2023. a rünnakut mõistis keskmine eestimaalane väljendi „jõest mereni“ seost inimsusevastaste kuritegudega. 18. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et 2023. a novembris ei seostanud eriteadmisteta keskmiselt informeeritud kõrvaltvaataja ehk keskmine mõistlik inimene Eestis väljendit „jõest mereni“ just Hamasi ja selle tegudega (viidatud 4-23-4296/32, p-d 16–17). Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid jõuda vastupidisele järeldusele. Kuigi PPA teavitas avaliku koosoleku korraldajaid sümboli sobimatusest Eesti avalikus ruumis, ei kinnita see, et keskmise mõistliku inimese seisukohast oli asjassepuutuv väljend Eestis sümbolina seotud juutide ja Iisraeli Riigi vastu toimepandud kuritegudega. Ekspertiisiakt sisaldab küll järeldust, et väljendi ,,jõest mereni“ kasutamine Palestiina toetuseks toimuval meeleavaldusel on üheti mõistetav toetusena inimsusevastase kuriteo ja genotsiidi definitsioonile vastavatele tegudele, kuid eksperdi pädevuses ei ole anda õiguslikku hinnangut koosseisutunnuse olemasolu kohta. Objektiivse koosseisu tunnuse – 3
(4)4-23-4298 rahvusvahelise kuriteoga seotud sümbol – puudumise tõttu ei ole tähendust sellel, et menetlusalune isik teadis või pidi olema teadlik väljendi antisemiitlikust tähendusest.
  1. KarS § 1511 kohaldamisel võib vaidlusi põhjustada mitte ainult sümboli üheselt arusaadav seos rahvusvahelise kuriteoga, vaid ka rahvusvahelist kuritegu toetava või õigustava viisi sisustamine ja tõendamine. Sümboli kasutaja ei pea tooma sõnaselgelt esile seost sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal, võttes arvesse sümboli enda tähendust ning eksponeerimise aega, kohta ja viisi (viidatud 4-22-3610/16, p-d 10, 16 ja 17; 4-23-4296/32, p 18). Ei ole välistatud, et sõltuvalt asjaoludest (sh rahvusvahelise kuriteo ajaline ja/või geograafiline lähedus) võib keskmise objektiivse kõrvaltvaataja jaoks olla ainuüksi koosseisupärase sümboli avalik eksponeerimine mõnel juhul tajutav sellise kuriteo toetamise või õigustamisena (vt ka viidatud 4-23-4296/32, p-d 18 ja 19).
  2. Avaliku esitamise ja näitamise keeld ning selle eest karistamine on põhjendatud vaid sellise sümboli puhul, mis on eksponeerimise hetkel Eestis keskmisele inimesele (vt ka eespool p 15) selgelt seostatav rahvusvahelise kuriteoga ja mida eksponeeritakse rahvusvahelist kuritegu toetaval või õigustaval viisil ning mis võib seetõttu ühiskonda lõhestada, põhjustada ohtu või kahju (nt luues toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks, vt viidatud 4-22-3610/16, p 13).
  3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab kolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd kassaatori kaebus tuleb eelnimetatud põhjusel rahuldada, ei pea kolleegium vajalikuks vastata kassatsiooni ülejäänud väidetele.
  6. Kaitsja palus maakohtul hüvitada menetlusalusele isikule lepingulisele kaitsjale kaebuse esitamise ja maakohtu menetluses osalemise eest makstud 2100 eurot ning tõendite tõlkekulu 269 eurot 40 senti. Kolleegium peab neid summasid mõistlikuks ja mõistab riigilt VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja kaitsjatasu ning VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 ning § 181 lg 1 alusel tõlkekulud.
  7. Kassatsioonimenetluse kuluna palub kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule 3355 eurot. Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, tuginedes kohtupraktikale ning mõistlikkuse põhimõttele. (RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p 25) Arvestades, et kassatsioon põhineb suuresti varasemal kaitsepositsioonil, loeb kolleegium kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks summas 2440 eurot. See summa tuleb riigilt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. Menetlusaluse isiku taotlusel tuleb väljamõistetud summa kanda SA Eesti Inimõiguste Keskus arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 4-23-4298/84 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.