KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3093 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Pi
§ 11
). - Välismaalasel on õiguslik alus Eestis viibimiseks järgneva 90 päeva jooksul elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel (
§ 43lg 1 p 8 ja lg 4).
PPA 24.10.2024 otsuse kohaselt kehtis kaebaja senine elamisluba kuni 15.06.2024 (p 22, lk 7) ehk kaebaja võis elamisloa kehtivuse lõppemisest tulenevalt viibida Eestis kuni 13.09.2024. - Kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal või elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis seadusliku viibimise (
§ 43
lg-d 4 ja 5) tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal (
§ 130
). Kuna kaebaja taotles elamisloa pikendamist senise elamisloa kehtivuse ajal, oli kaebaja Eestis viibimine seaduslik kuni taotluse läbivaatamise lõppemiseni ehk kuni 24.10.
- Kaebaja pidi toodud tähtajad endale selgeks tegema juba tähtajalise elamisloa saamisel, elamisloa kehtivuse tähtaja pikendamise taotlemisel ja viimati kehtinud elamisloa kehtivusaja lõppemisel. Kohus möönab, et kaebajal ei pidanud olema veendumust juba 05.09.2024 (dtl 121-126), et tema tähtaegse elamisloa pikendamisest igal juhul keeldutakse, ega ka teadmist, millal otsus tehakse. Küll aga pidi ta olema hoolas selgitamaks 24.10.2024 otsuse tegemise ajaks välja, kas tal on selle aja seisuga edaspidi viibimisalus olemas või mitte. Seetõttu ei ole sissesõidukeelu lühendamise humaanseks kaalutluseks asjaolu, et kaebaja pöördus 6 päeva hiljem (30.10.2024) vastustaja poole küsimusega, kaua tal on veel aega seaduslikult Eestis viibimiseks (dtl 16).
- Kaebaja on viidanud vastustaja veebilehel olevatele selgitustele (dtl 15), millest kaebaja järeldas, et tal on õigus viibida Eestis pärast elamisloa pikendamata jätmist veel 90 päeva. Kohus märgib, et vastav küsimus puudutab õppimiseks (for study) antud elamisluba ning küsimus asub osas, kus on selgitatud püsivalt Eestisse (to settle permanently) elama asumiseks tähtajalise elamisloa saamist. Seega ei puuduta saadud juhised ettevõtluseks antud elamisluba.
- Kaebaja selgitas 05.11.2024 küsitlusel (dtl 113jj), et talle annab õiguse Eestis viibida see, et tal on õigus elamisloa pikendamisest keeldumise otsus 10 päeva jooksul edasi kaevata ja tal on õigus selle aja kestel Eestis viibida ja oodata. Ta ei teinud midagi õigeaegselt lahkumiseks, sest ta arvas, et võib siin olla, sh 90 päeva kestel pärast dokumendi kehtivuse lõppu (dtl 114). Vastustaja vastas kaebaja päringule (dtl 16) järgmisel päeval (dtl 116), kuidas toimub keelduva otsuse vaidlustamine. Vastuses puudub mistahes viide selle kohta, et kaebajal oleks õigus või kohustus viibida keelduva otsuse vaidlustamise ajal Eestis. Seega ei saanud migratsiooninõustaja kaebajat selles osas eksitada. Lisaks sellele, et kaebajale selgitati 05.09.2024, et tema elamisloa andmisest võidakse keelduda (dtl 121 jj), on samas dokumendis kaebajale selgitatud ka, et
§ 130
tulenevalt on taotlejal Eestis viibimise õigus taotluse menetluse ajal (dtl 125). Seega pidi kaebajale juba 05.09.2024 kirja saamisel olema arusaadav, et tal tuleb pärast haldusmenetluses otsuse tegemist Eestist lahkuda ning tal ei ole täiendavalt 90 päeva aega enda lahkumise korraldamiseks. 8. Vastustaja on õigesti hinnanud ka seda, et sissesõidukeelul puudub intensiivne mõju kaebaja põhiõigustele. Kaebaja ei toonud enda ärakuulamisel 05.11.2024 (dtl 114) välja, et tal on Eestis olulisi lähedasi suhteid, s.o kohalik partner, mistõttu ei saanud vastustaja seda ka arvestada. Eestis korteri üürimine ega ka kinnisvara omamine ei ole kaalukaks põhjuseks, mis saaks olla välismaalasele elamisloa andmise aluseks ega seega ka sissesõidukeelu kohaldamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. 3
(4)Kohus nõustub ka vastustajaga, et Eestis ettevõtlusega tegelemise soov ei ole sissesõidukeelu kohaldamata jätmisel oluliseks kaalutluseks, eriti olukorras, kus ettevõte ei tasu makse, kaebajal puudub legaalne sissetulek ning äriühingule on seatud keelumärge. Samad asjaolud nähtuvad ka elamisloa andmisest keelduva otsuse peale tehtud vaideotsusest (p 25 ja 33, dtl 130-132).
- Eeltoodust tuleneb kokkuvõttes, et sissesõidukeeld on kooskõlas VSS §-s 74 sätestatuga. Kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ei ole sissesõidukeelu 3-aastase tähtaja lühendamata jätmine ebaproportsionaalne lg 3 mõttes. Kohtule ei nähtu, et asjas olnuks asjaolusid, mille tõttu tulnuks sissesõidukeeldu lühendada, sh ei selgitanud kaebaja ise eelnevalt välja, kaua ta võib Eestis viibida, ning tal puuduvad Eestiga olulised sidemed. Samuti puuduvad humaansed kaalutlused, mille tõttu tulnuks jätta sissesõidukeeld tervikuna kohaldamata (lg 4).
- Kohus märgib, et kaebajale on täiendavalt selgitatud, et pärast Eestist lahkumist võib ta taotleda vastustajalt sissesõidukeelu lühendamist või kehtetuks tunnistamist (11.11.2024 kiri kaebajale, dtl 119).
- Kohus peab oluliseks märkida vastustajale obiter dictum korras, et juhul kui välismaalane on taotlenud piisava ajavaruga elamisloa pikendamist, siis võib pika haldusmenetluse korral kaduda välismaalase Eestis viibimise õiguslik alus päeva pealt (
§ 130
). Ka juhul, kui isik on saanud ärakuulamisel indikatsiooni, et tema taotlus võidakse jätta rahuldamata, s.o elamisluba pikendamata, ei loo see isikule kohustust lahkuda või korraldada enda lahkumine Eestist enne taotluse tegelikku lahendamist. Sealjuures võib isikul puududa teave, mis päeval täpselt tema taotlus lahendatakse ning keeldumise korral võib samal päeval lahkumine olla raskendatud. Seega tuleks vastustajal mõelda ja kaaluda, kuidas saab isik, teades, et tema viibimisaluse lõppemine on tõenäoline, kuid mitte veel kindel, korraldada enda lahkumise ilma riigi seatud reegleid rikkumata. Nii võib olla võimalik ka ajutise viibimisaluse andmine vähemalt nii kauaks, mis on keeldumise järel Eestist lahkumise korraldamiseks vajalik. Kohus selgitab, et kuivõrd elamisloa taotlus tuleb lahendada 30 päeva jooksul ning välismaalasel on mitmel juhul õigus viibida Eestis 90 päeva jooksul pärast täht-ajalise elamisloa lõppu, on võimalik tekkinud olukordi vältida ka elamislubade prioretiseerimisega. Eeltoodu ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei asunud kohe keelduva otsuse saamisel enda Eestist lahkumist korraldama, vaid oli ekslikult veendunud enda viibimisaluse jätkuvas kehtivuses. 12. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4
(4)